Harju Maakohtu
, § 424 lg 1 ja § 184 lg 1 järgi, karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 26 päeva vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 5 kuud vangistust. Ülejäänud osa jäeti
lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata Kaitsja Kristina Suvalova Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
jaanuari 2019. a otsusega nr 1-18-10135 karistatud
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, omandas uuesti ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajast, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) erinevaid narkootilisi aineid. Nimelt Maksim Berdnikov tellis ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohast, kuid väljastpoolt Eesti Vabariiki postiteenust kasutades kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid alates vähemalt alates enne 4. augustit 2019 enda nimele ja elukoha aadressile xxx suures koguses narkootilisi aineid sisaldavaid pulbreid ja kristalset ainet. Eelnimetatud narkootilised ained leiti ja võeti ära ajutises hoiustamise kohas AS Eesti Posti Logistikakeskuses aadressil Rukki tee 7, Lehmja küla, Rae vald, Harju maakond. Seega oli narkootilise aine ebaseaduslik sissevedu lõpule viidud narkootiliste ainete Eesti Vabariigi territooriumile jõudmisega, s.o riigipiiri ületamisega. 1.1 Samuti süüdistatakse Maksim Berdnikovi
jaanuari 2019. a otsusega nr 1-18-10135 karistatud
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, omandas uuesti ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajast, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) erinevaid narkootilisi aineid. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid hoidis M. Berdnikov enda valduses olevas sõiduautos Fiat 500 reg. nr xxx kuni 18. novembril 2019 kella 03.37-ni, mil Tallinnas Madala 4 maja juures teostati nimetatud sõiduki läbivaatus, mille käigus leiti ja võeti ära erinevaid narkootilisi aineid. Seega pani Maksim Berdnikov toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem pannud toime
12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo, s.o
2 1.2 Maksim Berdnikovi süüdistatakse
jaanuari 2019. a otsusega nr 1-18-10135
aprillil 2019 vähemalt vahemikus kella 04.00 kuni kella 04.08 paiku mootorsõidukit Volkswagen Caddi Combi registreerimismärgiga xxx, olles narkootilise aine amfetamiin tarvitamisest tekitatud joobeseisundis. M. Berdnikov põhjustas joobeseisundist tulenevate tajuhäirete tõttu liiklusõnnetused aadressil Tallinn, Virbi 22
MAAKOHTU OTSUS:
lg 2 p 2 järgi õigeks narkootilise aine tellimises ja selle käitlemises postiteenust kasutades. 2.1 Sama otsusega tunnistati Maksim Berdnikov süüdi
novembrini 2019 ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati Maksim Berdnikov süüdi
lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1aasta 6 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat 8 kuud.
lg 5, § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 4 aastat 1 kuu 26 päeva.
lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 kuud ja 1 päev ja ärakandmata karistuseks loeti 3 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestati alates
lg 4 p 2; § 50 lg-te 1 ja 3 alusel kohaldati Maksim Berdnikovile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 1 aasta. 2.3 Sama otsusega lahendati ka arestitud varaga, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOONID:
lg 5 alusel osaliselt tingimisi kohaldamata allutamisega käitumiskont-rollile, s.h elektroonilisele valvele
§ § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras. Vähendada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Anda Maksim Berdnikovile KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 12 kuud apellatsioonimenetluse menetluskulude tasumiseks 3.3 Prokurör taotleb tühistada osaliselt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.06.2020 a otsus nr 1-20-1725, s.o osas, millega Maksim Berdnikov mõisteti õigeks posti teel narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Tunnistada Maksim Berdnikov süüdi
lg 2 p 2 järgi vahemikus 04.08.2019.a kuni 18.11.2019.a narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises postiteenuse osutaja kaudu ja karistada teda tervikuna (s.o kogumis 18.11.2019.a Madala 4, Tallinn episoodiga, mille osas Harju Maakohtu 25.06.2020.a otsust ei vaidlustata)
Kuivõrd apellatsiooniga ei vaidlustata karistust Maksim Berdnikovi süüdi tunnistamises
lg 2 järgi, siis palun jätta jõusse 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus suurendades üksikaristustest raskemat ja karistada Maksim Berdnikovi 5 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistada Maksim Berdnikovi 3 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 10.01.2019.a otsuse nr 1-18-10135 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osaga 1 aasta 5 kuud ja 26 päeva ja karistada Maksim Berdnikovi 5 aasta 1 kuu 26 päeva pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel arvestada karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg s.o 2 kuud 1 päev ja ärakandmata vangistuseks lugeda 4 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmist lugeda alates Maksim Berdnikovi viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest 18.11.2019.a. Mõista Maksim Berdnikovilt välja tervikuna menetluskulud summas 3563 sh mõista temalt välja õigeksmõistva otsusega riigi kanda jäetud kaitsja Kristina Suvalova tasu kohtueelses ja kohtumenetluses osalemise eest kogusummas 325,2 eurot.
Selleks on täidetud kõik seaduses sätestatud tingimused, elukoht vastab nõuetele, seal elavad isikud on sellega nõus ning Maksim Berdnikov taotleb elektroonilise valve kohaldamist ning on nõus alustama sõltuvusravi. 5.3 Apellant asub seisukohale, et kohaldatud lisakaristuse tähtaeg 1 aasta, on põhjendamata ega vasta levinud kohtupraktikale. Lisakaristuse kohaldades ulatuses, mis 4-kordselt ületab seaduses ettenähtud juhtimisõiguse äravõtmise miinimummäära, rikkus kohus karistuse mõistmise aluseid. Nimelt ei olnud esile toodud neid asjaolusid, mis tingiksid nii pikaks ajaks juhtimisõiguse äravõtmist. Kuigi tegemist ei olnud sõiduki esmase joobes juhtimisega, ei kohaldatud eelmise kohtuotsusega Maksim Berdnikovi suhtes juhtimisõiguse äravõtmist. Samas esinevad süüd kergendavad asjaolud nagu puhtsüdamlik kahetsus, oma süü tunnistamine. Vaidlusalane tegu oli toime pandud öisel ajal, millal liiklus polnud tihe ning süüdistatava tegevusega ei olnud põhjustatud olulist kahju, inimesed viga ei saanud. Maksim Berdnikov on ka ise politseisse helistanud. Seega ei ole isiku süü suur ning eeltoodust lähtuvalt ei saa pidada proportsionaalseks kohaldatud lisakaristuse pikkust. Juhtimisõiguse olemasolu on Maksim Berdnikovile vajalik tööülesannete täitmiseks. Juhul, kui jäetakse isikule mõistetud vangistus muutmata, kannab Maksim Berdnikov pikaajalist vanglakaristust ning lisakaristuse kohaldamine pärast vabanemist takistab töö leidmist, s.o isiku resotsialiseerimist, ega täida juba oma eesmärke, piirates isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Seega vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg seaduses ettenähtud miinimummäärani. 5.4 KrMS § 180 lg 3 alusel anda 1-aastane tähtaeg apellatsioonimenetluse menetluskulude tasumiseks, kuna Maksim Berdnikov viibib praegu vahi all ning temal puudub võimalus tasuda kulusid lühema aja jooksul. 6. Prokuratuur ei nõustu maakohtu seisukohaga, et süüdistusversiooni toetuseks esitatud kaudsed tõendid ei ole piisavad, et teo toimepanemist Maksim Berdnikovile inkrimineerida. Nii on kohus pidanud usutavaks (otsuse punktist 24), et Maksim Berdnikovi nimele ja aadressile telliti narkootilisi aineid kättemaksuks. Prokurör eelviidatud seisukohaga ei nõustu, kuivõrd narkokuritegusid toimepanevate isikute poolt oleks selline käitumine äärmiselt ebatõenäoline lähtuvalt kriminaalmenetluslikust kogemusest. Kuritegelikus subkultuuris on 5 tavaline nö „võla peale panemine“ ehk teisisõnu kuritegeliku maailma eetikareeglite rikkujatelt rahalise kompensatsiooni nõudmine, mille maksetega hilinemise korral tõuseb märkimisväärselt nõutav summa. Nii toimus ka Maksim Berdnikovi ütluste kohaselt tema ja tundmatu isiku vahel kohtumine, kus tema käest nõuti võlga. Peale seda aga otsustas(
lg 2 p 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud teo toimepanija karistamiseks vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 9 aastat vangistust. Kuivõrd Maksim Berdnikov vaidlustatud episoodides oma süüd ei tunnistanud, siis puudub alus ka neile laiendada kergendavat asjaolu ehk puhtsüdamlikku kahetsust. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et karistus peab süüdlast mõjutama edaspidiselt hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Posti teel tellitud narkootilisest ainest oleks puhtal kujul joobe saanud keskmiselt 187 inimest. Selline ohustatud isikute hulk ei ole karistatavuse piiri lähedane kogus ühest küljest. Teisest küljest ei ole aga tegu kogustega, mida käideldakse tavaliselt narkootiliste ainete hulgimüügis. Kuivõrd narkootilise aine käitlemine leidis aset 5 kuu jooksul, siis ei ole alust rääkida märkimisväärselt pikast käitlemise perioodist. Seega on Maksim Berdnikovi teosüü nii posti teel narkootilise aine käitlemises üksi võetuna kui ka narkootiliste ainete ebaseaduslikus suures koguses käitlemise süüdistuses tervikuna alla keskmise. Maksim Berdnikov tuleb
lg 2 p 2 järgi postiteenust kasutades narkootiliste ainete ebaseaduslikus suures koguses käitlemises karistada 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. 8 6.9 Harju Maakohtu 25.06.2020.a otsusega jäeti riigi kanda Maksim Berdnikovi määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 214,8 eurot ja tasu kohtumenetluses osalemise eest summas 110,4 eurot s.o kokku summas 325,2 eurot. Kuivõrd prokuratuur taotleb Maksim Berdnikovi süüdi tunnistamist esitatud süüdistuses täies ulatuses, siis palub prokurör temalt täies ulatuses ka menetluskulude välja mõistmist: kaitsja Gennadi Kulli tasu summas 90 eurot ja kaitsja Kristina Suvalova tasu summas 1164 eurot; ekspertiisikulud kogusummas 939 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha I astme kuriteo toimepanemise puhul summas 1460 eurot. Seega menetluskulud kokku summas 3563 eurot. KAITSJA SEISUKOHT: 7. Harju Maakohtu 25.06.2020.a otsus kriminaalasjas nr 1-20-1725 Maksim Berdnikovi
lg 2 p 2 järgi postiteenuse vahendusel narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ajavahemikus 04.08.2019.a kuni 18.11.2019.a õigeksmõistmise osas on seaduslik ja õiglane. Otsuse tegemisel on õigesti kohaldatud materiaalõigus, samas on järgitud ka kriminaalmenetlusõiguse normid. Toetan täies ulatuses esimese astme kohtu seisukohti ja põhjendusi prokuratuuri vaidlustatud osas ning leian, et prokuröri apellatsiooni väited ei võimalda materiaal- ega kriminaalmenetlusõiguse rikkumisest rääkida ega anna alust otsuse tühistamiseks. 7.1 Maakohus on tõenditest tehtud järeldusi veenvalt põhistanud ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Asjaolu, et prokuratuur ei nõustu kohtulahendis toodud põhjendustega ei anna alust rääkida seaduse rikkumisest kohtuotsuse tegemisel. Prokuratuuri etteheited tuginevad oletustel. Maksim Berdnikov selgitas kohtus ütluste andmisel, et tegelikult ei tea tema, kes vaidlusalaseid aineid tellis, kuid ainukest võimalikku seost nägi ta situatsiooniga, kus temalt raha nõuti. Isik ei pidanud oma süütust tõendama, seda enam olukorras, kus puuduvad usaldusväärsed tõendid tema poolt kuriteo toimepanemise kohta. Maksim Berdnikovi ütluseid Skrill ltd konto kasutamise kohta ei ole ebausaldusväärsed ning prokuratuur ei ole esile toonud neid asjaolusid, mis seaksid neid ütlusi kahtluse alla. Siinjuures juhib kaitsja kohtu tähelepanu sellele, et prokuratuur ei ole esitanud tõendeid, et Maksin Berdnikovi vastavale Skrilli kontole oleksid laekunud raha ka muudest allikatest. Tegemist on oletustega (see puudutab ka apellatsiooni teisi väiteid), millel ei saa rajaneda süüdimõistev kohtuotsus. Seega on prokuratuuri apellatsioon põhjendamata ning puuduvad seaduslikud alused esimese astme kohtu otsuse tühistamiseks. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
lg 2 p 2 järgi vahemikus 04.08.2019.a kuni 18.11.2019.a narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises postiteenuse osutaja kaudu. Prokuröri väited ei juhi tähelepanu mitte ühelegi maakohtu õiguslikule või faktilisele seisukohale, mille ümberhindamine apellatsioonimenetluses võiks vajalikuks osutuda. Maakohus on kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki süüteo koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid ning mida ringkonnakohtus ei pea otstarbekaks revideerima asuda. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele. 9.1 Maakohus on põhjendanud miks tuleb Maksim Berdnikov temale inkrimineeritud kuriteos
lg 2 p 2 järgi vahemikus 04.08.2019.a kuni 18.11.2019.a narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises postiteenuse osutaja kaudu õigeks mõista. Maakohtu otsuses toodud põhjendused Maksim Berdnikovi süü tõendamatuse osas on veenvad ja mõttekäik jälgitav. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kõiki võimalikke Maksim Berdnikovi süüd puudutavaid kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada ning kahtluste püsimajäämisel tuleb need tõlgendada KrMS § 7 lg 3 kohaselt süüdistatava kasuks. 9.2 Apellatsioonis puuduvad argumendid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldused. Süüdimõistev otsus langetatakse ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Riigikohtu lahendites on korduvalt rõhutatud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Käesoleva asja menetlemisel ei olnud kohtus uuritud tõenditega võimalik kõrvaldada Maksim Berdnikovi süüdiolekus tekkinud kahtlusi. 9.3 Apellant leiab, et süüdistusversioon tuleb lugeda kaitseversioonist usutavamaks. Ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses (vt RKKKo nr 3-1-1-72-13, p 14). 10 Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks, mitte oletustel. Maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile, mis ei kinnitanud tõsikindlat süüdistatava süüd. Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel. Apellatsioonis toodud põhjendused ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja süüdimõistva otsuse tegemiseks, kuivõrd kriminaalasjas ei ole kogutud tõsikindlaid tõendeid, mis kinnitaksid just prokuröri versiooni toimunust. Vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Seega tuleb võistlevas kohtumenetluses prokuratuuril tõsikindlat tõendada, et narkootilised ained tellis postiteenust kasutades Maksim Berdnikov, mitte keegi teine. 9.4 Apellatsioonis pole viidatud ühelegi tõendile, mis tõsikindlalt kinnitaks, et süüdistatav Maksim Berdnikov tellis postiteenust kasutades narkootilised ained. Kolleegium nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas ei ole kaudsetest tõenditest tekkinud sellist usaldusväärset tõendite kogumit, mis võimaldaks teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo toimepanemise kohta Maksim Berdnikovi poolt. Prokuratuuri poolt kogutud tõendid ei kinnita tõsikindlalt süüteo toimepanemist. Kolleegiumil ei ole võimalik lugeda kuriteokoosseis tõendatuks põhjusel, et süüdistatav ei suutnud veenvalt tõendada enda süütust. Selliselt pööraks kohus tõendamiskoormise ümber ja nii toimides läheks kohus vastuollu süütuse presumptsiooni põhimõttega ja rikuks ise oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 9.5 Apellatsioonis toodud etteheidetele, et kohus on usutavaks pidanud süüdistatava ütlusi, et tema nimele ja aadressile telliti narkootilisi aineid kättemaksuks, märgib kohtukolleegium järgmist. Maakohus on äärmise põhjalikkusega analüüsinud Maksim Berdnikovi ütlusi (kd IV, tl 101 pöördel-102) ning prokurör jätab täielikult tähelepanuta, et maakohus asus üheselt seisukohale, et Maksim Berdnikovi ütlustel, et tema nimele ja aadressile telliti narkootilisi aineid kättemaksuks, ei oma tõenduslikku kaalu, kuna tegemist on oletusega (kd IV, tl 102). Seega ei ole maakohus süüdistatava selliseid ütlusi tõendina arvestanud, mistõttu prokuröri arutlus süüdistatava selliste ütluste ja kaitseversiooni osas jääb tagajärjetuks. 9.6 Süüdistatava kohtueelsel uurimisel ütlustest keeldumise osas märgib kolleegium, et põhiseaduse (PS) § 22 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda vastu. KrMS § 34 lg 1 p 1 järgi ning § 35 lg 2 järgi on kahtlustataval/ süüdistataval õigus keelduda temale esitatud kahtlustuse kohta ütluste andmisest. Seejuures ei saa prokuratuur isiku poolt tema põhiseaduse § 22 lg-s 3 ettenähtud õiguse kasutamist kasutada isiku vastu ja teha kahtlustatava vaikimisest kohtueelsel uurimisel järeldusi, et isiku kohtuistungil antud ütlused ega versioon ei ole usaldusväärsed. Vastupidisel juhul muutuks isiku poolt ühe põhiõiguse PS § 22 lg 3 kasutamine aluseks, millega riik õigustab isiku teise põhiõiguse PS § 20 p 3 riivet. Vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. 9.7 Prokurör heidab süüdistatavale ette, et süüdistatav asudes aktiivselt kaitsesse peaks andma vahendid ja võimalused selle kontrollimiseks ning süüdistatav esitas kaitseversiooni alles kohtumenetluses. Prokurör on iseenesest õigesti märkinud ja mis on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga (vt nr 3-1-1-85-07), et juhul kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab 11 ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Samas tuleb arvestada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta (vt nr 3-1-1-82-06), et nimetatud seisukohast ei saa teha järeldust, et süüdistataval lasub kriminaalmenetluses üldine kohustus kõrvaldada tema käitumise osas kerkinud kahtlusi. Seejuures on süüdistataval vaieldamatu õigus esitada kõikvõimalikke kaitseversioone ja põhimõtteliselt on süüdistataval õigus vabalt valida enda kaitsetaktika ja selle realiseerimise aeg ning viis. Kohtul on seevastu õigus kontrollida versiooni, mille süüdistav, kes end süüdi tunnistanud ei ole, esitab ebaloogiliselt pika ajaperioodi möödumisel ja seda alles kohtumenetluses. Kohtul on õigus teha järeldusi selle pinnalt, kuidas ja millal esitab süüdistatav tõendeid, mis peaks kinnitama tema süü puudumist. Sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu kriminaalkolleegium otsus nr 3-1-1-26-99. Maakohus on käesoleval juhul nii ka toiminud. 9.8 Prokuröri arutlused selles osa, miks peaks süüdistatav kasutama keerukat välisriigis asuvat maksevahenduse teenust oma igapäeva ostude tasumiseks ning esitatud omapoolsed arutlused (oletused) selle kohta jäävad taas tagajärjetuks, kuna konkreetsetele tõenditele, mis kummutaksid maakohtu poolt tuvastatu, prokurör apellatsioonis viidanud ei ole. Prokuröri versioonidele, et Skrilli kontole võis laekuda rahalisi vahendeid ka muudest tuvastamata allikatest ning krüptoraha ja rahavahendusteenuseid kasutatakse internetis narkootiliste ainete tellimiseks ning posti teel narkootiliste ainete tellimine on mugavam sõltuvuses olevale isikule ning süüdistatav tellis narkootilised ained enda nimele ja aadressile pragmaatilistel kaalutlustel, tuleb kolleegiumil taas märkida, et prokurör tugineb üksnes oletustele maakohtu otsuse kummutamisel. Enamik prokuröri seisukohad sündmuste kulgemisest on oletuslikud, kuid sellised arvamused peaks olema tõendatud ja põhinema mingitel tõenditel, kuna tegemist ei ole üldteada asjaoludega. Tegemist on puhtteoreetiliste väidetega, mille vastu saab püstitada vastupidise sisuga teoreetilisi väiteid. Nii ei ole ju välistatud, et keegi süüdistatava tuttavatest tellis süüdistatava nimel ja aadressil narkootilisi aineid, kuid paki sisust ei olnud/oli süüdistatav teadlik ning süüdistatav sai selle eest raha või lasi teha seda sõbralikkusest, selliseid oletusi ja puhtteoreetilisi väiteid on võimalik püstitada lõputult, mis ei põhine tõenditel, vaid erinevatel arvamustel. Pelgalt elulise usutavuse ja oletuste pinnalt ei saa süüdistatavat süüdi tunnistada. 9.9 Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et kaudsed tõendid ei moodusta sellist usaldusväärset tõendi kogumit, et selle pinnalt jaatada tõsikindlalt Maksim Berdnikovi süüd narkootiliste ainete tellimisel postiteenust kasutades. Kolleegium ei näe, mil viisil oleks võimalik esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid ühe kaudse tõendi (postisaadetiste läbivaatuse aktid) põhjal, mis seob Maksim Berdnikovi vahemikus 04.08.2019.a kuni 18.11.2019.a narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemisega postiteenuse osutaja kaudu, kuivõrd isiku süü tõendamine kaudsete tõenditega eeldab tõendite paljusust. Kuna täiendavad tõendid puudusid, tuligi maakohtul kõrvaldamata kahtlus vastavalt KrMS § 7 lg 3 tõlgendada süüdistatava kasuks ja süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteos
lg 2 p 2 järgi vahemikus 04.08.2019.a kuni 18.11.2019.a narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises postiteenuse osutaja kaudu õigeks mõista. 9.10 Kolleegium ei nõustunud prokuröri taotlusega Maksim Berdnikovi temale inkrimineeritud kuriteos
lg 2 p 2 järgi vahemikus 04.08.2019.a kuni 18.11.2019.a 12 narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises postiteenuse osutaja kaudu süüdi tunnistamiseks, siis ei kuulu rahuldamisele ka prokuröri taotlus karistuse raskendamiseks ja menetluskulude tervikuna väljamõistmiseks. 10. Kolleegium ei nõustu süüdistatava apellatsioonis tooduga, et temale mõistetud karistus ei vasta toimepandule. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. 10.1 Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19). Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat reaalset vangistust kooskõlas
sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. Maakohus on jälgitavalt põhjendanud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavat asjaolu ning raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. 10.2
lg 2 p 2 näeb ette karistusena kolme- kuni viieteistaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust. Maakohus on Maksim Berdnikovile mõistnud
lg 2 p 2 järgi vangistuse 3 aastat 6 kuud, mis on sanktsiooni alammääras.
lg 2 sanktsioon näeb ette kuni neljaaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat vangistust. Maakohus on Maksim Berdnikovi karistanud 1 aastase 6 kuulise vangistusega. Seega jääb mõistetud karistus alla sanktsiooni keskmist määra. 10.3 Süüdistatav ei ole apellatsioonis viidanud mingile erandlikule asjaolule, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine Maksim Berdnikovi isikust tulenevaid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale kergem karistus. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistused vastavad täielikult Maksim Berdnikovi süüle ning selle vähendamiseks puudub alus. 10.4 Kuigi liitkaristust eraldi apellatsioonis ei vaidlustata, asub kolleegium seisukohale, et maakohus on õigustatult kohaldanud üksikkaristustest raskeima suurendamist ehk karistuste osalise liitmise põhimõtet
lg 1 alusel, kuna toimepandud kuritegude arv on kindlasti selleks teguriks, mis mõjutab süüdistatava süü suurust ja põhjendab liitkaristuse moodustamisel asperatsioonipõhimõtte rakendamist. Maakohus on liitkaristust suurendanud, kuni see vastas süü suurusele ja karistuse eesmärkidele ning kolleegium nõustub maakohtuga. Ka on maakohus õigesti kohaldanud
13 11. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonis toodule vabastada Maksim Berdnikov koos käitumiskontrolliga osaliselt tingimisi mõistetud liitkaristuse kandmiselt, koos kohustusega alluda sõltuvusravile, märgib kohtukolleegium järgmist. Käesolevas asjas on apellant andnud nõusoleku rakendada elektroonilist valvet, märkides, et soovib elektroonilist valvet ning süüdistatav on seda märkinud ka maakohtu istungil. Seejuures on täidetud elektroonilise valve kohaldamise tingimused (elukoha kontroll, nõusolek jne). Seega on olemas
11.1 Kolleegium peab vajalikus märkida, et karistusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirjas on seadusandja üheselt selgitanud, et uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele
lg 2 p 9 sätestatud korras võib kõne alla tulla siis, kui isiku reaalselt vangi saatmine ei ole otstarbekas – nt kui tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanemisest on kaua aega möödas jms. Kolleegium leiab, et seda põhimõtet tuleb järgida ka osaliselt liitkaristusest tingimisi vabastamisel koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele
Maakohus on üksikasjalikult kaalunud kaitsja vastavat taotlust ning maakohtu seisukohaga tuleb kolleegiumil nõustuda (kd IV, tl 106 pöördel). Kolleegiumil puudub igasugune usk, et Maksim Berdnikov suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (sh uute narko- ja liiklussüütegude) süütegude toimepanemisest. Maksim Berdnikovi käitumine näitab üheselt, et süüdistatav ei ole aru saanud temale varasemalt mõistetud karistuste tähendusest ning konkreetsel juhul ka ohtlikkusest. Eelnev karistus ei ole omanud mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kuna eelnevad põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on maakohus õigustatult leidnud, et Maksim Berdnikovile tuleb mõista reaalne vangistus. 11.2 Ainuüksi see, et Maksim Berdnikovil on olemas kindel elukoht, toetav perekond ning kindel töökoht, ei anna alust kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele. Kaitsja ja süüdistatava arusaam, et nimetatud asjaolud tingivad automaatselt liitkaristusest tingimisi vabastamise koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele, on ekslik. 12. Apellandid on vaidlustanud otsust ka lisakaristuse määra osas. Ringkonnakohus peab vajalikus märkida, et ka lisakaristuse kohaldamise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud.
lg 1 p 1 näeb ette lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt.
lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Maakohus on kohaldanud lisakaristuse äravõtmist 1 aastaks, seega alla sanktsiooni keskmise määra. Maksim Berdnikovile lisakaristust mõistes on maakohus lähtunud
§-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Maakohus on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist motiveerinud, kaaludes seejuures kõiki faktilisi asjaolusid. Apellatsioonist ei nähtu, et maakohus oleks Maksim Berdnikovile lisakaristuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. 12.1 Kolleegium märgib, et juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kohaldatakse reeglina juhul, kui isikul on varasemast samalaadseid rikkumisi ja jätkuv süütegude toimepanemine 14 näitab, et isik ei ole oma liikluskäitumist muutnud, seega leidis maakohus õigustatult, et juhtimisõiguse äravõtmine Maksim Berdnikovilt on põhjendatud 1 aastaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud (vt nt 3-1-1-122-13), et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kolleegiumi arvates on käesolevas asjas ohu olemasolu tuletatav mitmetes asjaoludes. Nõustuda tuleb maakohtuga, et tegemist ei ole juhusüüteoga, vaid korduv rikkumisega, kuna süüdistatav on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Teiseks on sellel korral põhjustatud ka liiklusõnnetused. Lühiajaliselt mõistetud lisakaristus ei täidaks ilmselgelt oma eesmärki, st mõjutaks isikut õiguskuulekat käituma. 12.2 Apellatsioonis pole esitanud selliseid andmeid, mis tingiksid süüdistatavale mõistetud lisakaristuse määra vähendamise. Kaitsja väide, et kuna eelmise kohtuotsusega ei kohaldatud süüdistatava suhtes juhtimisõiguse äravõtmist, siis tuleks sellel korral kohaldada seda miinimummääras, jääb tagajärjetuks. Kaitsja jätab tähelepanuta asjaolu, et eelmise kohtuotsusega oli süüdistatav süüdimõistetud ka mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega puudus võimalus kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist isikult, kelle juhtimisõigus on vahepeal ära võetud, peatatud, kehtetuks tunnistatud või isik juhtimiselt kõrvaldatud. Süüdistatava Maksim Berdnikovi vajadus kasutada juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks, ei ole aluseks kohaldada lisakaristust miinimummääras. Seda, et seadus näeb ette niisuguse süüteo toimepanemise eest võimaluse kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, pidi Maksim Berdnikov teadma juba enne süüteo toimepanemist. Sellele, et niisugune rikkumine võib kaasa tuua ka temale lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ning sellega kaasnevad tagajärjed talle endale, pidanuks seega Maksim Berdnikov mõtlema juba enne süüteo toimepanemist ja sellest tulenevalt süüteo toimepanemisest hoiduma. Pannud aga kirjeldatud süüteo sellele vaatamata toime, ei saa niisugused põhjendused süüdlast vabastada temale kohtu poolt mõistetud õiglasest karistusest. 13. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on Maksim Berdnikovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Maksim Berdnikovi kaitsja Kristina Suvalova esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kokkusaamiseks kaitsealusega 25 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 90 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot, kokku summas 129,60 eurot. Advokaadibüroo Kristina Suvalova kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 129,60 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Maksim Berdnikovi suhtes muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. 13.1 Kaitsja palub KrMS § 180 lg 3 alusel anda aastane tähtaeg apellatsioonimenetluse menetluskulude tasumiseks, kuna süüdistatav viibib vahi all. Arvestades välja mõistetud menetluskulude suurust ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaitsja taotlust võimaldada Maksim Berdnikovil tasuda temalt apellatsioonimenetluses välja mõistetud menetluskulusid ositi aasta jooksul. Kolleegium leiab, et isegi kui isik viibib vahi all, ei osutu sellises mahus menetluskulude korraga tasumine süüdistatavale üle jõu käivaks. 15 14. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kolleegium Harju Maakohtu 25. juuni 2020.a otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.