) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kuna antud tsiviilasjas on käimas eelmenetlus, ei ole kostjate nõusolek hagi tagasivõtmiseks vajalik. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes
lg 1 p-ile 2 jätab kohus tsiviilasjas 2-20-13491 H M hagi M Mi ja M Ia vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ning tehingu alusel saadu üleandmise nõudes läbi vaatamata. 2 5.
lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 17.09.2020 määrusega rahuldas kohus hageja avalduse hagi tagamiseks. Kohus kandis hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatu registriossa nr x (katastritunnus xxx) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale M Iale kuuluvale kinnisasjale asukohaga X alevik, x vald, Harju maakond, eelmärke ja märkuse H M kasuks. Kohus jättis käesoleva määrusega hagi läbi vaatamata. Eelpool toodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tagamine tuleb tühistada. 6.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja palub jätta H M menetluskulud solidaarselt M Mi ja M Ia kanda ning mõista M Milt ja M Ialt solidaarselt H M kasuks lepingulise esindaja kulud 2620,80 eurot ja riigilõiv summas 300 eurot. Lisaks on hageja palunud mõista M Milt ja M Ialt solidaarselt H M kasuks välja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja on märkinud, et kostjad on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. Hagi esitati 16.09.
lg 1 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. 3
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus märgib, et hageja nõuded tulenesid Harju Maakohtu 06.03.2020 otsusest ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2020 otsusest. Harju Maakohtu 06.03.2020 otsusega mõisteti M Milt (kostja I) H M (hageja) kasuks välja otsese varalise kahjuna 513,70 eurot, viivist alates 14.05.2019, mittevaralise kahjuna 300 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1094,11 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2020 otsusega jäi Harju Maakohtu 06.03.2020 otsus muutmata ning kostjalt I mõisteti täiendavalt välja apellatsioonimenetluses hagejale tekkinud menetluskulu summas 907,20 eurot. Hageja nõuded kostja I vastu on hagi esitamise seisuga so 16.09.2020 2984,95 eurot. Hageja avalduse alusel algatati kostja I suhtes täitemenetlus nr 031/2020/
lõike 1 esimest ja lõike 3 esimest lauset, millest tulenevalt jätab kohus hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda. 7.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
§ § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks
septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-134-16, p 56). Kohus selgitab,
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka 4 Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja on kandnud seoses käesoleva asja menetlemisega menetluskulusid kokku 2484 euro suuruses summas (ilma käibemaksuta), sh lepinguliste esindajate kulud 2184 eurot ja riigilõiv 300 eurot. Hageja lepingulised esindajad on sooritanud kohtus järgmised õigusabitoimingud: Kuupäev 14.09.2020 16.09.2020 Tegevus Aeg (h) Kinkelepinguga tutvumine. Täituri kirjaga tutvumine. 0,8 Kirjavahetus. Dokumendi koostamine: hagi M Mi ja M Ia vastu kinkelepingu ja 7,5 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tagasivõitmiseks. Hagi tagamise taotlus. Suhtlus kohtutäituriga. Hagi ja hagi tagamise taotluse koostamine. 1,7 Suhtlus kliendiga. Dokumentide edastamine kohtule. Hagi ja hagi tagamise koostamine. Suhtlus kliendiga. 1,5 17.09.2020 Kohtumäärustega tutvumine. 0,5 17.09.2020 05.10.2020 08.10.2020 Kohtumäärustega tutvumine ja kliendile edastamine. Kiri kohtutäiturile. Kompromissiettepanek M Mile. Nõupidamine. Võlgniku ettepanekuga ja täituri kirjaga tutvumine. Vastuse koostamine ettepanekule. Võlgniku hagi vastusega tutvumine. Edasise tegevuse analüüs. Suhtlus kohtutäituriga seoses võlgniku väitega võla tasumise kohta ja küsimus viiviste tasumisest. Suhtlus kliendiga. Hageja 07.10.2020 seisukohaga ja lisadega tutvumine. Suhtlus kohtutäituriga asjaolude kontrollimiseks. Analüüs. Taotluse koostamine Harju Maakohtule hagi tagasivõtmiseks. Menetluskulude nimekirja koostamine. 0,5 1,3 1 15.09.2020 16.09.2020 09.10.2020 13.10.2020 0,9 2,5 Kokku 18,2 tundi summas 2184 eurot. Hagejal on hagiavalduse koostamiseks kulunud kokku 11,5 tundi (toimingud 14.09.202016.09.2020). Kohtu hinnangul ei saa eeltoodud toiminguid pidada mõistlikeks ning põhjendatud menetluskulu tekkimise hüvitamise kohustust loovateks toiminguteks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule hagiavalduse 16.09.
Hageja õigusabikulude suuruseks kujuneb 1317,60 eurot (9,15 h x 120 eurot/h + käibemaks). Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 250 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel 50 eurot, kokku 300 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 300 eurot. Kokku kujuneb hageja menetluskulude suuruseks 1617,60 eurot (1317,60 + 300). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1303,20 eurot (2920,80 – 1617,60). 8.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 6 menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepingulised esindajad esitas avalduse kooskõlas
9.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.