Võlgniku majandustegevus on lõpetatud. Võlgnikul puuduvad töötajad ja teised eeldused majandustegevusega jätkamiseks, millest tulenevalt ajutise halduri hinnangul võimalused majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks puuduvad. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses 24 577.02 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 3 561 009.93 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevus on lõpetatud ja tervendamise võimalus on halduri hinnangul vähe tõenäoline. Võlgnik ise toob oma seletuses maksejõuetuse põhjustena välja, et 2019 aastal toimusid Suurbritannias tarbijalaenude väljastamise osas regulatiivsed muudatused (mis puudutasid muuhulgas taskukohasuse hindamist, kliendiandmete valideerimist ja krediidivõimelisuse hindamist), millest tulenevalt vähenes oluliselt selliste laenude hulk, mida grupp võiks väljastada, ja seega ka võlgniku käive. Selle tagajärjel kadus emaettevõttel vajadus võlgniku osutatava teenuse järele. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku poolt seletuses toodu kattub muude andmetega ja haldur nõustub sellega. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on peamiselt asjaolu, et võlgniku omanik on otsustanud võlgniku tegevuse lõpetada, mis omakorda on ajendatud võlgniku enda poolt toodud põhjustest. Arvestades, et võlgniku tegevuseks vajati suure arvulist ja kõrgepalgalist töötajaskonda, suurt investeeringuid nõudnud üüripinda, suuremahulist liisitud seadmete parki, osutus tegevuse lõpetamine omakorda kulukaks. Selle kulu katmiseks ei ole võlgnikuga seotud isikud enam vahendeid leidnud, samuti ei õnnestunud saavutada likvideerimismenetluse käigus kokkuleppeid võlausaldajatega, mis omakorda viis võlgniku püsiva maksejõuetuseni ning pankrotiavalduse esitamiseni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku saab püsivalt maksejõuetuks muutunuks lugeda hiljemalt hetkest, mil võlgnik igasuguse majandustegevuse lõpetas ja mil selgus, et võlausaldajatega kokkulepete saavutamine ei õnnestu, so mais 2020. a. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja võlgnikult endalt. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid. Samas on andmete maht, sh võlgniku arvelduskontol toimunud liikumiste maht suur, millest tulenevalt ei saa selliseid võimalusi välistada. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik käesolevas aruandes toodut arvesse võttes püsivalt 6 2-20-10369 maksejõuetu. Võlgnik on pankrotiavalduse esitanud ise ning olnud seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. Ajutine pankrotihaldur on hinnanud võlgnikul vara väärtuses 24 577.02 eurot, millest kassajääk on summas 5 725.60 eurot, mis on võlgniku likvideerija valduses. Võlgnik kajastab bilansis debitoorseid nõudeid summas 46 963.90 euro, mida pankrotihalduri hinnangul ei ole võimalik käesoleval hetkel võlgniku varana arvestada. Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontol on võlgnikul rahalisi vahendeid summas 18 851.42 eurot. Maanteeameti andmetel ei ole võlgnikule sõidukeid kuulunud. Võlgnik kajastab põhivarana 358 603.43 eurot ulatuses kasutuses olnud büroopinnale (xxx) tehtud parendusi, lisaks rulood, mööbel, valveseadmestik, märkides, et üürileandja võib nimetatute osas kohaldada pandiõigust. Võlgnik ei ole hetkel omanik teistes äriühingutes ega ole varasemalt olnud. Võlgnikule ei kuulu kinnistuid. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku summas 3 561 009.93 eurot, suurimateks võlausaldajateks on xxx nõudega summas 1 523 052.52 eurot, xx nõudega summas 814 768.82 eurot, xxx nõudega summas 404 928 eurot ja xxx nõudega summas 302 589.21 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel ei ole võlgnik üheski täitemenetluses osaline. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, töölepingud töötajatega on lõpetatud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku tervendamise võimalused vähetõenäolised. Võlgniku omakapital oli negatiivne 3 427 000 eurot. Võlgniku likvideerimismenetluses perioodil 01.02.2020-31.08.2020 oli võlgniku müügitulu 1 796 000 eurot ja kahjum 10 693 000 eurot. Perioodi lõpus oli varasid võlgnikul kokku väärtuses 67 000 eurot, millest käibevarasid summas 67 000 eurot ja põhivarasid 0 eurot. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja võlgniku majandustegevus on lõpetatud ning selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt
lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara, mis võimaldab katta pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. 7 2-20-10369
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku hinnangul on maksejõuetuse põhjusteks
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on tutvunud võlgniku arvelduskontode väljavõtetega ning kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja võlgnikult endalt, käesolevaks hetkeks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid, kuid Ta on märkinud, et kuna andmete maht, sh võlgniku arvelduskontol toimunud liikumiste maht on suur, siis ei saa selliseid võimalusi välistada. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Kristo Teder on pankrotihalduriks. andnud nõusoleku enda nimetamiseks MYJAR IT osaühingu /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.