lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti Aare Laagile mõistetud karistus Tartu Maakohtu 02.07.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9050 mõistetud karistusega, s.o 1 aasta vangistust, suurendades üksikkaristustest raskeimat, ning mõisteti Aare Laagile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud vangistust. 1
Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.07.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aare Laak temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aare Laak kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest, kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. Kuriteo ohvriks oli süüdimõistetu vend, kelle vastu ta on ka varem vägivallakuritegusid toime pannud. Aare Laagi puhul on positiivne tema käitumine vangistuses. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhtevägivalla vähendamine“, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla hinnangul on kinnipeetav heade suhtlemisoskustega ning on väljendanud huvi erialase enesetäienduse vastu. Negatiivsed on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik, aga ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Aare Laak pani toime kuriteo oma venna vastu ajal, mil ta kandis tingimisi karistust samalaadse teo eest. Isiku käitumismudel on jäänud samaks – ta on pannud kuritegusid toime venna vastu ajendatuna puudulikust probleemilahendusoskusest ja soodustatuna alkoholi tarvitamisest. Vangla iseloomustusest ja kohtuistungil avaldatust ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et Aare Laak on oma suhtumist ja arusaamu muutnud ning võiks edaspidi käituda teisiti kui siiani. Pigem vastupidi – vangla iseloomustuse kohaselt Aare Laak alkoholi tarvitamises probleemi ei näe ning ei saa lõpuni aru seosest alkoholi tarvitamise ja vägivalla kasutamise vahel. Välise abiga võib ta alkoholi negatiivset mõju küll mõista, aga iseseisvalt taoliste järeldusteni ei jõua. Kuritegelikku käitumist mõistab Aare Laak sõnades hukka, kuid samas leiab, et mõningane jagelemine vendade vahel ongi normaalne. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.