KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2020, Tartu Kohtuasja number 3-20-2090 Kohtuasi Aleksandr Kapajevi kaebus Tartu Vanglalt mittevara
) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3. Esmalt märgib kohus, et olukorras, kus haldusorgan jätab isiku kahju hüvitamise taotluse rahuldamata ja isik soovib pöörduda oma nõudega kohtusse, on kohaseks nõudeks kahju hüvitamise nõue (riigivastutuse seaduse § 18 lg 2). Kohtule kahjunõude esitamisel ei ole seega vajalik taotleda haldusorgani kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse tühistamist. Tegemist ei ole haldusaktiga, mille tühistamist saaks kohtus nõuda. Seetõttu käsitab kohus A. Kapajevi kaebust sellisena, et kaebaja on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse (
§ 37
lg 2 p 4.) 4.
§ 121
lg 2 p 21 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
- Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitist seetõttu, et alates
- aprillist 2020 ei väljastanud vangla talle enam nõudepesuvahendit. Kaebaja leiab, et sellega alandati tema inimväärikust, sest ta oli sunnitud sööma mustadest toidunõudest ning eeltoodu avaldas mõju ka tema tervisele. Kohtule teadaolevalt ning ka kohtuasja materjalidest nähtuvalt kehtestati alates
- märtsist 2020 Tartu Vanglas täiendavate julgeolekuabinõude raames piirangud seonduvalt koroonaviiruse levikuga maailmas. Sealhulgas peatati alates
- märtsist 2020 vangla kaupluse tegevus ning vangla tagas kinnipeetavatele hädavajalikud hügieeni- ja kirjatarbed. Kuna kaebaja toob välja, et nõudepesuvahendit alates
- aprillist 2020 enam ei väljastatud, siis teeb kohus järelduse, et kuni selle ajani sai ta nõudepesuvahendit vangla poolt. Eeltoodut saab järeldada ka kaebaja
- aprilli
- a kaebusest justiitsministeeriumile (tl 8) ja Tartu Vangla
- mai
- a vastusest nr 2-3/1785-2 (tl 7). Tartu Vangla
- aprilli
- a käskkirjaga nr 1-1/65 lõpetati kinnipeetavatele kauplusest sisseostude tegemise piirang kaupade osas, mille säilivusaeg ja -tingimused ei eelda külmkapis hoiustamist ega ole kiiresti riknevad. Seega oli alates
- aprillist 2020 taas võimalik vangla kauplusest osta nõudepesuvahendit. Kaebaja
- aprilli
- a kirjalikust pöördumisest justiitsministeeriumi poole (tl 8) nähtub, et täpsemalt oli kauplusest võimalik sisseoste teha
- nädalal ehk ajavahemikus 05.05.2020 kuni 10.05.
- Tartu Vangla kinnitusel (tl 4 pöördel) kaebaja sisseoste ka sooritas, kuid nõudepesuvahendit ei soetanud, kuigi valvur oli kaebajale selgitanud, et ta peab seda ise ostma (tl 5).
- Eeltoodust saab teha järelduse, et kaebajal puudus reaalne võimalus nõudepesuvahendit kasutada paari nädala jooksul ehk alates
- aprillist 2020 kuni ajani, mil vangla kauplus täitis esitatud tellimused pärast kaupluse taasavamist. Samal ajal oli kaebajal aga ligipääs kuumale veele (tl 7). Kohus leiab, et kui kaebaja jättis nõud sellel perioodil üldse pesemata, siis oli see tema valik. Nõudepesuvahendita, kuid kuuma veega pestud nõudest toidu söömine paari nädala jooksul ei saa kohtu hinnangul kaasa tuua intensiivset riivet isiku inimväärikusele ega tema tervisele. Kohus leiab, et kui mööndagi, et nõudepesuvahendit kasutamata pestud nõudest söömine võis riivata 2 3-20-2090 kaebaja inimväärikust või õigust tervise kaitsele, siis saab sellisel juhul tegemist olla vaid äärmiselt väheintensiivse riivega. Seda, et nõudepesuvahendi olemasolu ei olnud kaebajale tegelikult ka väga oluline, näitab ka asjaolu, et kaebaja ei soetanud võimaluse saabumisel nõudepesuvahendit vangla kauplusest, kuigi raha tal selleks oli.
- Lisaks eeltoodule leiab kohus, et täidetud on ka
§ 121
lg 2 p 21 kohaldamise teine eeldus – kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei oleks tõenäoline. Kohus leiab, et olukorras, kus isikul puudub küll nõudepesuvahend, kuid on olemas kuuma vee kasutamise võimalus, ei ole tõenäoline, et toidunõud jääksid pärast pesemist nii mustaks, et nendest söömine kvalifitseeruks inimväärikuse alandamiseks või tekitaks tervisekahju. Vanglal puudub üldine kohustus väljastada kinnipeetavatele nõudepesuvahendit. Kinnipeetavad saavad nõudepesuvahendit soetada vangla kaupluse vahendusel. Varasemast kohtupraktikast saab järeldada, et kui isikule on vangla poolt tagatud kas nõudepesuvahend või kuum vesi nõude pesemiseks, siis tuleb asuda seisukohale, et isiku õigusi ei ole rikutud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2014. a kohtumäärus asjas nr 3-14-50935 ja seal viidatud kohtupraktika). Eelnevat silmas pidades ei pea kohus ka praeguses asjas tõenäoliseks kaebuse rahuldamist. 8. Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist isiku õiguste intensiivse riivega ja kohus ei pea ka mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse rahuldamist tõenäoliseks. Seega on täidetud
§ 121lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning kohus tagastab kaebuse sel alusel.
9. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (
§ 43lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3