← Eesti

2-20-4677/7

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-4677 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus (Osaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Credit Invest OÜ (laenuandja) ja SRK Investment OÜ (kostja 1/laenusaaja) sõlmisid 26.06.2017.a laenulepingu nr Xxx (Laenuleping). Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 5000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% (st 300 eurot) kuus (p 3.1 ja p 3.6). Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 26.06.2017.a, arvestades Laenulepingu p-de 3.7 ja 4.9 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige E-S K (kostja 2) sõlmisid 26.06.2017.a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagamiseks käenduslepingu nr xxx (Käendusleping). Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10000 eurot. 18.03.2020.a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ning Käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas laenusaajat ja kostjat 2 nõuete loovutamisest samal päeval. Ka hageja on nõudnud uue võlausaldajana laenusaajalt ja kostjalt 2 võlgnevuse tasumist, kuid laenusaaja ja 2 2-20-4677 kostja 2 võlgnevust ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt peab hageja esitama hagiavalduse, milles nõuab kostjatelt hageja poolt laenusaajale antud laenu tagastamist ning maksmata intresside ja viiviste tasumist. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostjad võlgnevust hageja ees likvideerinud. Hageja palub mõista:

  1. SRK Investment OÜ´lt ja E-S K´lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja võlgnevus summas 6490 eurot, millest põhinõue moodustab 5000 eurot, intress 300 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1190 eurot;
  2. SRK Investment OÜ´lt ja E-S K´lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja täiendav viivis 0,2% põhinõude (5000 eurot) tasumata osalt päevas alates 26.03.2020.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3510 eurot;
  3. jätta kõik menetluskulud solidaarselt SRK Investment OÜ ja E-S K kanda;
  4. mõista SRK Investment OÜ´lt ja E-S K´lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ (kasuks välja menetluskulud summas 754 eurot;
  5. mõista SRK Investment OÜ´lt ja E-S K´lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kohtu selgitused Kostja I osas tegi kohus otsuse 12.08.2020.a. (tagaseljaotsus). Kohus on kostjale II üritanud menetlusdokumente kätte toimetada järgmistele e-posti aadressidele: xxx, xxx (puudub vastus) ning postiaadressile tähtsaadetisena ( xxx (tagastatud hoiutähtaja möödumisel)). Kuna kostjale II ei õnnestunud menetlusdokumente hagejale teadaolevatele ega registrites märgitud aadressidel kätte toimetada, siis toimetas kohus, vastavalt hageja taotlusele, menetlusdokumendid kätte avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale II on menetlusdokumendid kätte toimetatud 03.09.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas kostjalt II.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjatelt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 550 eurot ning õigusabikulud summas 204 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 550 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 204 eurot. Kohus arvestab lepingulise 3 2-20-4677 esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 754 eurot (550+204).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (754 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.