← Eesti

2-20-110343/5

Obsah (9)§ 62§ 444§ 317§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178

2-20-110343 KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Harju Maakohus Kohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-110343 Tsiviilasi

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. AS STV (avaldaja/hageja) esitas 13.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X Xlt (võlgnik/kostja) 409,38 euro saamiseks.
  2. 02.04.2020 tegi Pärnu Maakohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 03.06.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  3. Hageja esitas 14.07.2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, mille kohus võttis 17.07.2020 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2 2-20-110343
  4. Nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 29.05.2017 sõlmitud teenuste osutamise ja seadmete kasutamise leping nr.
  5. Hageja palub kohtul mõista välja kostjalt põhivõlgnevus 240,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 52,90 eurot (perioodi 16.10.2017-14.07.2020 eest) ning edasiulatuvat viivist põhivõlalt 240,78 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  6. Hageja taotleb ka menetluskulude hüvitamist summas 315 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 240 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
  7. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 22.08.2020 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 06.08.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (s.o 12.09.2020) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult

§ 317alusel on täidetud.

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

9.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. 10.

§ 138

lg 2, § 139, § 143 p 4, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

  1. Riigilõivu tasumist 75 eurot on kontrollitud (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja hagimenetluses 30 eurot), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.
  2. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 2 töötunni eest, kokku 240 eurot (s.o 120 eurot/h). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu põhjendatud.
  3. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu hüvitamiseks 315 eurot (s.o 75 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot). 14.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 15.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.