) § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust
lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja kohtusse pöördumise eesmärk oli saavutada, et Sotsiaalkindlustusamet teeks otsuse, millega kaebajal tuvastataks puude raskusaste ning määrataks puudega lapse toetus. Sotsiaalkindlustusamet tegi kaebaja
10. Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (
11. Kaebaja oli riigilõivuseaduse § 22 lõike 2 punkti 2 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Üldreegel on, et menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (
lõige 4).
lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning asja materjalidest nähtuvalt ei ole tal neid ka tekkinud. Vastustaja on samuti kohtule teada andnud, et tal menetluskulud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. 12.
lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus omal algatusel avaldatavas määruses kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.