Hagi alus ja kohtu selgitused
Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 2.3. Kohus on seisukohal, et xxx ja S Gi vahel sõlmitud laenulepingus sisalduv tingimus, millega xxx ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 0,132% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ja aastane viivisemäär on 47,85%, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenu andmine. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 0,132% päevas ja 47,85% aastas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab perioodi 03.09.2019 kuni 17.07.2020 viivist järgnevalt: Viivise arvestuse algus Viivise arvestuse lõpp Põhiosa võlgnevus 03.09.2019 17.07.2020 1019,16 Viivitatud päevade arv Viivise määr aastas / päevas Viivise summa eurodes 319 8% / 0,021918% 71,14 Kohus jätab hagi rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista viivis 356,66 (427,80 – 71,14 = 356,66). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 75,35 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt põhinõue 1019,16 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 427,8 eurot = 1446,96 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude 1090,3 euro ulatuses (põhinõue 1019,16 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 71,14 eurot = 1090,3 eurot).
lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt 3 hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab hageja menetluskuludest 75,35% kostja kanda ja 24,65 % ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest 24,65% ulatuses hageja kanda ja 75,35% ulatuses kostja enda kanda. 4. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 1500 eurot tasuda riigilõiv summas 200 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot. Lisaks on hagejal tekkinud menetluskulu 30 eurot kohtutäituri poolt menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Nimetatud kulu on
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.