Obsah (14)

§ 113§ 115§ 108§ 401§ 402§ 82§ 8§ 76§ 100§ 416§ 195§ 403§ 128§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 18.08.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-102229 Tsiviilasi Omega Invest OÜ

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Omaraha (laenuandja) 02.01.2019 laenulepingu S192426320, mille alusel anti kostjale laenu 460 eurot intressimääraga 22% aastas. Kostja pidi laenu tagastama igakuiste maksetena. Kostja tegi tagasimakseid kogusummas 180,89 eurot, millest 143,38 eurot arvestati põhivõlgnevuse katteks, 34,28 eurot intressi katteks ja 3,25 eurot viivise katteks. Kostja sõlmis laenuandjaga 21.05.2019 täiendava laenulepingu S192867985, mille alusel anti kostjale laenu 2 170 eurot intressimääraga 26% aastas. Kostja pole laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ühtegi tagasimakset teinud ning laenuandja ütles lepingud 11.09.2019 üles. Nõuded on loovutatud hagejale.
2. Hageja palub kostjalt esimese lepingu alusel välja mõista põhivõlgnevus summas 316,63 eurot, intress summas 48,67 eurot ja viivis summas 38,44 eurot. Teise lepingu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2 170 eurot, intress summas 206,24 eurot ning viivis summas 281,23 eurot. Lisaks nõuab hageja kahju hüvitamist summas 100 eurot, kuna hageja põhitegevuseks pole võlgade sissenõudmine. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluses tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. 18.06.2020 esitatud täpsustatud seisukoha kohaselt on hageja arvestanud laenulepingu nr S192426320 alusel intressi alates laenu saamisest kuni lepingu ülesütlemiseni 11.09.2019 summas 48,67 eurot ning viivist vastavalt üldtingimuste punktile 9.6 alates lepingu ülesütlemisest järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 38,44 eurot. Laenulepingu nr S192867985 kohaselt on hageja arvestanud tasumata summalt intressi laenu saamisest kuni lepingu üleütlemiseni määras 26 % aastas summas 206,24 eurot ning viivist vastavalt üldtingimuste punktile 9.6 alates lepingu ülesütlemisest järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 281,23 eurot. Hageja on seisukohal, et hageja on kostjale laenu andes järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on laenutaotlustele märkinud igakuise keskmise sissetuleku ning muude asjaolude arvesse võtmisel sai eeldada, et kostja on krediidivõimeline. Krediiditaotlustes on taotleja on kinnitanud esitatud andmete õigsust. Omaraha OÜ on enne laenu väljastamist kontrollinud kostja maksekäitumist ning enne laenude väljastamist omandatud andmete ja info põhjal on teostanud kostja suhtes analüüsi, mille põhjal on jõutud järeldusele, et kostja on võimeline esitatud andmete põhjal laenud kokkulepitud tingimustel tagastama. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 100 eurot (

§ 115lg ).

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

1. Kostja vaidles hagile vastu leides, et laenuandja rikkus seadusest tulenevaid nõudeid andes kostjale laenu, kuna kostja oli laenu võtmise ajal töötu ehk tal puudus püsiv sissetulek ning tema kontod olid arestitud juba mitu aastat. Kostja on tuginenud asjaolule, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
3. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel õiguslikku tähendust omavad asjaolud. Kostja ja OÜ Omaraha (laenuandja) sõlmisid 02.01.2019 laenulepingu nr S192426320 (edaspidi leping 1), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 460 eurot intressimääraga 22% aastas ning laenusumma kasutamise perioodiga 1 aasta (dtl 38-41 ja 47-50). Kostja pidi laenu tagastama igakuiste maksetena. Kostja tegi tagasimakseid kogusummas 180,89 eurot, millest 143,38 eurot arvestati põhivõlgnevuse katteks, 34,28 eurot intressi katteks ja 3,25 eurot viivise katteks. Kostja sõlmis laenuandjaga 21.05.2019 täiendava laenulepingu S192867985 (leping 2), mille alusel anti kostjale laenu 2 170 eurot intressimääraga 26% aastas (dtl 26-30 2 ja 42-46). Kostja ei ole lepingust 2 tulenevate kohustuste täitmiseks ühtegi tagasimakset teinud. Laenuandja ütles lepingud 11.09.2019 üles (dtl 24-25). Nõuded on 30.09.2019 loovutatud hagejale (dtl 24-25). Kostjale on laenulepingute nr S192426320 ja S192867985 alusel laenusummad üle antud (dtl 124-126). Kostja jäi maksetega võlgnevusse ja hageja ütles kõnealused lepingud üles.
4. Kohus täitis 03.06.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (dtl 70-73). Hageja esitas 18.06.2020 kohtule täiendavad selgitused ja tõendid (dtl 78-336). Kostja on tuginenud asjaolule, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5. Laenulepingutest nr S192426320 ja S192867985 kostja vastu tulenev põhinõue 316,63 euro ja 2 170 euro nõudes võiks kuuluda rahuldamisele

§ 108

lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 82

kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 8

lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 9. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale kasutada raha, mille kostja kohustus hagejale tagasi maksma. Seega vastasid lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele. Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (

§ 416lg 1).

18.06.2020 kohtule esitatud laenulepingu S192426320 maksegraafikust nähtuvalt kohustus kostja tasuma perioodil 03.02.2019 kuni 03.01.2020 igakuised maksed, mida aga kostja korrektselt ei teinud. Laenulepingu nr S192426320 maksete ülevaatest on kostja kohustuse katteks teinud osamakseid summas 180,89 eurot, mille on arvestatud 143,38 eurot põhivõla, 34,28 eurot intressi ja 3,25 eurot viivise katteks. Viimased laekumised toimusid 20.05.

1. Laenulepingu nr S192867985 alusel väljastatud laenu 2 170 euro katteks kostja kokkuleppelisi osamakseid tasunud ei ole. Tulenevalt maksegraafikust kohustus kostja tasuma maksed perioodil 21.06.2019 kuni 21.05.
2. Kostja oli laenulepingute ülesütlemise hetkel võlgnevuses rohkem kui kolme osamaksega ning laenuandja andis kostjale enne laenulepingute ülesütlemist korduvalt ka täiendavaid tähtaegu võlgnevuse tasumiseks. Hageja poolt tõendina esitatud kuvatõmmise kohaselt on kostja Omaraha portaali postkastist näha, et kostja on lugenud kirju „Laenu S192867985 kirjad“ ja „Laenu S192426320 kirjad“. Nende kirjade viimane sõnum on „Ülesütlemisavaldus, nõude loovutamise teatis“ koos PDF failiga. Sama kiri ja fail on saadetud ka tema emailile x. Laenulepingu nr S192426320 memost nähtuvalt on kostjale ka korduvalt edastatud võlgnevuse meeldetuletusi ning üritatud jõuda asjas kompromissile. Kostja igakuiseid makseid hoolimata vastavasisulistest meeldetuletustest (laenulepingu memo) ei tasunud. Seega oli laenuandjal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda 11.09.2019 seisuga. Kostja ka ei vaidlusta lepingute ülesütlemist.
3. Kohus asub seisukohale, et antud juhul saab täidetuks lugeda tarbijakrediidilepingute ülesütlemise formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Eeltoodust 3 tulenevalt loeb kohus tarbijakrediidilepingud ülesöelduks. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (

§ 195lg 5 ls 1).

Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (

§ 195lg 2).

Kohus selgitab, et lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Seega kuulub rahuldamisele hageja laenulepingust nr S192426320 tulenev põhinõue kostja vastu 316,63 euro ja laenulepingust nr S192867985 tulenev põhinõue kostja vastu 2 170 euro nõudes. 11. Kohus analüüsib, kas laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 403

⁴ lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

§ 403

⁴ lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. 12.

§ 403

⁴ lg järgi krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

§ 403

⁴ lg 4 kohaselt teavitab tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4.

§ 403

⁴ lg 6 kohaselt võib krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 403

⁴ lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

§ 403

⁴ lg 8 alusel on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule tarbijal õigus kasutada muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, välja arvatud kahju hüvitamist osas, mis on kaetud intressimäära alanemisega.

§ 403

⁴ lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

1. Hageja on tõendanud, et kostja on esitanud laenuandjale info oma sissetulekute ning kohustuste kohta, kinnitades esitatud andmete õigsust ning täielikkust (dtl 127-128 ja dtl 334335). Tõendamist on leidnud, et 02.01.2019 on kostja kinnitanud, et tema sissetulek on 500 4 eurot (dtl 127-128) ning 21.05.2019 on kostja kinnitanud, et tema sissetulek on 1 500 eurot (dtl 334-335). Kohtu arvates ei saa järeldada, et hageja oleks pidanud ilmtingimata küsima veel mingeid andmeid, kui kostja ise pöördus hageja poole laenu saamiseks. Kohtu hinnangul ei oleks hageja saanud ka kostja pangaandmetest või täiendavate küsimustega välja selgitada laenulepingu sõlmimise ajal, et kostjal võiksid tekkida makseraskused 460 euro ja 2 170 euro suuruse laenu tagasi maksmisega, seda enam kui kostja ise oli oma laenutaotluses kinnitanud, et tema sissetulekutest piisab võtta laenukohused. Kohtu arvates on mõistlik arvata, et 500 euro suurusest sissetulekust piisab 460 euro suuruse ja 1 500 euro suurusest sissetulekust piisab 2 1750 euro suuruse laenu teenindamiseks. Laenuandja on kontrollinud enne laenude väljastamist kostja maksekäitumist. Enne kostjale laenu andes on laenuandja (portaalihaldur Omaraha OÜ vahendusel) omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline laenu lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (dtl 127-128 ja dtl 334-335). Seega on hageja tõendanud, et laenuandja ei olnud rikkunud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
2. Tulenevalt

§-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Lepingu nr S192426320 tingimustest tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi suuruseks 22%. Lepingu nr S192867985 tingimuste kohaselt on intressi määr 26% aastas. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suurte intressimääradega. Kostja intressi arvestusele ega suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et intress laenulepingu nr S192426320 alusel 38,44 eurot ja laenulepingu nr S192867985 alusel 206,24 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

1. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude 38,44 eurot (laenuleping nr S192426320) ning laenulepingust nr S192867985 tuleneva viivise võlgnevuse 281,23 eurot. Hageja on viivisenõude arvestamisel juhindunud laenulepingu nr S192426320 puhul lepingujärgses intressimääras 22% aastas, so 0,061% päevas ning laenulepingu nr S192867985 puhul intressimääras 26% aastas, so 0,072% päevas. Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostja rikkus maksekohustust. Kostja viivise suurusele ja arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldamisele.
2. Hageja on esitanud kostja vastu kahjunõude summas 100 eurot. Hageja tugineb kahjunõude esitamisel asjaolule, et hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine ja hageja sõlmis võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (

§ 115lg 1).

Varaliseks kahjuks on kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks (

§ 128lg 3).

Kahju kuulub hüvitamisele ulatuses, milles see oli põhjuslikus seoses rikutud kohustusega, kaitstud rikutud kohustuse eesmärgiga ja teisele lepingupoolele ettenähtav (

§ 127lg 2, 3 ja 4).

17. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et hagejale on tekkinud kahju summas 100 eurot. Ainuüksi asjaolu, et hageja sõlmis inkassofirmaga käenduslepingu teenustasuga 100 eurot, ei tõenda hagejale kahju tekkimist summas 100 eurot. Omega Invest OÜ põhitegevusalaks on äriregistri andmete kohaselt inkassoteenused ja krediidiinfo. Seega ei saa hageja väita, et võlgade sissenõudmine ei kuulu tema põhitegevuste hulka. Inkassofirmaga lepingu sõlmimine oli hageja vaba tahe. Sellest tulenevalt ei saa hageja inkassokulusid pidada mõistlikeks kuludeks

§ 128

lg 3 tähenduses ning hageja nõue mõista kostjalt välja kahju summas 100 eurot tuleb jätta rahuldamata.

1. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr S192426320 tuleneva põhiosa võlgnevuse 316,63 eurot, intressi 5 48,63 eurot ning viivise 38,44 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr S192867985 tuleneva põhivõlgnevuse 2 170 eurot, intressi 206,24 eurot ja viivise 281,23 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata kahjunõude 100 euro osas. MENETLUSKULUD
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 96,83%, so umbes 97% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 97% ulatuses kostja ja 3% ulatuses hageja kanda.
3. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot kolme tunni töö eest. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) ½ töötundi, kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot.
4. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 300 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 300 eurot. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik kahe töötunni ulatuses ehk summas 200 eurot. Töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega ning täiendava seisukoha esitamisega. Kohus arvestab mõlemale toimingule kuluvaks ajaks ühe töötunni. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Seetõttu loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalike kulude summaks 500 eurot (300 eurot riigilõivu ja 200 eurot õigusabikulude katteks) ja mõistab selle kostjalt välja 97% ulatuses, so summas 485 eurot.
5. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 23. Ts

MS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6