← Eesti

2-17-424/124

Obsah (10)§ 657§ 651§ 428§ 238§ 457§ 445§ 654§ 163§ 162§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-424 Otsuse tegemise aeg ja koht 10.07.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Gaida Kivinurm,

§ 657

lg 1 p 2 järgi tühistada ja hageja nõue kinnistu väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest rahuldada. 31. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude.

§ 651

lg 1 järgi eeltoodud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ringkonnakohus ei kontrolli. Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas on maakohtu otsus jõustunud. Samuti on maakohtu otsus jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu loobumise JM vastu esitatud hagist ja jaotas selle hagiga seotud menetluskulud. Kolleegium märgib, et maakohus on vaidlustatud otsuses JM vastu esitatud nõude osas jätnud otsuse resolutsiooni märkimata, et selles osas kuulub tsiviilasja menetlus lõpetamisele (

§ 428lg 1 p 3).

Eeltoodud osas tuleb kohtuotsust

§ 657lg 1 p 21 järgi täiendada.

  1. Hageja esitas ringkonnakohtu ettepanekul uued tõendid, milleks on jõustunud Xxxxx Maakohtu 02.09.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus tsiviilasjas nr x-xxxxxxx AMi hagis OS vastu 233 803,99 euro saamiseks. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx nõudis kostja hagejalt hüvitust hagejale kuuluvale kinnistule (registriosa xxxxxxx) Xxxxxxxxxx xx Xxxxxx külas Xxxxxxxx vallas tehtud kulutuste eest ajavahemikul alates 1999–
  2. Maakohus rahuldas hagi 02.09.2019 otsusega osaliselt ja mõistis välja VÕS § 1018 lg 1 järgi 12 040 eurot perioodil 2014 ja 2016 kostja poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks. Maakohus leidis, et kulutuste hüvitamise nõue perioodi eest 1999 – 2005 on aegunud ja ülejäänud kulutuste tegemine oli tõendamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja otsus jõustus 04.06.
  3. Kostja vastuväiteid tõendite vastuvõtmisele ega arvamust tõendite sisu kohta esitanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud kohtuotsused tuleb

§ 238

lg 1 ja § 652 lg 4 järgi vastu võtta, kuna need on olulised käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevate asjaolude tuvastamisel.

  1. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu poolt nõude kinnistu kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks lahendamist. Hageja väitis, et kostja valdab hagejale kuuluvat kinnisasja ilma õigusliku aluseta. Kostja vastuväidete kohaselt oli kinnisasi seltsinguvara, mis kuulub hagejale ja temale ning see on kostja raha eest ostetud ja kostja on seal olevad hooned ja rajatised ehitanud.
  2. Hageja nõude kinnisasja valduse üleandmiseks õiguslik alus on AÕS § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. AÕS § 83 lg 1 kohaselt valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. 6

(9)
  1. Vaidlust ei ole, et hageja on kinnistusraamatu järgi asja omanik. Pooled vaidlesid, kas kostjal on õigus asja vallata. Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, et kuigi kinnistusraamatusse on omanikuna kantud hageja kuulub kinnisasi kui seltsinguvara kostja ja hageja ühisomandisse (VÕS § 589 lg 1). Lisaks võib kostja vastuväidetest aru saada, et tal on hageja vastu rahaline nõue, kuna ta on 18 aasta vältel hageja kinnisasja parendanud, panustanud selle ostmiseks rahaliselt ja poolte vahel oli kokkulepe, et kinnistu vormistatakse hiljem kostja nimele. Eeltoodu annab aluse keelduda kostjal hagejale valduse üleandmisest VÕS § 110 lg 1 järgi.
  2. Maakohus on vaidlustatud lahendis tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping, mille eesmärgiks oli poolte ja nende kolme lapse pereelu hoidmine, laste üleskasvatamine ning Xxxxxxxxxx xxkinnistu omandamine, muutmine ja parendamine. Maakohtu otsuse sisust lähtuvalt on maakohus jätnud hagi rahuldamata põhjusel, et kinnistu on poolte kui seltsinguosaliste ühisomand. Seda, kas seltsing on lõppenud ning millised olid konkreetsed poolte panused ja nende tagastamist maakohus ei ole hinnanud. Riigikohus on selgitanud, et vabaabielu ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj (RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1129-16, p 21 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p-d 13-15). Samas on võimalik esiletoodud asjaoludel analoogia korras seltsingu likvideerimise sätete kohaldamine ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes) ja pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16 p 22). Seega on maakohtu otsus ebapiisavalt põhjendatud.
  3. Riigikohus on selgitanud, et kooselu partnerite nõuete lahendamisel tuleb ühe partneri rahalist nõuet teise vastu esmalt kontrollida lepingulisel alusel, seejärel käsundita asjaajamise sätete järgi ja alles viimases järjekorras alusetu rikastumise sätete järgi (vt RKTK määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p-d 30, 32 ja RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-123-16, p 11). Kuigi tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx otsuses ei ole tuvastatud, kas poolte vahel oli seltsing ja kostja rahaline nõue hageja vastu rahuldati osaliselt käsundita asjaajamise kulude hüvitamise sätete järgi, olid nõude aluseks täpselt samad asjaolud, mis praeguses menetluses on kostja vastuväidete aluseks.
  4. Nii tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kostja poolt hageja vastu esitatud nõude kui ka praeguses tsiviilasjas kostja vastuväidete aluseks olid järgmised asjaolud:  Pooled alustasid kooselu 1991 ja neil on 3 last;  1999 ostis hageja vallasasjana suvila asukohaga Xxxxxxxxxx xxXxxxxx küla Xxxxxxxx vald;  suvila eest tasus kostja;  kinnisasi (registriosa nr xxxxxxx) moodustati ja kanti kinnistusraamatusse 31.07.2000 ning hageja on selle omanik; 7
(9)pooled elasid koos alates 1991 kuni 2014, mil hageja asus elama mujale ja ei ole kinnistul Xxxxxxxxxx xxenam viibinud;  kinnistu on kostja valduses;  1999 maikuust kuni 2000 oktoobrini olid teostatud kostja poolt ehitustööd summas 108 754,71 eurot;  2004 korraldas kostja uue maja vundamendi kraavi kaevamise ja vundamendi valamisega seotud tööd ja maksis tasu tööde eest;  2005 valas kostja vundamendi, vahetas eluruumide katuse ja muretses edasisteks töödeks materjale kokku 33 670,40 euro eest;  2008 olid teostatud kostja poolt ehitustööd seoses uue maja vundamendi ehitamisega ja materjalide ostuga summas 27 404,57 eurot;  2010 olid teostatud kostja poolt ehitustööd seoses uue maja vundamendi ehitamisega (vee ja kanalisatsiooni paigaldamine) kokku summas 3112,71 eurot;  2011 lõpetati kostja poolt elumaja laiendamine;  2014 teostas kostja betoonitöid, paigaldas drenaaži ja vihmaveetorud kokku 9154,56 euro eest.  2016 teostas kostja töid 4920,80 euro eest. 39. Hageja (tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kostja) vaidles kostja (tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx hageja) väidetele vastu ja selgitas, et suvila ostu eest tasus tema ja vajalikud tööd kinnistul tehti tema ja sugulaste poolt ja hageja vahendite eest. Kostja oli perioodil 2000-2005 vangis ja tal puudusid sissetulekud, et kinnistut osta ja ümber ehitada. 40.

§ 457

lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx lahendatud kostja rahaline nõue samade kulutuste hüvitamise osas, mille üle käesolevas tsiviilasjas on vaidlus, kas on tegemist seltsingulepingust tulenevate panustega või mitte. Kohus ei ole seotud hageja väidetud nõude õigusliku alusega (õigusliku kvalifikatsiooniga), vaid kontrollib nõuet kõigil õiguslikel alustel, mille alusel selle saab hageja esitatud asjaoludel rahuldada. See tähendab, et kui poolte vahel oleks olnud perioodil 1999-2014 seltsinguleping, siis oleks kohus pidanud selle ka tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tuvastama ja lahendama kostja hagi seltsingu likvideerimise sätete järgi. Kuna tsiviilasjas nr x-xxxxxxx tehtud otsuses on tuvastatud, et kostjal oli hageja vastu käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise nõue samade kulude osas, mille osas praeguses menetluses kostja väidab, et tegemist on panustega seltsingusse, siis samadel asjaoludel ei saa täpselt samad kulutused olla panus seltsinguvarasse. Arvestades, et tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud Xxxxx Maakohtu 02.09.2019 otsus on jõustunud, siis kostja poolt kinnisasjale Xxxxxxxxxx xxtehtud kulude lugemine seltsinglase panuseks ei ole võimalik. See, et tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ei ole hinnatud pooltevahelist õigussuhet seltsingut reguleerivate sätete järgi, ei tähenda, et täpselt samadel asjaoludel saaks käesolevas tsiviilasjas tuvastada, et poolte vahel oli seltsinguleping. 41. Kuigi tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud otsuses oli hinnatud kostja väiteid kinnistul asuvate hoonete ja rajatiste ehitamisse alates 2006. aastast, kuna enne seda esitatud perioodi kohta oli VÕS § 1018 lg 1 ja/või § 1042 lg 1 järgi esitatud nõue aegunud, ei saa  8

(9)käesolevas asjas hinnata, kas seltsinguleping oli sõlmitud kostja poolt viidatud ajal, s.o 1992 või 1999, ja seltsingusse olid panused tehtud perioodil 1999 kuni 2005, kuna ka asjaolud sellel perioodil kulude tegemise kohta olid hagi aluseks tsiviilasjas nr x-xxxxxxx ja nende kulude osas on hagi jäetud rahuldamata.
  1. Lähtudes eeltoodust, ei ole kostjal õiguslikku alust kinnistut asukohaga Xxxxxxxxxx xxXxxxxx külas Xxxxxxxx vallas valdamiseks ja hageja nõue kinnistu kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldada. Kuna eeltoodud põhjendustel kuulub hagi osaliselt rahuldamisele, siis ei hinda ringkonnakohus apellatsioonkaebuses toodud väiteid ega tuvasta asjaolusid seonduvalt seltsingulepinguga.
  2. Hageja taotlus, milles hageja palub kostja kinnistult asukohaga Xxxxxxxxxx xxXxxxxx küla Xxxxxxxx vald välja tõsta, kui ta keeldub kinnistu vabatahtlikust vabastamisest, tuleb rahuldada

§ 445lg 1 järgi.

44. Seoses otsuse osalise tühistamise ja hagi osalise rahuldamisega esitab ringkonnakohus käesolevas otsuses

§ 654lg 22 järgi kohtuotsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

45. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb tühistada ka maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja hagejalt väljamõistmise osas. Kuna hageja kahest kostja vastu esitatud nõudest üks rahuldati, s.t hagi rahuldati osaliselt, siis leiab kolleegium, et maakohtu menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 järgi jätta poolte enda kanda.

46. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 järgi jätta seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega kostja kanda.

Hageja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot, mis kuulub väljamõistmise kostjalt. Muude menetluskulude hüvitamiseks hageja taotlust esitanud ei ole. 47.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Gaida Kivinurm Ulvi Loonurm 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.