1-18-6678/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-6678 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2020 määrus Ahto Pindise tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Ahto Pindise (Pindis; isikukood 38409016522) kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2020 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja maakohtu põhistused seoses ühiskonna õiglustunde arvestamisega.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 108 (ükssada kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 18 (kaheksateist) eurot, vandeadvokaadi abi Marina Kelpmanile süüdimõistetu Ahto Pindisele määratud korras kaitse teostamise eest.
7. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Ahto Pindise kanda. Süüdimõistetu Ahto Pindisel tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 28.02.2020 otsusega karistati Ahto Pindist KarS § 4231 järgi 10 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A. Pindise kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.11.2017, s.o 1 päev, ning mõisteti A. Pindisele kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 05.07.2017 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse, s.o 11 kuud 29 päeva vangistust, võrra ning mõisteti A. Pindisele lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust. A. Pindise karistuse kandmise aja algust arvati alates tema kinnipidamisest, s.o alates 07.01.
9. Karistuse kandmise aja lõpp 04.11.
11. Viru Maakohtu 21.09.2020 määrusega jäeti A. Pindis vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
12. Esmalt märkis maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. 2.
13. A. Pindis on mõistetud karistusest ära kandnud pisut enam kui 8 kuud vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Täidetud on formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
14. Maakohtu hinnangul on täitmata materiaalsed eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
15. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, 2 neist on arhiveeritud ning reaalset vangistust kannab esimest korda. Viimane kuritegu on toime pandud kehtiva katseaja jooksul. Lisaks on süüdimõistetu korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja tema suhtes on karistus pööratud täitmisele. Seega kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ega parandanud oma käitumist ning eluviisi peale varasemaid karistusi. 2.
16. Antud vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud. Individuaalne täitmiskava koostati alles juunis 2020 ja seetõttu pole ta veel majandustöödel ega taasühiskonnastavates tegevustes osalenud. Maakohus tunnustas kinnipeetavat hea käitumise eest vangistuses, kuid see ei tähenda veel koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 2.
17. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral asuda elama ema juurde emale kuuluvasse talusse. Kinnipeetaval on lähedastest ema, elukaaslane, vennad ja õed ning alaealised lapsed, kes on eelmisest kooselust. Maakohus tunnustab kinnipeetavat ka selle eest, et tal on vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Isikule on vabaduses garanteeritud töökoht Soomes. A. Pindisel on tasumata rahalisi kohustusi üle 11 000 euro. Kuigi kinnipeetaval on vabaduses garanteeritud töökoht, nõustub maakohus siinkohal Viru Vangla iseloomustuses toodud argumentatsiooniga, mille kohaselt näitab pikaaegne rahaliste kohustuste täitmata jätmine, et ta ei suhtu oma võlgnevustesse kohusetundlikult. Samuti ei pea maakohus kuidagi võimalikuks, et kinnipeetav asub katseajal, eriti veel elektroonilise järelevalve ajal, tööle väljaspoole Eesti Vabariiki. 2.
18. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ja ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. 2 Maakohus asus seisukohale, et süüdimõistetu impulsiivne käitumine ja alkoholi kuritarvitamine on üheks suureks riskifaktoriks, et ta jätkab sarnast kuritegelikku eluviisi. Ainuüksi hea ja püüdlik käitumine vangistuses seda seisukohta ei muuda. Nii nõustub maakohus Viru Vangla iseloomustuses tooduga, mille kohaselt on kinnipeetav viibinud kinnipidamisasutuses liialt vähe, et tema puhul võiks tekkida veendumus, et ta loobub edaspidistest rikkumistest. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetavale tema individuaalses täitmiskavas ette nähtud erinevaid tegevusi, mis soodustavad peale nende läbimist kinnipeetava vabanemist. Maakohus on seisukohal, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on erinevate sotsiaalprogrammide ja jätkutegevuste läbimine kindlam ja nende tulem parem. Kuna kinnipeetav ei käitunud eelneva kriminaalhoolduse ajal korrektselt, ei ole erinevate katseaja nõuete täitmine tema poolt eluliselt usutav ka sellel korral. 2.
19. Maakohus, nõustudes kaitsjaga, vangla iseloomustuses toodud uue kuriteo tõenäosuse protsentuaalset riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvestanud, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Ülejäänud osad Viru Vangla iseloomustusest võtab maakohus arvesse kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel, kuna sellest nähtuvad kinnipeetava käitumine enne vangistust ja vangistuses ning tingimused peale vabanemist. 2.
20. Maakohus leidis, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leidis, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leidis maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestas siinkohal nii kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust kui ka tema väljavaateid vabaduses. A. Pindise puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Määruskaebus ja vastus määruskaebusele
21. Viru Maakohtu 21.09.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Pindise kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Menetluskulud jätta riigi kanda. 3.
22. Formaalsed alused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud. 3.
23. Maakohus on otsuse tegemisel arvestanud põhjendamatult negatiivseid asjaolusid ja sellest tingitud võimalikke tagajärgi, mis on kogumis viinud määruskaebuse esitaja suhtes ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Lisaks on maakohus eksinud nii Viru Vangla kui ka abiprokuröri seisukoha hindamisel. 3.
24. Süüdimõistetul on õigus eeldada, et hea käitumise ja KarS § 76 lg-s 4 märgitud asjaolude esinemise korral saab isik pärast karistuse osalist ärakandmist enne tähtaega vabaneda. A. Pindise käitumine vanglas on olnud eeskujulik, ta on läbinud mitmed individuaalses 3 täitmiskavas ettenähtud tegevused, töötab ning osaleb erinevates sotsiaalprogrammides. Seega esinevad kaalukad tegurid A. Pindise enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks. A. Pindise vabastamata jätmisel on kaalutlusvead selgelt tuvastatavad, sest kohtumääruse põhjendused on üldsõnalised ja konkreetsete asjaoludega seostamata. Lisaks on osa põhjendusi materiaalõiguslikult ebakorrektsed. Maakohtu määrus on põhistamata. 3.
25. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb eelkõige pöörata tähelepanu isiku käitumisele karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgsetele elutingimustele. A. Pindisel puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetut iseloomustab positiivselt kindla elukoha olemasolu ja töökoha leidmise soov ning lähedaste toetus, kes on valmis A. Pindist vabanedes toetama. Seega on süüdimõistetul vabanedes olemas toetav sotsiaalne tugivõrk. Vabanedes soovib A. Pindis kohe registreerida ennast töötukassas ja soovib asuda tööle. Pärast elektroonilise valve kohaldamise lõppu on isikul olemas kindel töökoht Soomes. Need positiivsed asjaolud motiveerivad süüdimõistetut õiguskuulekalt käituma. A. Pindise isikuomadused on muutunud oluliselt positiivsemas suunas, kuna isik on teadvustanud oma varasemat ebaõiget käitumist ja teinud sellest tulenevalt ka vastavad järeldused. A. Pindis soovib ja suudab ühiskonnas õiguskuulekalt elada. 3.
26. Arusaamatuks jääb maakohtu väide, et nii Viru Vangla kui ka abiprokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuigi nii vangla iseloomustusest kui ka kohtumääruse asjaoludest nähtub, et Viru Vangla ja abiprokurör toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Ilmselgelt on tegemist Viru Maakohtu eksimusega. Kuna maakohus on vangla iseloomustust hinnanud A. Pindise ennetähtaegset vabanemist mittetoetavaks, siis on sellest tulenevalt ekslikud ka mitmed Viru Maakohtu järeldused. Viru Maakohtu järeldused on pealiskaudsed. 3.
27. Maakohus on omistanud põhjendamatult suure kaalu. määruskaebuse esitaja vangistuseelsele käitumisele Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb hinnata eelkõige kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal. Sisuliselt ei ole Viru Maakohus arvestanud A. Pindise käitumist vangistuse ajal ja on hinnanud riskitaset isiku varasemast käitumisest lähtuvalt. Ainuüksi isiku varasemat käitumist analüüsides ei ole võimalik anda põhistatud hinnangut ennetähtaegse vabastamise osas. Kohtumäärusest ei selgu, mis peaks motiveerima kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma, kui seda ennetähtaegsel vabastamisel ei arvestata. Sisuliselt on Viru Maakohus põhjendanud A. Pindise vabastamata jätmist vangistuse positiivse mõjuga, kuid sellisel juhul kaotab ennetähtaegse vabastamise menetlus oma mõtte. Kindlasti ei saa nõustuda Viru Maakohtu seisukohaga, et kinnipeetav on kinnipidamisasutuses viibinud liialt vähe. Asjaolu kui pikalt on isik vangistuses viibinud omab tähtsust ainult ennetähtaegse vangistusest vabastamise formaalsete eelduste kontrollimisel ja ei oma mitte mingit tähtsust isiku käitumise muutumisele. 3.
28. Uue kuriteo riski hindamisel on maakohus lähtunud andmetest, mis puudutavad kuriteo toimepanemise hetke, kuid sellest on möödunud üle kaheksa kuu ja määruskaebuse esitaja on oma isikuomadustelt selle oma esimese reaalse vangistuse aja jooksul oluliselt muutunud seda just positiivses suunas. Süüdimõistetu püüdlikkus näitab, et karistuse eesmärgid on täidetud. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas oleks määruskaebuse esitajal üldse võimalik kohut veenda, et ta on oma käitumist vangistuse ajal muutnud. 3.
29. Kriminaalhooldus ja elektrooniline valve on kindlasti asjaolud, mis maandavad uue kuriteo toimepanemise riske. Kriminaalhoolduse eesmärk on aidata käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele, vältimaks uute kuritegude 4 toimepanemist. Viru Maakohus oleks pidanud analüüsima, kuidas maandavad elektrooniline valve, käitumiskontroll ja kontrollkohustused riski uue kuriteo toimepanemiseks, kuid sellist analüüsi kohtumäärusest ei nähtu. Määruskaebuse esitaja nõustub vangla arvamusega kontrollinõuete ja kohustuste osas. Maakohtu määrus ei ole kooskõlas seadusandja tahtega soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist ja vangistuse lõpuni ärakandmise asemel alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 22).
30. Tartu Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.10.
31. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust asuda võrreldes maakohtuga teistsugusele lõppjäreldusele. Küll sisaldab maakohtu määrus mõningaid puudusi, millistele on tähelepanu juhtinud ka kaitsja. Ringkonnakohtul on võimalik KrMS § 339 lg 2 ja KrMS § 341 lg 3 kohaselt esinevad puudused kõrvaldada.
33. Esmalt on ebaõige maakohtu viide ühiskonna õiglustundele. Maakohus on küll ka ise leidnud, et tegemist on sisustamata õigusmõistega, kuid on seejuures märkinud, et kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal nii kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust kui ka tema väljavaateid vabaduses. Kuidas seda õiglustunnet sisustada siiski maakohtu määrusest ei nähtu ja milles seisneb seejuures õiglustunde arvestamisel korduv karistatus kui ka väljavaated vabaduses ka ringkonnakohtule ei nähtu. Ehk ringkonnakohtule ei ole teada, mida maakohus on selle mõiste all silmas pidanud. Tulenevalt eelnevast tuleb nimetatud osa põhistustest maakohtu määrusest välja jätta.
34. Muus osas on maakohtu määrus asjakohane ning selles on analüüsitud kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimuse nii formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna süüdimõistetu kaitsja poolt määruskaebuses üle korratud formaalsed eeldused sellele asjaolule täiendavat kaalu juurde, koormates üksnes määruskaebust, sest formaalsete eelduste täidetuse osas vaidlust käesolevalt ei nähtu.
35. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks rikkunud kaalutlusõigust üksnes seetõttu, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu põhistustega. Põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav kaalutlusõiguse rikkumisega või määruse põhistamata jätmisega. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, 5 kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus käesolevalt kaalutlusviga ei tuvastanud.
36. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult arvestanud süüdimõistetu suhtes negatiivseid asjaolusid ning jõudnud kogumis ebaõige tulemuseni. Ringkonnakohus selle argumendiga ei nõustu. Kaitsja jätab siinkohal arvestamata, et KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestada kogumis, mis tuleneb ka kaitsja poolt viidatud kohtupraktikast. See tähendabki seda, et tuleb arvestada süüdimõistetut positiivselt ja negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid kogumis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik asuda seisukohale, et kõik süüdimõistetut iseloomustavad asjaolud on üdini positiivsed. Milles seisneb määruskaebuses välja toodud maakohtu poolt maakohtu ja prokuröri seisukohtade hindamisel valele tulemusele jõudmine, määruskaebuse põhjendustest ei nähtu. Maakohus on käsitlenud, miks ei ole võimalik arvestada prokuratuuri seisukohta, sest sisuline seisukoht selles arvamuses puudub. Küll on maakohus eksinud märkimisel, et prokuratuur ei toeta süüdimõistetu vabastamist. Prokuratuur on oma pealiskaudses vastuses märkinud siiski, et „Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Ahto Pindis´e ennetähtaegset vabastamist.“ See iseenesest ei muuda maakohtu arutluskäiku sellest, et nimetatud seisukoht ei näita mitte midagi ning täidab üksnes formaalse eelduse, et prokurör ei peaks KrMS § 432 lg 33 kohaselt maakohtus istungil osalema. Põhjendatud on ka maakohtu arutluskäik sellest, et maakohus ei saa nõustuda kogu vangla iseloomustuses tooduga ning arvestades kohtupraktikas väljendatud seisukohta, sealhulgas Riigikohtu lahendis asjas nr 1-09-14104 punktides 26 ja 27 toodut, on maakohus põhjendatult jätnud kõrvale uue kuriteo riskihindamisel vangla poolt välja toodud protsendid.
37. On oluline, et süüdimõistetu käitumine vangistuses oleks normikohane ja hea, kuid see ei tähenda, et kui isikul puuduvad distsiplinaarkaristused või tal puuduvad probleemid vanglaametnikega suhtlemisel, siis see tähendab automaatselt seda, et süüdimõistetu tuleb ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohtul puuduvad tõendid asumaks seisukohale, et süüdimõistetu oleks vangistuses läbinud individuaalses täitmiskavas toodud tegevused, osaleb tööhõives ja on läbinud sotsiaalprogramme. Kohtul puuduvad sellised andmed. Vangla iseloomustusest, mis on koostatud 24.07.2020, nähtub, et kinnipeetava esimene individuaalne täitmiskava koostati alles 2020 juunikuus, mistõttu ei ole kinnipeetav veel olnud hõivatud vangla majandustöödel ega muudes taasühiskonnastavates tegevustes. Seda on märkinud oma määruses ka maakohus. Ringkonnakohus kontrollis ka kohtuasja toimikut ja kohtute infosüsteemi, kuid ei nähtu, et sellekohaseid tõendeid oleks esitatud. Süüdimõistetu on maakohtu istungil küll väitnud, et ta on läbinud sotsiaalprogramme, kuid üheselt ei ole aru saada, kas jutt käib vangistuses läbitust või varasemalt kriminaalhooldusel olles läbitud programmidest. Küll on süüdimõistetu välja toonud, et ta töötab ja õpib vanglas. Ringkonnakohus tutvus ka süüdimõistetu individuaalse täitmiskavaga ning sellest nähtuvalt saab süüdimõistetu käitumist vangistuses veel motiveerida mitmete vestluste läbi, samuti on isikul õpingud pooleli. Edasine õiguskuulekas käitumine vangistuses annab aluse veendumuseks, et süüdimõistetu on võimeline oma käitumist muutma. Ka ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohus oleks analüüsinud süüdimõistetu vabastamist üldistavalt või konkreetsete asjaoludega seostamata, vaid on lähtunud konkreetsest süüdimõistetust. See, et maakohtu järeldused ei lange kokku määruskaebuste kaitsetaktikaga, ei tähenda, et maakohtule saaks ette heita määruse põhjendamata jätmist. Isegi, kui asuda seisukohale, et maakohtu määruses puuduvad mõningased põhistused KrMS § 339 lg 2 mõttes, 6 siis ei too see automaatselt kaasa maakohtu määruse tühistamist kui KrMS § 341 lg 3 kohaselt on võimalik ringkonnakohtul puudused kõrvaldada. Maakohus on arvestanud, et süüdimõistetul on olemas elukoht ja lähedased, kes teda toetavad ning töökoht. Küll on maakohus seadnud kahtluse alla töökoha sobivuse elektroonilise valve kohaldamisel, sest töökoht asub Soomes. Määruskaebuses on väidetud, et isik asub sinna tööle peale elektroonilise valve lõppu ning enne seda soovib ennast töötuna arvele võtta. Seega selles osas on olukord mõneti segane. Samas ei nähtu, et süüdimõistetu oleks süütegusid toime pannud majandusliku kasu eesmärgil. Isegi kui faktiliselt on elukoha ja töökoha olemasolu positiivne, tuleb nentida, et tegemist ei ole asjaoludega, mis motiveeriksid süüdimõistetut kuritegude toimepanemisest hoiduma. Nii nähtub vangla iseloomustusest, et ka enne vangistust oli isikul olemas elukoht, kuid see ei ole ära hoidnud uusi kuritegusid. Ka on süüdimõistetu töötanud, kuid ka see ei ole hoidnud ära korduvate süütegude toimepanemist. Vaatamata sellele, et isik on töötamisega olnud hõivatud, ei ole ta olnud võimeline oma võlgnevusi tasuma. Kaitsja leiab, et isikul on positiivne elukeskkond, mis motiveerib teda õiguskuulekalt elama. Lähtuvalt eeltoodust leiab aga ringkonnakohus, et selline keskkond oli tal olemas ka enne käesolevat vangistust, kuid see ei ole süüdimõistetut motiveerinud. Puuduvad andmed, mille pinnalt asuda seisukohale, et praegusel ajal oleks nendel asjaoludel teistsugune mõju. Ka ei nähtu ringkonnakohtule, millele tugineb kaitsja väide, et süüdimõistetu on teadvustanud oma varasemat ebaõiget käitumist ja teinud sellest järeldused. Isiku korduv karistatus näitab seda, et ta ei ole võimeline õiguskuulekalt elama, pannes seejuures korduvalt toime ühesuguseid süütegusid.
38. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita, et kohus oleks lähtunud üksnes süüdimõistetu käitumisest vangistuseelselt, vaid maakohus on pööranud proportsionaalselt tähelepanu ka süüdimõistetu käitumisele vangistuses. Maakohus on määruses välja toonud, et nõustub Viru Vangla iseloomustuses tooduga, mille kohaselt on kinnipeetav viibinud kinnipidamisasutuses liialt vähe, et tema puhul võiks tekkida veendumus, et ta loobub edaspidistest rikkumistest. Viru Vangla iseloomustuses on toodud see välja järgmiselt: „Isik on ilmselgelt viibinud vangistuses liiga lühikest aega, mistõttu ei anna eelneval katseajal ilmnenud probleemid alust arvata, et isik loobub rikkumiste toimepanemisest ja on muutnud oma varasemat suhtumist talle esitatavatesse nõudmistesse, mis elektroonilise valve puhul on ka oluliselt rangemad.“ Ehk kui sellesse süveneda, siis nähtub, et viibimise all „liiga vähe“ ei mõelda mitte seda, et isik on vähe karistust kandnud päevades, kuudes ja aastates, vaid kuna isikule koostati täitmiskava alles juunis 2020, siis ei ole võimalik käesolevalt asuda seisukohale, et individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused oleksid süüdimõistetule avaldanud piisavas määras mõju, et asuda seisukohale, et süüdimõistetu on võimeline oma käitumist õiguskuulekusele suunama. Ringkonnakohtule ei nähtu määruskaebusest ühtegi põhjendust, miks süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavad asjaolud tuleks jätta kõrvale ning kuidas vangistuses distsiplinaarkaristuste puudumine need asjaolud uute kuriteo toimepanemise riskide osas maandab. Lisaks ei ole 8 kuu kuriteo toimepanemisest möödumine selline asjaolu, mille pinnalt saaks öelda, et uute kuritegude risk oleks olulisel määral maandatud.
39. Ringkonnakohus ei vähetähtsusta asjaolu, et tegemist on süüdimõistetu esimese vangistusega, küll ilmestavad süüdimõistetule varasemalt mõistetud karistused seda, et süüdimõistetu käitumist ei ole võimalik korrigeerida leebemate meetmetega. Isik on olnud kriminaalhooldusel, kuid selle nõudeid ei ole ta täitnud ning on katseajal toime pannud uue kuriteo. Ringkonnakohtu hinnangul ka elektrooniline valve ei maanda süüdimõistetu puhul täiendavalt riski, et ta ei paneks toime uusi kuritegusid. Isik on varasemalt hoidnud kõrvale registreerimiskohustuse täitmisest ning üldkasuliku töö sooritamisest. Kui süüdimõistetu ei ole 7 võimeline täitma elementaarset ja lihtsakoelist kohustust, siis esineb kohtukolleegiumi hinnangul märkimisväärne risk, et isik astub üle ka elektroonilise valve nõuetest. Ka ei leia ringkonnakohus, et maakohtu määrus oleks vastuolus seadusandja tahtega soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist ja vangistuse lõpuni ärakandmise asemel alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist. Selleks, et isiku saab vabastada ja anda talle võimalus alternatiivsele mõjutusvahendile alluda, peavad olema täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Selleks kohtud analüüsivadki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, arvestades ka seejuures kohtupraktikat ning see ei tähenda, et kui kinnipeetav avaldab soovi ennetähtaegselt vabaneda, see ka nii automaatselt läheks. Tuleb arvestada konkreetseid faktilisi asjaolusid. Süüdimõistetu puhul on ennetähtaegseks vabastamiseks ja seda ka elektroonilise valve mõttes, täidetud üksnes formaalsed eeldused. Uute kuritegude toimepanemise risk ei ole viidud miinimumini ning lähtuvalt eeltoodust ei maanda seda riski ka kriminaalhooldus. Seega hinnates kõiki asjaolusid kogumis leiab ringkonnakohus samuti, et uute kuritegude toimepanemise risk ei ole miinimumini viidud, mistõttu ei ole A. Pindise tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
40. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 20 minutit, A. Pindise seisukoha väljaselgitamisele 10 minutit, õigusliku positsiooni kujundamisele ja määruskaebuse koostamisele ning kohtule esitamisele 100 minutit, kokku 120 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu kokku 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Arvestades määruskaebuse mahtu ning seaduse teksti ümberkirjutisi, maakohtule juba esitatud argumente ja argumentide asjakohasust on põhjendatud tasutaotlus rahuldada kokku 100 minut ulatuses. Seega on põhjendatud rahuldada tasutaotlus kokku summas 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 108 eurot hüvitada süüdimõistetul.
41. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
42. septembri 2020 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja maakohtu põhistused seoses õiglustundega ja määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Maarika Kuusk 8