Obsah (5)

§ 199§ 201§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-17-11783 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmu

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. Ühtlasi mõisteti ta ka süüdi

§ 201

lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A. Kovaljovile liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti A. Kovaljovile karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 21.

oktoobri 2016 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja A. Kovaljovile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas

1. oktoobril 2019 ja lõppeb
2. märtsil
4. Tartu Vangla esitas
5. juulil 2020 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Kovaljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
6. Tartu Maakohtu
7. septembri 2020 määrusega jäeti A. Kovaljov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Kovaljovi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik, kuna temast lähtub retsidiivsusrisk on veel piisavalt kõrge.
8. Maakohus hinnangul on positiivne, et A. Kovaljov on täitnud individuaalse täitmiskava, tal on kindel elukoht ja tema ema on valmis teda vabaduses toetama. Samas on tal neli kehtivat kriminaalkaristust ja ta viibib vangistuses juba kolmandat korda. A. Kovaljov on toime pannud eriliigilisi kuritegusid, mida on soodustanud sõltuvusprobleemid, puudulik toimetuleku- ja probleemide lahendamise oskus ning grupimõju. Kuritegusid on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja sõltuvuskäitumise rahuldamiseks. Vabanemise korral puudub tal kindel töökoht ja seeläbi sissetulek. Tema töökogemus on napp. Peamiseks sissetulekuallikaks enne vangistust oli töövõimetuspension. Tasumata võlgnevusi on tal aga summas 24 560,67 eurot. Seega on tõenäoline, et vabaduses asub A. Kovaljov endale taas sissetulekuid hankima kuritegelikul teel.
9. Seda, et A. Kovaljov ei suuda hakkama saada varasemaid vigu kordamata, näitab ka tema käitumine vanglas. Ta paigutati
10. novembril 2019 avavanglasse, kuid istungil ilmnes, et ta ei viibi enam toime pandud rikkumise tõttu avavanglas. Samuti on A. Kovaljovil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Oluline on ka seegi, et teda on varasemalt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid sellele vaatamata rikkus A. Kovaljov kriminaalhooldustingimusi, mistõttu pöörati tema karistus täitmisele. A. Kovaljovi kuritegelikku käitumist on mõjutanud ka alkohol ja narkootikumid. Samas omab ta varasemat rehabilitatsioonikogemust, olles seitse kuud SA Viljandi Haigla Sillamäe rehabilitatsioonikeskuses, kuid jättis ravi pooleli. Seega vajaks A. Kovaljov hoolimata vanglas läbitud programmidest toetavat keskkonda, et kainena püsida. Ühtlasi ei saa kindel olla, et A. Kovaljov vabaduses alkoholist ja narkootikumidest hoiduks. ESITATUD MÄÄRUSKAEBUSED
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Kovaljovi kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
12. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole A. Kovaljovile isegi võimalust andnud, kuna maakohtu hinnangul A. Kovaljov suure tõenäosusega jätkaks kuritegude toimepanemist. Samas ei ole garantiid, et tähtaegse vabanemise korral ta enam kuritegusid toime ei pane. A. Kovaljovi õiguskuulekust on võimalik suurendada läbi kriminaalhoolduse, andes talle võimaluse ennast 2 tõestada. Ennetähtaegse vabanemise korral jääks A. Kovaljov kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, aidates seeläbi tal ka resotsialiseeruda ja tegeleda enda sõltuvuskäitumisega. Kriminaalhooldus ei hoia küll ära kõiki ettetulevaid probleeme ja isegi mitte uut kuritegu, kuid kriminaalhooldusel viibiv endine kinnipeetav on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta endine kinnipeetav.
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu A. Kovaljov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
14. A. Kovaljov soovib vabanemise korral 9-12 kuuks ravile asuda. Vanglal enam talle rehabiliteerivaid tegevusi pakkuda ei ole, kuna ta on kõik sotsiaalprogrammid kinnipidamiskohas juba läbinud. A. Kovaljov on vanglas töötanud ja vähendanud võlgnevusi 2000 euro võrra. Toodu näitab, et ta ei oma subkultuurilisi hoiakuid ja tal ei ole kellegagi konflikte olnud. Selle vangistuse ajal on A. Kovaljov töötanud, õppinud, läbinud programme ja vähendanud võlgnevusi. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
15. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Kovaljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebustele märgib kriminaalkolleegium üksnes järgmist. 11.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole A. Kovaljovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.

1. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Ei saa eitada, et A. Kovaljovi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset: ta on läbinud temale koostatud individuaalse täitmiskava, on kinnipidamiskohas osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, tegelenud enda probleemkäitumisega ja osalenud tööhõives. Vabanemise korral on tal olemas kindel elukoht. Aga nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vabanemise korral kuritegude toimepanemist ja tema õiguskuulekust ei ole võimalik tagada läbi kriminaalhooldusele allutamise, välistab süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise. Antud hinnang kujuneb isikupõhiselt, hinnates süüdimõistetu varasemast elukäigust tulenevaid riske, tema probleemkäitumisega seonduvat, isiku poolt vangistuses viibitud aja eesmärgipärast kasutamist ning katseaja eduka läbimise perspektiivi. A. Kovaljovi puhul on kuritegeliku käitumise kordumine vägagi tõenäoline, mis aga välistab tema ennetähtaegse vabastamise.
2. Maakohus on õigustatult viidanud A. Kovaljovi kehtivatele distsiplinaarkaristustele, millest saab järeldada, et tema hoiakutes ei ole toimunud positiivseid muudatusi õiguskuulekuse suunas. Nimelt saab süüdimõistetu edasist õiguskuulekust hinnata muuhulgas selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). A. Kovaljovi suhtumine kinnipidamiskohas kehtivasse korda ei tekita kriminaalkolleegiumis aga veendumust, et ta oleks ennetähtaegse vabastamise korral suuteline kriminaalhooldusametniku korraldustele alluma ja täitma käitumiskontrolli tingimusi. Seda eriti olukorras, kus A. Kovaljovi on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega, kuid sellest 3 hoolimata pani ta katseajal toime uue kuriteo ja isik tuli vahi alla võtta. Samuti on tema tingimisi vangistus ka täitmisele pööratud, kuna A. Kovaljov rikkus registreerimiskohustust, ei elanud kohtu poolt määratud elukohas ja jättis pooleli määratud sõltuvusravi. Seega oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et A. Kovaljov hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et A. Kovaljovi ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla tagaks tema õiguskuulekuse ja kohustustest kinnipidamise.
3. Ka ei ole siiski võimalik mööda vaadata A. Kovaljovi alkoholi tarvitamise harjumusest, mis on igal juhul tema uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks. Asja materjalidest nähtub, et isiku suhtes on juba varasemalt läbi viidud erinevaid sekkumisi, mõjutamaks tema suhtumist ja hoiakuid alkoholi osas. Samuti on ta viibinud ka kohtuotsuse alusel sõltuvusravil, kuid selle enne tähtaja lõppu pooleli jätnud ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole ringkonnakohus sugugi veendunud, ja seda ka hoolimata vanglas läbitud sõltuvusteemalisest programmist ja tema enda lubadusest ravile pöörduda, et A. Kovaljov ka tegelikkuses oleks vabaduses suuteline alkoholist loobuma, mis aga viimase puhul võib suure tõenäosusega kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
5. septembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
6. A. Kovaljovi kaitsja vandeadvokaat M. Valge taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 51,60 eurot (sealhulgas käibemaks 8,60 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 51,60 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Kovaljovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 4