4-20-2633/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-20-2633 (2440,19,006717) Kohtukoosseis Aarne Sarjas Väärteoasi Oliver Kuusmaa süüdi tunnistamises ja karistamises NPALS § 151 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuli 2020 otsus Apellatsiooni esitaja Oliver Kuusmaa (ik 39611012212) Teised apellatsioonimenetluse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri, esindaja Meelis Kaev pooled RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuli 2020 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
4. Politsei- ja Piirivalve amet koostas
5. mail 2020 väärteoprotokolli selle kohta, et Oliver Kuusmaa tarvitas
6. detsembril 2019 kell 08.05 Ida Virumaal Lüganuse vallas Sämi-Sonda-Kiviõli maantee 23-l kilomeetril ilma arsti ettekirjutuseta tetrahüdrakannabinooli (THC). Samuti omas isik väikeses koguses, s.o 30 grammi kanepiõisikuid, mille THC sisaldus oli 14 %.
7. Viru Maakohtu
8. juuli 2020 otsusega tunnistati O. Kuusmaa süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ja teda karistati 10 päevase arestiga. Maakohus leidis, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on tõendamist leidnud ja vaidlust ei ole selles, et O. Kuusmaa on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et O. Kuusmaa oli eelnevalt tarvitanud kanepit. Samuti leiti
9. detsembril 2019 O. Kuusmaa valdusest kanepit, mille THC sisaldus oli 14 %.
10. Maakohus, O. Kuusmaale karistust mõistes, leidis, et viimase süü on keskmine. O. Kuusmaa pani antud teo toime otsese tahtlusega. Enda sõnul tarvitas ta sel ajal kanepit regulaarselt. Kuigi O. Kuusmaa avaldas istungil kahetsust, ei pea ta siiski toime pandud väärtegu ohtlikuks, leides, et narkootikumid on teda aidanud. Sellest tulenevalt ei täidaks kergem karistus rahatrahvi näol oma eesmärki. Samuti on O. Kuusmaale varasemalt mõistetud rahatrahvid toime pandud väärtegude eest tasumata ja isik on jätkanud väärtegude toimepanemist. O. Kuusmaa omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ja 15 kehtivat väärteokaristust. Sellest tulenevalt tuleb teda karistada arestiga. Kuna O. Kuusmaa kahetseb toime pandud tegu ja teda ei ole varem narkosüüteo eest väärteokorras karistatud, leidis maakohus, et mõistetav karistus võib jääda sanktsiooni keskmisest mõnevõrra allapoole. Maakohus mõistis O. Kuusmaale karistuseks 10 päeva aresti.
11. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni O. Kuusmaa, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning talle kergema karistuse mõistmist rahatrahvi või üldkasuliku töö näol.
12. O. Kuusmaa on seisukohal, et arest on tema jaoks liiga range karistus, kuna see mõjutaks raskelt tema psüühilist seisundit ja kahjustaks tema vaimset tervist. Ta on seoses enda vaimse tervisega pöördunud korduvalt psühhiaatrite poole ja saanud vastavat ravi, stabiliseerimaks oma psüühilisi emotsioone, mida saavad kinnitada ka tema raviarstid Ahtme Psühhiaatriakliinikust ja Tallinna Psühhiaatriakliinikust. O. Kuusmaa viibis viimati ravil sellel aastal.
13. O. Kuusmaa tunnistab enda süüd ja kahetseb. O. Kuusmaa toob vabanduseks, et tal oli enda ebastabiilse vaimse seisundi tõttu eesmärgiks parandada enda halba enesetunnet ja negatiivseid emotsioone. O. Kuusmaa soovib narkootikumide tarvitamisest loobuda.
14. Mõistetud arest ei võta arvesse tema vaimse tervisega seonduvat ja on seetõttu tema suhtes liiga karm. Taoline karistus halvendaks tema psüühilist ja füüsilist seisundit ning mõjuks talle väga raskelt. Viibides 10 päeva ühiskonnast eemal, tunneks ta ennast äärmiselt ahistatuna, ebastabiilselt ja ebaturvaliselt. O. Kuusmaa ei soovi enda tervisliku seisundi halvenemist ja tunneb selle üle suurt mure. Maakohus ei võtnud O. Kuusmaa tervisega seonduvat kohtumenetluse käigus arvesse, kuna kohtumenetlus ei olnud uuriv ja põhjalik. Kuna O. Kuusmaal puudub väärteomenetleja ja politseiga usaldusväärne kontakt, jäi temast kohtule ebausaldusväärne mulje. O. Kuusmaa eeldas, et maakohtul on tema elu kohta korrektne ülevaade. Kuna O. Kuusmaa kartis enda naeruvääristamist, ei julgenud ta sel teemal ise rääkida. Ta tundis ennast läbivalt terve kohtumenetluse ebastabiilselt ja ebaturvaliselt.
15. O. Kuusmaa apellatsioonile vastas kohtuväline menetleja, kes on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.
16. NPALS § 151 lg 1 järgi saab isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (kuni 1200 eurot) või arestiga. Maakohus mõistis O. Kuusmaale karistuseks kümme päeva aresti, mis on alla sanktsiooni keskmist määra. Karistust mõistes arvestas maakohus O. Kuusmaa suhtumist toime pandusse ja tema senist õigusvastast käitumist. O. Kuusmaa omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ja 15 kehtivat väärteokaristust, mis on määratud erinevat liiki väärtegude toimepanemise eest. Maakohus leidis ka sedagi, et karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades peab mõistetav karistus tagama, et isik kujundaks ümber oma senised väärtushinnangud ja käitumise ning hoiduks edaspidiselt väärtegusid toime panemast. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohtu poolt mõistetud karistus mõjutab O. Kuusmaad edaspidiselt väärtegude toimepanemisest hoiduma. 2 Ringkonnakohtu seisukoht
17. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et O. Kuusmaa on toime pannud NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. O. Kuusmaa vaidlustab temale maakohtu otsusega mõistetud põhikaristuse, s.o aresti. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis toodud argumentidel maakohtu otsus aresti mõistmise kohta tühistamisele ei kuulu, s.o maakohus on õigustatult mõistnud O. Kuusmaale 10 päeva pikkuse aresti, võttes sealhulgas arvesse viimase isikut ja tema poolt varasemalt toime pandud rikkumisi. Vastusena apellatsioonile märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
18. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus täiel määral maakohtu põhjendustega sellest, kuidas kujunes O. Kuusmaale mõistetav karistus (vt käesoleva otsuse punkt 3). O. Kuusmaa omab võrdlemisi noore ea kohta (käesolevalt 24 aastane) kolme kehtivat kriminaalkaristust ja 14 kehtivat väärteokaristust, s.o O. Kuusmaad on väärteokorras korduvalt erinevat liiki rikkumiste eest karistatud, kuid isik on sellest hoolimata jätkanud õigusrikkumiste toime panemist. Seega saab öelda, et talle varasemalt mõistetud kergemaliigilised väärteokaristused ei ole isikule soovitud mõju avaldanud ning tema hoiakuid õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Pidades silmas karistuse mõistmise eesmärke, milleks on mõjutada süüdlast edaspidi õiguskuulekalt käituma ning asjaolu, et varasemad mõistetud karistused ei ole O. Kuusmaa puhul viidatud eesmärki saavutanud, oli maakohtu poolt vastu võetud otsustus karistada O. Kuusmaad NPALS § 151 lg 1 järgi 10 päevase arestiga õiguspärane.
19. Ühtlasi ei ole O. Kuusmaad võimalik karistada ka rahatrahviga ega asendada mõistetud aresti üldkasuliku töö tundidega, kuna rahatrahv ja üldkasulik töö, kui olemuselt kergemaliigilisemad karistused, ei tooks kaasa soovitud tulemust – O. Kuusmaa edasist õiguskuulekust. Nagu öeldud, talle on taolisi väärteokaristusi juba mõistetud, kuid need ei ole talle soovitud positiivset mõju avaldanud. Seega on igati põhjendatud käesolevas asjas mõista O. Kuusmaale väärteokaristusena arest. Eripreventiivseid eesmärke silmas pidades peaks arest, kui raskemaliigilisem karistus, edaspidiselt tagama selle, et O. Kuusmaa ei pane enam väärteorikkumisi toime.
20. O. Kuusmaa toob apellatsioonis välja sedagi, et tal ei ole võimalik aresti kanda tingituna tema tervislikust seisundist. Siinkohal märgib ringkonnakohus üksnes seda, et isikule tagatakse vajalik arstiabi ka aresti tingimustes. Seda, et O. Kuusmaa tervislik seisukord oleks kriitiline, ta tõendanud ei ole. Tema viited tervisehädadele on paljasõnaline. Ühtlasi tulnuks taolistele tagajärgedele mõelda juba enne kõnealuse väärteo toime panemist, s.o O. Kuusmaa on ise enda ebaseadusliku tegevuse tagajärjel pannud ennast olukorda, kus ta peab kohtuotsuse alusel aresti kandma asuma.
21. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
22. juuli 2020 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas kohtunik 3