3-20-1895/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1895 Määruse kuupäev

1. oktoober 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Rene Kuljuse kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks maksta välja töötasu ning mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tasu maksmata jätmisega RESOLUTSIOON Tagastada Rene Kuljuse kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tallinna Vangla registreeris
3. augustil 2020 Rene Kuljuse (kaebaja) avalduse, milles kaebaja soovis teada, millal vangla talle ajavahemikul
4. juuli kuni
5. juuli 2020 töötamise eest töötasu välja maksab.
6. Tallinna Vangla selgitas kaebajale
7. septembri
8. a vastusega nr 5-18/20/18605-2, et töötasu väljamaksmine jäi ekslikult tähelepanuta ja et kaebaja töötunnid edastatakse väljamaksmisele.
9. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule
10. septembril 2020 kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks maksta töötasu välja ning mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses töötasu välja maksmata jätmisega. Kaebaja põhjendab, et
11. septembri
12. a seisuga ei ole töötasu välja makstud. Tallinna Vangla on käitunud vääritult ning riivanud kaebaja õiglustunnet.
13. Tallinna Halduskohus andis
14. oktoobri
15. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Kaebus saabus Tartu Halduskohtusse
16. oktoobril
18. Tallinna Vangla esitas kohtule
19. oktoobril 2020 vastuse kohtunõudele. Vangla selgitab, et kaebajale kanti töötasu juulikuu eest üle vanglasisesele isikukontole
20. septembril
21. 3-20-1895 Selle kinnituseks esitas vangla kaebaja isikukonto väljavõtte. Kaebaja ei ole vanglale esitanud töötasu maksmisega seonduvalt peale
22. augustil 2020 registreeritud pöördumise muid avaldusi, vaiet ega kahjunõuet. KOHTU SEISUKOHT
23. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
24. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 ja hüvitamisnõude lahendamiseks VangS § 11 lg-s
26. Kuigi kaebaja on vangla poole pöördunud selgitustaotlusega, milles soovib saada teavet selle kohta, miks ei ole talle ajavahemikul
27. juuli kuni
28. juuli 2020 töötamise eest töötasu välja makstud, ning millele vangla on vastanud, ei ole kaebaja esitanud vanglale taotlust ega vaiet töötasu väljamaksmiseks. Samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses töötasu välja maksmata jätmisega. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni kohustamis- ja hüvitamisnõuete kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kohus tagastab Rene Kuljuse kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
29. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
30. Kohus peab vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et vangla esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et Tallinna Vangla on
31. septembril 2020 kandnud kaebaja isikukontole üle juulikuu töötasu 18,5 eurot. Seega on praeguseks vangla oma kohustuse täitnud. Kui kaebaja ei nõustu töötasu suuruse või töötasu ülekandmise asjaoludega või tema hinnangul on vastustaja töötasu ülekandmisega viivitamisega põhjustanud talle kahju, siis on tal võimalik vaidlustada vangla tegevust. Kuid enne kohtusse pöördumist tuleb ka sellisel juhul kaebajal järgida kohustuslikku kohtueelset menetlust reguleerivaid sätteid. Kohus peab vajalikuks siiski juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et töötasu ülekandmisega vähesel määral viivitamisega on rahaliselt hüvitatava mittevaralise kahju tekitamine äärmiselt ebatõenäoline. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2