lg 5 kohaselt abielulahutuse hagiavalduses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka abikaasade ühiste alaealiste laste nimed, sünniajad, kes lapsi ülal peab ja kasvatab, kelle juures lapsed elavad ning ettepanek vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks. Poolte kooselust on sündinud kaks alaealist last: A W, sündinud xxxx ja J W, sündinud xxxx. Lapsed elavad hageja elukohas xxxx. Lapsi peab ülal ainuisikuliselt hageja, kostjal puudub sissetulek. Hageja tasub kõik laste ülalpidamisega seotud kulud, sh toidu, elamiskulud, riided, mänguasjad jpm. Laste otsese kasvatamisega tegelevad hageja, kostja ja lapsehoidja. Kostja on olnud korduvalt laste suhtes hoolimatu, kasutades lapsi vanemate vahelises vaidluses nö 2 inimkilbina või kiskudes neid põhjendamatult vanemate erimeelsuste lahendamisse. Kostjal puudub Eestis sotsiaalne suhtlusringkond, tema ainsaks suhtlemisviisiks teiste inimestega on telefonivestlused, kus ta suhtleb oma xxxx sugulaste ja tuttavatega. Kostja on tülide käigus ka ähvardanud kolida koos lastega xxxx. Kostja moraalitunnetus ega käitumisviis ei õpeta lastele ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid, elementaarset viisakust. Näiteks on kostja korduvalt lastega poes olles avanud lastele maiustusi ja jooke ning jätnud nende eest tasumata. Kostja ei mõista, et Eesti seaduste järgi on tegu on vargusega ning oma käitumisega õpetab ta seda ka lastele. Samuti peab kostja põhjendatuks õpetada lastele valetamist ning isa tunneb, et lapsed valetavad talle ilma igasuguse häbitundeta. See on põhjustanud abikaasades lahkarvamusi ning tülisid. Laste vahetu kasvatamisega tegeleb peres kõige enam lapsehoidja. Hageja on olnud sunnitud lapsehoidja palkama, kuna tema enda elukorralduse tõttu võib tal aegajalt ette tulla tööreise (hageja tegutseb xxxx, kelle klientuur ja äripartnerid on rahvusvahelised). Samuti on hageja päevasel ajal hõivatud töökohustustega. Kostja aga ei ole võimeline üksi laste eest hoolitsema ja neid kasvatama, kuigi ta on kodune, ei käi tööl ning tal puuduvad ka hobid.
lg-st 5 lähtuvalt ja eeltoodut arvestades on hageja seisukohal ja teeb ettepaneku, et pärast hageja ja kostja füüsiliselt lahku kolimist jäävad lapsed elama koos hagejaga oma elukohta xxxx. Kuni selle ajani on laste elukohaks igal juhul xxxx ning laste igapäevaelus muutusi ei ole. 3.Kostja vastuses hagile hagi ei tunnistanud. Kostja on seisukohal, et tema ja S J W abielu lahutamiseks ei ole mingit alust. Nende abielu on stabiilne. Hageja temperamentse äkilise iseloomu tõttu tekivad vahetevahel lahkhelid. Seitsme aasta jooksul oli selliseid situatsioone terve suur hulk, kuid see ei toonud endaga kaasa abielu lõppemist. Kostja on harjunud ja leppinud abikaasa äkilise meelega, kuna nende abielu põhineb vastastikusel armastusel, truudusel ja toetusel. Peres kasvab kaks armsat last, kelle kasvatamisega tegelevad mõlemad vanemad. Lapsed on kiindunud mõlemasse vanemasse ning nende heaolu, arenemise ja rahuloleku tagamiseks on vanemad kohustatud teha kõik endast olenev, et perekond koos püsiks. Ei vasta tõele hageja väide, et ta palkab lapsehoidjat. Perel pole kunagi olnud lapsehoidjat, laste kasvatamisega tegeleb pidevalt kostja. Paar korda jäeti lapsed tuttava hoole alla, kui vanemad on väljaspool kodu üritustel koos käinud. Tõsi on aga see, et hageja enda soovil võeti tööle koduabiline, kes käib kaks korda nädalas poolte kodus koristamas ning tegeleb pesu pesemisega. Kõik muud olmetööd (sh söögi valmistamine, pisikoristustööd, poes või apteegis käimine jms) ning laste eest hoolitsemine ja lastega väljas jalutamine on kostja igapäevane kohustus. Kostja leiab, et käesolev hagi on esitatud ägeda pahameele ajel ning hagejal polegi kavatsust perekonda lõhkuda. Kostja soovib kasutada oma seadusjärgset õigust abielu säilitamiseks ning palub tungivalt anda pooltele leppimisaega. Menetluse jätkamise korral kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kostja ei ole nõus jätta lapsed abielu lahutamise korral hageja juurde. Seda küsimust võib lahendada eraldatuna teises menetluses. 4.Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde, leppida ja abielusuhteid taastada ei soovi. Abielusuhted on lõppenud märtsikuust. Hageja soov on kaalutletud. Kostja oli lahutusega nõus. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist maksja pangakontole. Kohtuotsuse põhjendused 5.Perekonnaseaduse § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist 3 kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotamine 6.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 7.
lg 2 p 3 alusel tagastab kohus pool menetluses tasutud riigilõivust maksja E OÜ pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.