Obsah (4)

§ 155§ 113§ 208§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-19

§ 155lg 1 mõistes.

Kostja pole võlgnikuks olevas osaühingus (AC Tehased OÜ) ainsaks juhatuse liikmeks ega ainsaks või põhiliseks osanikuks. Kostjale kuulub 50% osaühingu osadest.

1. augustil 2019 esitas kostja tasaarvestusavalduse. Isegi siis, kui kostja antud garantiikiri kehtiks, ei tähenda see kindlasti seda, et kostja ei saa hageja nõuet enda nõudega tasaarvestada. Tasaarvestamise õiguse tekkimise aluseks on AC Tehased OÜ ja kostja vahel
2. augustil 2019 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping, mille kohaselt loovutas AC Tehased OÜ oma kahjunõude summas 109 200 eurot kostjale. Vastav kahjunõue oli AC Tehased OÜ-l tekkinud seoses hageja poolt ebakvaliteetse kütuse müümisega. Kostja palus tasaarvestada nõude summas 109 200 eurot hageja nõudega summas 48 098,65 eurot. Tasaarvestuse tõttu ei saa hageja nõuda viivist, kuna nõue oli lõppenud. Nõudeõiguse loovutamine ei olnud näilik tehing. TsÜS § 89 lg 1 eeldab näilise lepingu puhul sellest tulenevate õiguslike tagajärgede mittesoovimist. Asjakohatu on hageja väide, et kostja pole tõendanud, et hageja müüs AC Tehased OÜ-le nõuetele mittevastavat kütust. Selle asjaolu on hageja ise oma hagiavalduse p-s 1.3 õigeks võtnud, sest muidu poleks hageja saanud viidata garantiikirja p-s 3.5 sätestatud kohustuse täitmisele. Hageja väide ei ole eluliselt usutav, sest kui ta poleks müünud ebakvaliteetset kütust, siis miks ta lasi kütusemahuti oma kuludega puhastada. See asjaolu tõendab seda, et AC Tehased OÜ oli esitanud hagejale pretensiooni vastavalt müügilepingule. Samuti on AC Tehased OÜ saatnud
3. juunil 2018 hagejale kirja, kus on informeeritud hagejat ebakvaliteetsest kütusest ja selle tulemusena tekkinud kahjust. Hageja pole nimetatud AC Tehased OÜ kirjale ebakvaliteetse kütuse müümise ega kahju tekitamise kohta ühtegi vastuväidet esitanud. Kostja peab oluliseks ka märkida, et hageja poolt esitatud väide, justkui ei saakski kostja müügilepingu p 4.18 kohaselt ilma sõltumatu kontroll-laboratooriumi analüüsi tulemusteta tugineda kütuse kvaliteedinõuete mittevastavusele, ei ole asjakohane. Selle müügilepingu punkti kohaldamine saaks kõne alla tulla üksnes siis, kui pooled oleksid vaielnud selle üle, kas hageja müüs ebakvaliteetset kütust või mitte. Hageja ei saanud eeldada, et tehase osalise võimsusega töötamisel kõige kiiremal ajal (juunijuuli) ei tekkinud AC Tehased OÜ-l kahju. Ainuüksi AC Tehased OÜ
4. juuni 2018 kirjast nähtub, et AC Tehased OÜ-l jäi 7 päevaga tootmata 7000 tonni asfalti. Sellest kirjast nähtub, et tellimused olid olemas, kuid neid polnud võimalik täita. Alusetu on ka hageja järeldus, et kuna AC Tehased OÜ-le oli Tartu Vallavalitsus teinud
5. mail 2018 ettekirjutuse ehitustegevuse ja ehitise kasutamise peatamiseks, siis ei saanud AC Tehased OÜ-l sellises summas kahju tekkida. Kuna hageja nõue kostja vastu on alusetu, siis on alusetu ka hageja viivisenõue. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist 0,04 % päevas, kuid hageja nõue kostja vastu on garantiikirja p 2.2 kohaselt piiratud summaga 48 098,65 eurot. Hageja on põhinõudena esitanud kostja vastu 48 098,65 euro suuruse nõude, mistõttu puudub hageja viivisenõudel igasugune õiguslik alus isegi siis, kui kohus hageja põhinõude rahuldaks. 3 MAAKOHTU OTSUS
6. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 48 094,65 eurot ja viivise 48 094,65 eurolt alates 10.08.2018

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud jäeti kostja kanda. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - kostja allkirjastas

1. juulil 2018 garantiikirja; - AC Tehased OÜ ei ole hagejale võlgnevust tasunud; - kostja ei ole hagejale tasunud garantiikirjas toodud 48 094,65 eurot. Riigikohus on rõhutanud
2. novembri
3. a tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 kohtuotsuse p-s 11, et

§ 155

lg 1 järgi võib isik (garantii andja) majandus- või kutsetegevuses võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Kolleegium selgitas, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses

§ 155

lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu omanikust juhatuse liikmel. Äriregistrist nähtuvalt on kostja olnud AC Tehased OÜ osanikuks (1/2 ulatuses) ja juhatuse liikmeks. Olukorras kus kostja on väljastanud juhatuse liikmena garantiikirja, mille sõnastusest nähtub, et kostja tegutseb kutsetegevuse raames AC Tehased OÜ juhatuse liikmena ning annab garantiikirjas toodud tingimustel garantii 48 094,65 euro tasumise garanteerimiseks, on selge, et kostja on tegutsenud majandus- ja kutsetegevuses ning saanud sellest ka ise garantiikirja andmisel aru. Maakohtu hinnangul ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaks alust asuda teistsugusele seisukohale. Asjaolu, et kostjale kuulus 50% äriühingu osalusest, ei tähenda, et tegemist ei olnud ühega äriühingu põhilistest osanikest või juhatuse liikmetest. Garantiikirja punkti 3.5 kohaselt oli hageja kohustatud kütuse hoiustamiseks kasutatava 50 m3 kütusemahuti puhastama hiljemalt

1. juuliks 2018 kella 15.00-ks (puhastus tähendab ebasobiva kütuse eemaldamist ja tünni seinte puhastamist). Puhastustöö tegemata jätmisel on garantiikiri kehtetu. Hageja on tõendanud Olmax Grupp arve ja tööde vastuvõtmise tõendiga, et on täitnud garantiikirja punkti 3.
2. Kostja on esitanud tõendi, et tööd ei olnud õigeaegselt tehtud. Maakohtu hinnangul ei ole kostja hageja esitatud tõendeid veenvalt ümber lükanud. Kostja viited sellele, et kütusemahuti puhastati vaid osaliselt
3. juuli 2018 kella 15.00-ks, ei ole tõendatud. Kostja poolt kohtule esitatud tunnistaja kirjalikku seletust tuleb kohtu hinnangul pidada TsMS § 272 lg 1 mõttes dokumentaalseks tõendiks. Tööde vastuvõtmise akt ja B.B. pallkirjastatud ütlused on omavahel vastuolus. Eluliselt usutav oleks see, kui AC Tehased OÜ oleks tööde mittekorrektse ja -õigeaegse teostamise korral sellest koheselt (või mõistliku aja möödudes) hagejale taasesitamist võimaldavas vormis teada andnud. Selliseid asjaolusid kohtuasja materjalidest ei nähtu. Lisaks sellele ei ole kostja selgitanud, et millal hageja puhastustööd lõpetas, kui mitte aktis toodud kellaajal. Seega puudub kohtul võimalus hinnata, kas võimalik hilinemine on olnud garantiikirja oluline rikkumine, mis tooks kaasa selle kehtetuse. 4 Iseenesest võiks kostja tasaarvestusnõue kuuluda rahuldamisele

§ 208lg 1, § 101 lg 1 p 3 ning § 115 lg 1 alusel.

Hageja ei vaidle otseselt vastu sellele, et kostja võib olla saanud loovutuse teel kahju hüvitamise nõude omanikuks. Samas on hageja palunud kostja tasaarvestatava nõude kohta esitatud dokumente kohtul mitte vastu võtta, viidates, et need ei vasta hageja ja AC Tehased vahel 04.09.2017 sõlmitud vedelkütuse müügilepingu punktis 4.18 kokkulepitud tõendite sisule, vormile ja on esitatud hilinenult. Kostja oli seisukohal, et hageja teadis, et AC Tehased OÜ-l tekkis ebakvaliteetse kütuse müümise tõttu kahju. Vastavasisulise kirja on AC Tehased OÜ saatnud

1. juunil 2018 hageja esindajatele. Nimetatud kirjast nähtub, et ainuüksi 7 päevaga on AC Tehased OÜ-l jäänud tootmata 7000 tonni segu. Rahalises vääringus sai AC Tehased OÜ ainuüksi nimetatud 7 päevaga kahju 49 000 eurot (iga tonni segu tootmiselt teenib AC Tehased 7 eurot) ehk rohkem, kui on hageja nõue kostja vastu. United Oil OÜ ja AC Tehased OÜ on vedelkütuse müügilepingu nr 0409171 punktis 4.18 kokku leppinud, et kütuse kvaliteedialaste pretensioonide aluseks pidi olema sõltumatu kontroll-laboratooriumi poolt kauba kontrollproovi analüüsi tulemus, mis pidi kinnitama kauba mittevastavust Eesti Vabariigis kehtivatele normidele või kauba tellimuses fikseeritud kvaliteedinäitajatele. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud antud nõuetele vastavaid analüüsitulemusi, tuleb asuda seisukohale, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid hageja United Oil OÜ lepingurikkumist ning sellest tulenevalt ka kahju olemasolu. Kohtu hinnangul ei saa garantiikirja punkti 3.5 tõlgendada selliselt, et justkui hageja oleks sellega omaks võtnud kostjale ebakvaliteetse kütuse tarnimist, kuivõrd antud garantiikiri on allkirjastatud üksnes kostja poolt. Asjaolu, et hageja on olnud nõus puhastama AC Tehased OÜ-le kuuluva kütusemahuti ei tõenda iseenesest ebakvaliteetse kütuse tarnimist, vaid seda, et hageja on olnud nõus kütusemahuti puhastama selleks, et kostja poolt väljastatud garantiikiri kehtiks. Kuna kostjal puudub tasaarvestuse aluseks olev nõue, ei ole õige kostja väide, et tema kohustused hageja ees on tasaarvestusega lõppenud. Maakohus leidis, et on viivisenõue ei ole põhjendatud, kuna garantiikirja punkt 2.
2. alusel garanteeritakse nõuet summas 48 094,65 eurot.

§ 155

lg 2 sätestab, et garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Vedelkütuse müügilepingust tulenevat viivisenõuet ei saa kostjalt välja mõista, kuna see ei ole hõlmatud garantiikirjaga.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas kohustus, mille täitmist garantii tagab, on üldse olemas. Seega ei ole garantii puhul võimalik esitada mingeid garantiiga tagatavast kohustusest tulenevaid või sellega seotud vastuväiteid. Garantiinõude suurus on sõltumatu tagatava kohustuse suurusest. Tagatava kohustuse suurus ja selle muutumine ei mõjuta garantiinõuet. Maakohus leidis, et kostjal tuleb rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest tasuda alates 10.08.2018

§ 113lg 1 sätestatud seadusjärgses määras kuni nõude täitmiseni.

5 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Maakohus jättis õigustamatult kohaldamata garantiikirja p 3.5, mille järgi on garantii kehtetu. Hageja on
2. mai 2019 vastuses märkinud, et sai mahuti puhastatud
3. juuli 2018 tööpäeva lõpuks ehk hilinenult. Hageja esitatud arve ei tõenda, mis ajal mahuti puhastati. B.B. kinnitas, et kella 17-ks ei olnud mahuti puhastatud. Maakohus jagas valesti ka tõendamiskoormise. Kui kostja esitas dokumentaalse tõendina B.B. seletuse, pidanuks selle ümber lükkama hageja. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata kostja tasaarvestuse avalduse. Maakohus jättis tähelepanuta, et nõue võib tekkida ka lepinguvälistest võlasuhetest. Kostja hinnangul tuleneb nõue lepingu rikkumisest. Hageja on ise kinnitanud, et ta müüs ebakvaliteetset kütust. Seetõttu ei ole vaja kütust analüüsida laboratoorselt. Hageja ei ole ebakvaliteetse kütuse müümisele vastuväidet esitanud ja nõustus mahuti sellest puhastama. Nii hageja faktilise asjaolu omaksvõtuga, garantiikirjaga, AC Tehased OÜ
4. juuni 2018 kirjaga, Olmax Grupp OÜ aktiga kui ka Olmax Grupp OÜ
5. juuli 2018 arvega on tõendatud, et hageja müüs AC Tehased OÜle ebakvaliteetset kütust.
6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt ei ole tõendatud, et B.B. oleks 05.07.2018 viibinud tööde tegemise juures või et ta üldse sellel ajal oleks olnud AC Tehased OÜ töötaja. Samuti puudub B.B. allkirjastatud ütlustel ütluseid andnud isiku tuvastamine ning nende ütluste andmise aeg ja koht. Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus oleks pidanud kohaldama kahju hüvitamise nõude juures lepinguväliste võlasuhete regulatsiooni. Ka kostja on ise seisukohal, et nõue esitati lepingulisel alusel. Hageja selgitas, et ta soovis garantiikirja kehtivust, et tagada AC Tehased OÜ võlgnevuse tasumine. Mahuti puhastamise kulu 2115 eurot kaalus üles riski, et AC Tehased OÜ võlgnevus 48 094,65 euro ulatuses jääks garantiiga kaitsmata. Garantiid andes ei olnud poolte vahel kütuse nõuetele mittevastavuse küsimust ja selle üle arutelu ei toiminud. Ilmselgelt ei olnud hagejale arusaadav, et mahutit puhastama asudes võiks AC Tehased OÜ käsitleda seda kütuse nõuetele mittevstavuse tunnistamisena. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätab ringkonnakohus kostja kanda.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei korda TsMS § 654 lõike 6 alusel maakohtu põhjendusi. Vastusena apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9. Ringkonnakohus leiab, et garantii on kehtiv ja hagejal on kostja vastu garantii alusel täitmise nõue

§ 108lg 1 alusel.

Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse (

§ 155lg 1).

Garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja 6 ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele (

§ 155

lg 2) ning garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (

§ 155lg 3).

Garantiikirja p 3.5 sätestab, et võlausaldaja on kohustatud kütuse hoiustamiseks kasutatava 50 m3 kütusemahuti puhastama hiljemalt

1. juuli 2018 kella 15.00-ks ja puhatustöö tegemata jätmisel on garantiikiri kehtetu. Pooled ei vaidle, et kütusemahuti puhastati; vaidlus on selles, mis kellaajaks puhastus lõpule viidi. Garantiikirja p-i 3.5 järgi on garantii kehtetu juhul, kui puhastus jäetakse tegemata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole garantii kehtetu isegi juhul, kui mahuti puhastamisega hilineti kellaajaliselt, kuid puhastus tehti samal päeval. Kostjal ei ole tõendanud ega põhjendanud, et tal oli huvi mahuti kellaajalise puhastamise vastu. Kui United Oil Teenused OÜ hilines kellaajaliselt mahuti puhastamisega, on see küll garantii tingimuste rikkumine, kuid mitte oluline rikkumine, mis tooks kaasa garantii kehtetuse. Ka garantiikirja p 3.
2. sätestab, et garantii on kehtetu siis, kui puhastus tegemata jäetakse. Kuna puhastus tehti samal päeval, mis oli garantiikirjas sätestatud, on garantii kehtiv.
3. Asjakohatu on kostja väide, et maakohus pidanuks kohaldama kostja tasaarvestuse avalduse aluseks oleva nõude kvalifitseerimisel lepinguväliste võlasuhete norme. Kostja on tuginenud asjaolule, et tegu on lepingulise kahju hüvitamise nõudega, kuna talle müüdi ebakvaliteetset kütust. Sellises olukorras ei ole kohtul alust arvata, et tegu võiks olla lepinguvälise võlasuhtega.
4. Väär on kostja väide, et hageja on omaks võtnud, et müüdud kütus ei olnud kvaliteetne. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse (TsMS § 231 lg 2). Sellist omaksvõttu ei ole kohtule esitatud. Samas ei tõenda garantiikiri ebakvaliteetse kütuse müümist, kuna garantiikirja allkirjastas üksnes kostja. Maakohus tugines vedelkütuse müügilepingule, mille järgi tuli kütust analüüsida laboratoorselt. TsMS § 230 lõike 1 teine lause sätestab, et pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei leppinud pooled kokku, et kütuse ebakvaliteetsust saab tõendada üksnes laboratoorse analüüsiga. Kostja võis kütuse ebakvaliteetsust tõendada kõigi tsiviilkohtumenetluses lubatavate tõenditega. Kostja esitas enda poolt koostatud garantiikirja, AC Tehased tootmise raamatupidaja tõendi tootmismahtude kohta ja e-kirja. Maakohus leidis õigesti, et kostja esitatud dokumentaalsed tõendid ei tõenda ebakvaliteetse kütuse müümist, kuna need on koostatud kostja või nõude loovutanud isiku poolt. Ringkonnakohus märgib, et juhul kui ebakvaliteetse kütuse tarnimise saaks lugeda tõendatuks, siis kahju suuruse kohta on kostja esitanud samuti üksnes tema enda poolt koostatud e-kirja väidetava kahju arvestusega.
5. Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel kostja kanda. Kostja menetluskulu ringkonnakohtus 200 eurot on vajalik ja põhjendatud. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi 8