Obsah (5)
§ 424§ 120§ 74§ 65§ 56KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurörid Tartu Maakohus 15. juuli 2020 Võru kohtumaja Võrus,
§ 424
lg 2 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Valeri Näppi isikukood 37308075731; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; xxxxxxxxxxxxxxxxx; emakeel – eesti keel; xxxxx xxxxxx xx xxxxxxxxxx, kriminaalkorras viimati karistatud Tartu Maakohtu 5.03.2019 otsusega
§ 120
lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest
§ 74
sätete alusel kuulus kohe ärakandmisele 3 kuud vangistust ning 1 aasta 3 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat 6 kuud; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem Kohtuistungi toimumise aeg 15. juuli 2020 RESOLUTSIOON Valeri Näppi süüdi mõista
§ 424
lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud.
§ 65
lg 2 alusel suurendada Valeri Näppile mõistetavat karistust s.o 1 aasta 3 kuud vangistust Tartu Maakohtu 5.03.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta 3 kuud vangistust võrra ning mõista Valeri Näppile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Kohustada Valeri Näppit kohtuotsuse jõustumisel ilmuma karistust kandma kohtu poolt teatatud ajal ja kohta. Valeri Näppi karistuse kandmise aja algust arvata alates tema vanglasse ilmumisest. Välja mõista Valeri Näppilt menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, joobe tuvastamise kulu 14 (neliteist) eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 721 (seitsesada kakskümmend üks) eurot 20 senti riigituludesse. Menetluskulud (kokku 1611,20 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, tasudes alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks 11 osamakse katteks 134,27 eurot ja viimase s.o 12-nda osamakse katteks 134,23 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99920700029715 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-20-1366). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. DVD turvakaamera salvestisega jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 15.07.
- Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 28.08.
- Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest s.o alates 28.08.
- Süüdistus Valeri Näppit süüdistatakse selles, et tema Tartu Maakohtu 03.12.2014 otsusega mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud isikuna juhtis 18.10.2019 kella 23.30 paiku Võru maakonnas Antsla vallas Laatre-Antsla teel sõiduautot Audi 80, registreerimismärgiga xxxxxxx, olles alkoholijoobes, s.o isikuna, kelle veres oli alkoholisisaldus vähemalt 2,16 mg/g, mis liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt on joobeseisund. Oma tegevusega rikkus Valeri Näppi liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Seega pani Valeri Näppi toime
§ 424
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Süüdistatav ennast süüdistuses märgitud teo toimepanemises süüdi ei tunnista. Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud. Kaitsja arvates pole kogutud tõendite alusel välistatud, et 18.10.2019 kella 23.30 paiku Laatre-Antsla teel juhtis sõiduautot Audi 80 teine isik - xxxx xxxxxxxxxx või siis kohtueelses menetluses tuvastamata kolmas isik. 2
(8)Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüdistuse osas Tõendid on kattuvad asjaoludes, et 18.10.2019 õhtul kella 23.30 paiku pidasid politseiametnikud Võru maakonnas Antsla vallas Laatre-Antsla teel kinni sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx, milles viibisid kaks isikut - süüdistatav Valeri Näppi ja tunnistaja xxxx xxxxxxxxxx. Politseiametnikest tunnistajate xxxxxx xxxxx ja xxxx xxxxxx ütluste kohaselt teostasid nad 18.10.2019 kella 23.30 paiku liiklusjärelevalvet Antsla vallas Kobelas, kus neist sõitis mööda sõiduauto Audi. Kuna autol puudus kehtiv kindlustus ja ülevaatus, otsustasid politseiametnikud sõidukit kontrollida, järgnedes sellele koheselt Antsla-Laatre maanteele ja andes vilkuritega peatumismärguande. Sõiduauto Audi peatus ning politseiametnike auto juurde jõudes viibis selles kaks isikut - juhi kõrvalistmel xxxx xxxxxxxxxx ja tema taga tagaistmel Valeri Näppi. Tunnistaja xxxx xxxxxxxxxx ütluste kohaselt sattus ta hääletamise tulemusena ühel oktoobrikuu õhtul sõidukisse, mille politsei vilkuritega peale Antslat peatas. Peale peatumist kadus sõiduki juht xxxx xxxxxxxxxx kõrvalt ära ja selgus, et tagaistmel on Valeri Näppi. Süüdistatava ütluste kohaselt magas ta endale kuuluva sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx tagaistmel, kui selle 18.10.2019 õhtul politsei peatas. Kattuvus erinevate isikute ütlustes, kus ja kuidas ning millistel asjaoludel politseiametnikest tunnistajad süüdistatava ja xxxx xxxžxxxxxx kohtusid, võimaldab järeldada, et erinevad isikud on ütlusi andnud ühe ja sama sündmuse kohta. Asjas pole vaidlust ka selle üle, et 18.10.2019 hilisõhtul Laatre-Antsla teel politseiametnike peatatud sõiduautos Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx viibinud Valeri Näppi oli alkoholijoobes. Tunnistajate xxxxxx xxxxx ja xxxx xxxxxx ütluste kohaselt toimetasid nad Valeri Näppi politseijaoskonda tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamiseks, millest viimane keeldus. Siis toimetati Valeri Näppi haiglasse vereproovi andma, millest Valeri Näppi samuti keeldus ning veri sai võetud sunniga. 22.10.2019 joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 797T (tl 18-20) tõendab, et Valeri Näppilt 19.10.2020 kell 00.49 Lõuna-Eesti Haiglas sunniga (tl 17 – protokoll sunni kasutamise kohta vereproovi võtmisel) võetud vereproovist leiti etanooli vähemalt 2,16 mg/g (2,23 +/- 0,07 mg/g). Kohtul puudub alus uuringu teinud eksperdi järelduses kahelda. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas märgitud proovi identifitseerimise markeeringu koodid on samad, mis saatekirjale lisatud vereproovi katsutil (foto katsutist tl 19). Seega on alus eeldada, et uuritud on just süüdistatavalt võetud vereproovi. Ka süüdistatav ise kohtuistungil ei eitanud, et tarvitas 18.10.2019 alkoholi, kuid täpset kellaaega ei mäleta. Arvatavasti tarvitas ta alkoholi peale tööpäeva lõppu, kuid alates pealelõunasest ajast kuni enda äratamiseni politseiametnike poolt ta midagi ei mäleta. Joobe tuvastamisest süüdistatav keeldus, kuna kannab vimma politseiametnike suhtes. Ka asjaolu valguses, et süüdistatav enda kinnitusel tarvitas 18.10.2019 alkoholi ja lausa mälukaotust tekitanud koguses, on eluliselt usutav, et kesköö paiku võis süüdistatava veres olla märkimiväärne kogus alkoholi. Asjaolu, et politseiametnike jõudmisel peatatud sõiduki juurde ei olnud selle juhikohal ühtegi inimest, on kaasa toonud vaidluse selle üle, kes 18.10.2019 hilisõhtul Laatre-Antsla teel sõiduautot Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx juhtis. Süüdistatav on kategooriliselt eitanud, et juhtis sõidukit ajal, mil politseiametnikud selle peatasid. Süüdistatava väitel ta magas sõiduki tagaistmel kuni enda äratamiseni politseiametnike poolt. Kuidas autosse sattus xxxx xxxxxxxxxx või kes võis olla autot juhtinud kolmas isik, Valeri Näppi ei tea. Tunnistaja xxxx xxxxxxxxxx ütluste kohaselt peale autosse istumist oli tema kogu aeg juhi kõrvalistmel. Autot juhtinud xxxx xxxžxxxxxx tundmatu isik tahtis Antslast bensiini võtta, kuid 3
(8)tankla ei olnud enam lahti. Siis tahtis juht minna Valka bensiini võtma, kuid teel Valga poole võttis politsei neid kinni. Juht peatas auto kinni, väljus autost ja läks minema. Alles siis kuulis xxxx xxxxxxxxxx tagaistmelt Valeri Näppi häält ja selgus, et viimane on ka autos. Algul ütles xxxx xxxxxxxxxx küll politseile, et autot juhtis Valeri Näppi, kuid ta tegi seda pabinas olles, kartes politseilt tappa saada. Tunnistaja xxxxxx xxxxx ütluste kohaselt sõitis ta Kobela ristis politsei patrullsõidukist möödunud sõiduautole Audi järgi peale seda, kui andmebaasi andmetel selgus, et sõidukil pole ülevaatust. Andmete saamiseks kulus mõni sekund. Autole sõideti kuni selle peatumiseni järgi ning kogu see aeg oli auto politseiametnike vaateväljas. Patrullsõiduk peatus Audist paari meetri kaugusel ja xxxxxx xxxxx kulus Audi juurde jõudmiseks maksimaalselt 10 sekundit. Sõiduautost Audi kedagi ei väljunud. Juhi kõrvalistmel istus turvavööga kinnitatud xxxx xxxxxxxxxx ja tema taga turvavööda kinnitamata Valeri Näppi, kes tegi nagu magaks. xxxx xxxžxxxxxx ütles, et tema autot ei juhtinud, et autot juhtis teine mees, kes autos oli. Ka Valeri Näppi ei tunnistanud, et tema oleks sõitnud. Samas olid tema asjad juhikohal - käigukangi ees konsoolis olid rahakott ja telefon. Tunnistaja xxxx xxxxxx ütluste kohaselt järgnesid politseiametnikud Kobelas neist mööda sõitnud sõiduatole Audi koheselt peale seda, kui andmebaasist selgus, et autol on kehtetu kindlustus ja ülevaatus. Audi oli kuni peatumiseni kogu aeg politseiametnike vaateväljas. Patrullsõiduk peatus Audist 3-4 meetri kaugusel ja paarimehel kulus xxxx xxxxxx hinnangul Audi juhiukseni jõudmiseks võib-olla pool minutit. xxxx xxxxx tuli auto juurde hiljem. Sõiduautost Audi keegi välja ei tulnud. Uste avamisel selgus, et juhikoht on tühi ja sõidukis viibinud isikutest xxxx xxxxxxxxxx istus juhi kõrvalistmisel ja Valeri Näppi tema taga. Turvavööga ei olnud xxxx xxxxxx arvates kinnitatud kumbki. Valeri Näppi asjad olid juhi kohal – ees armatuuril mobiil ja ukse sees rahakott. xxxx xxxžxxxxxx politseiautos istudes ütles, et roolis ei olnud tema, vaid Valeri Näppi. Tunnistaja xxxx xxxxxxxxxx ütlustest tuleneb, et veidi aega enne sõiduauto peatamist politseiametnike poolt käidi sellega Antsla tanklas. See tunnistaja väide on kooskõlas ka muude tõenditega. Asjas on tõenditeks AS Olerex Antsla tankla turvakaamerate kaks videosalvestist (DVD - tl 41). Neilt on näha, et 18.10.2019 kell 23.08 sõidab tankla territooriumile sõiduauto Audi registreerimismärgiga xxxxxxx. Juhikohalt väljub meesterahvas, kes paneb kütusepüstoli auto paaki. Seejärel siirdub meesterahvas tanklahoone ukse juurde, kuid kuna uks oli suletud, naaseb ta auto juurde, võtab püstoli paagist ja istub kell 23.11 autosse juhikohale tagasi. Kell 23.11 sõiduauto Audi lahkub kaamerate vaateväljast. Turvakaamera salvestisel näha oleva juhikohalt väljunud ja sinna tagasi istunud meesterahva puhul on silmanähtavalt tegemist Valeri Näppiga. Asjaolu, et turvakaamerate salvestistel näha olev meesterahvas on tema, kinnitas kohtuistungil ka Valeri Näppi ise, mööndes, et videost nähtuvalt sõitis tanklasse ta ise. Seega tõendavad turvakaamera salvestised kogumis süüdistatava enda ütlustega, et paarkümmend minutit enne vaidlusalust sündmust juhtis sõiduautot Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx Valeri Näppi. Kuidas peale tanklast lahkumist mingil ajal rooli ilmus keegi teine, Valeri Näppi kohtuistungil selgitada ei osanud. Tunnistaja xxxx xxxžxxxxxx ütlustest tuleneb, et alates tema autosse istumisest juhtis autot üks ja sama temale tundmatu isik, kes esmalt käis autoga tanklas, seejärel hakkas sõitma Valga poole ning lahkus autost koheselt peale selle peatamist politseiametnike poolt. Seega on tunnistaja xxxx xxxxxxxxxx ütlused osaliselt vastuolus muude tõenditega. Nagu kohus eespool tuvastas, paarkümmend minutit enne sõiduki peatamist politseiametnike poolt juhtis sõiduautot Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx süüdistatav Valeri Näppi. Kui lähtuda tunnistaja xxxx xxxzxxxxxx väidetust, et sõidukijuht vahepeal ei vahetunud, ei saa olla õiged tunnistaja ütlused, et sõidukit juhtis temale tundmatu isik. Tunnistaja xxxx xxxxxxxxxx ütlusi, et sõidukit selle kinnipidamise hetkel juhtis keegi temale tundmatu isik, kes peale sõiduki peatumist koheselt sõiduki 4
(8)juurest lahkus, ei kinnita ükski teine tõend. Tunnistaja xxxx xxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsuses äratab kahtlust ka asjaolu, et vahetult peale juhtunut on ta sündmuskohal andnud teistuguseid ütlusi. Tunnistaja xxxx xxxxxx kinnitusel avaldas xxxx xxxxxxxxxx temale sündmuskohal, et autot juhtis Valeri Näppi. Et ta sündmuskohal seda ütles, kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja xxxx xxxxxxxxxx ise. Kohtu arvates ei ole xxxx xxxxxxxxxx veenvalt põhjendanud, miks tema kohtuistungil antud ütlused sõiduki juhi osas on vastuolus vahetult peale juhtunut sündmuskohal avaldatuga. Tunnistaja xxxx xxxxxxxxxx ütlused (et autot juhtis keegi tundmatu isik, kes auto juurest lahkus) on ümber lükatud tunnistajate xxxxxx xxxxx ja xxxx xxxxxx ütlustega, mille kohaselt sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx oli alates sellele järgnemisest kogu aeg politseiametnike vaateväljas ja peale sõiduki peatumist ei väljunud sellest ühtegi isikut. Kuigi tunnistajate xxxxxx xxxxx ja xxxx xxxxxx ütlused on mõnevõrra vastuolus asjolu osas, kaua aega kulus esimesena peatunud sõiduki juurde läinud xxxxxx xxxxx sõiduki juurde jõudmiseks (kas 10 sekundit või rohkem), ei muuda see tunnistajate xxxxxx xxxxx ja xxxx xxxxxx ütlusi mitteusaldusväärseks asjaolu osas, et pidevalt nende vaateväljas olnud sõidukist kedagi ei väljunud. Selline tunnistajate väide on ka eluliselt usutav. Tunnistajate xxxxxx xxxxx ja xxxx xxxxxx ütluste kohaselt oli Kobelas asulasisene välisvalgustus. Seega politseiametnikud nägid mööduvat sõidukit hästi. Patrullsõiduk järgnes sõiduautole Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx lühikese aja jooksul peale selle möödumist patrullsõidukist ning mõlemad sõidukid jäid peale peatumist seisma lähestikku. Seega oli tunnistajatel vaade sõiduautole Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx olemas nii selle järele sõites kui peatudes. Kuigi tegemist oli pimeda ajaga, on tagant tuleva sõiduki tulede valgusvihus näha, mis eesoleva sõiduki juures toimub. Liikuvast sõidukist ei saanud sõidu ajal juhi kohalt keegi lahkuda, sest ilma juhita ei saa mootorsõiduk liikuda ega seda peatada. Kuna keegi ei lahkunud sõiduki juurest ka peale selle peatumist, pidi juhiks olema keegi sõidukis viibinud isikutest – kas xxxx xxxxxxxxxx või Valeri Näppi. Kohtu arvates annavad olemasolevad tõendid alust järelduseks, et sõiduautot Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx juhtis vahetult enne selle politseiametnike poolt peatamist Valeri Näppi. Nagu kohus eespool tuvastas, juhtis Valeri Näppi sõiduautot Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx 18.10.2019 kella 23.08-23.11 vahelisel ajal Antsla tanklas ning süüdistatav istus rooli ka tanklast ära sõites. Asjaolu, et suhteliselt lühikest aega enne vaidlusalust sündmust juhtis sõidukit Valeri Näppi ise, teeb eluliselt usutavaks, et ta juhtis seda ka vahetult enne selle politseiametnike poolt peatamist. Seda enam asjaolude valguses, et tegemist oli temale endale kuuluva sõiduautoga ja ka süüdistatav ise pole osanud selgitada, kuidas rooli võis sattuda keegi teine isik. Kuigi Maanteeameti kinnitusel (tl 51) sõiduki Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx omanik liiklusregistri andmetel on xxxxx xxxx, kinnitas süüdistatav kohtuistungil, et tegelikult kuulub see auto talle. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peale tanklast lahkumist oleks pidanud süüdistatavale kuuluva auto rooli istuma xxxx xxxžxxxxxx. Peatatud sõiduki juurde esimesena jõudnud tunnistaja xxxxxx xxxxx kinnitusel oli xxxx xxxžxxxxxx turvavöö kinni, kuid tagaistmel olnud Valeri Näppil mitte. Et tal oli turvavöö sõidu ajal kinni, kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja xxxx xxxžxxxxxx ise. Sõidukis peale selle peatumist koha vahetamine pidi toimuma üsna kiiresti. Ei ole eluliselt usutav, et sellise kiire tegutsemise korral olnuks xxxx xxxxxxxxxx veel aega turvavöö kinnitamiseks. On küsitav, kas sellises pingelises olukorras turvavöö kinnitamine inimesele üldse meelde tuleb. Tunnistaja xxxxxx xxxxx ütluste kohaselt oli näha, et xxxx xxxxxxxxxx olid jalad haiged. Et tal on liikumisega raskusi, kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja xxxx xxxžxxxxxx ise. Ei ole eluliselt usutav, et liikumisraskustega xxxx xxxxxxxxxx oleks jõudnud enne politseiametnike auto juurde jõudmist kohta vahetada. Seega esineb rida asjaolusid, mis räägivad vastu xxxx xxxxxxxxxx poolt sõiduki juhtimisele ja koha vahetamisele. Süüdistatava Valeri Näppi puhul kohtu arvates selliseid asjaolusid ei esine. Kuna 5
(8)autos kolmandat isikut ei olnud, oli selle roolis peatamise hetkel ja vahetas kohta Valeri Näppi. Süüdistatava väitel on tal 18.10.2019 hilisõhtuste sündmuste osas mälulünk, kuid seda ta kindlasti mäletab, et sõiduki peatamise hetkel ta roolis ei olnud. Asjaolud, et Valeri Näppi oli alkoholijoobes ja tema enda kinnitusel kõike 18.10.2019 õhtul juhtunust ei mäleta, teevad kaheldavaks süüdistatava väite, et ta mäletab just seda, et tema sõiduki peatamise hetkel roolis ei olnud. Süüdistatava väitel ta politseiametnike sõiduauto Audi 80 juurde jõudes magas. Et Valeri Näppi oli tagaistmel poolkülili asendis, silmad suletud, kinnitas ka tunnistaja xxxxxx xxxxx. Kohtu hinnangul on magamist suhteliselt lihtne teeselda. Asjaolud, et süüdistatav oli xxxxxx xxxxx auto juurde jõudes poolkülili ja suletud silmadega, ei välista, et Valeri Näppi eelnevalt autot juhtis ja kohta vahetas. Nagu kohus eespool tuvastas, oli 19.10.2020 kell 00.49 Valeri Näppilt võetud vereproovis vähemalt 2,16 mg/g etanooli. Nagu kohus eespool tuvastas, leidis Valeri Näppi mootorssõiduki juhtimine aset 18.10.2019 kella 23.30 paiku. Kuna sõiduki juhtimise lõpetamisest kuni vereproovi andmiseni ei ole möödunud väga pikka aega, võib asuda seisukohale, et Valeri Näppi veres oli ka sõiduki juhtimise ajal vähemalt 2,16 mg/g etanooli. Süüdistatav kohtuistungil avaldas, et alkoholi tarvitamise aega täpselt ei mäleta ja see võis aset leida ka enne politsei poolt peatamismärguande andmist, kuna tanklas olnud kõnnak ja käitumine ei viita alkoholi tarvitamisele. Et sõiduautos Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx oli peatamise hetkel alkoholipudeleid, on kinnitanud tunnistajad xxxxxx xxxxx ja xxxx xxxxx, kelle väitel olid pudelid kinnised (korgi all). Tunnistaja xxxx xxxxx ei osanud täpsustada, kas pudelid olid täis või oli sealt joodud. Tunnistaja xxxxxx xxxxx kinnitusel olid pudelid täis. Tunnistaja xxxx xxxžxxxxxx autos alkoholi tarvitamist pole kinnitanud. Asjaolude valguses, et Valeri Näppi ise ka täpsemalt ei tea, millal ja kus ta alkoholi tarvitas, alkoholi tarvitamist autos pole kinnitanud samas viibinud xxxx xxxžxxxxxx, sõidukis olnud alkoholipudelid olid kinnised, asub kohus seisukohale, et alkoholi tarvitas süüdistatav siiski mitte vahetult enne politseiametnike poolt sõiduki peatamist, vaid varem. Kui lähtuda asjaolust, et süüdistatav varem alkoholi üldse ei tarbinud, puudub mõistlik seletus süüdistatava mälulüngale, mis süüdistatava väitel hõlmab aega nii enne tanklasse jõudmist kui ka peale seda. Kuna peale auto peatamist vahetas Valeri Näppi autos kohta, alkoholipudelid olid kinnised, ei olnud Valeri Näppil kindlasti ajaliselt võimalik alkoholi tarbida peale juhtimise lõpetamist. Kuna peale politseiametnike jõudmist Valeri Näppi sõiduki juurde Valeri Näppi väljus autost ja temaga tehti edaspidi menetlustoiminguid, ei olnud tal kindlasti võimalik alkoholi tarbida ka alates autost väljumisest kuni vereproovi andmiseni haiglas. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 1. lause sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või rohkem. Kuna Valeri Näppi veres on mootorsõiduki juhtimise ajal olnud alkoholi vähemalt 2,16 mg/g, oli ta LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes. Valeri Näppi tema enda kinnitusel oli sama päeva jooksul alkoholi tarbinud. Alkoholisisaldus Valeri Näppi veres pole olnud piiripealne, millest alates algab kriminaalvastutus joobes juhtimise eest, vaid tunduvalt suurem, mistõttu ei saanud tarvitatud alkoholi kogus olla väga väike. Seega oli Valeri Näppil igati alust pidada võimalikuks, et ta on mootorsõidukit juhtinud lubamatus seisundis, sealhulgas ka kriminaalses joobes. Kohtu hinnangul on Valeri Näppi kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Karistusregistri väljatrükk (tl 21-28) tõendab, et Valeri Näppit karistati Tartu Maakohtu 03.12.2014 otsusega
§-de 424 ja 121 järgi vangistusega 10 kuud, millest
§ 74
sätete alusel kuulus koheselt kandmisele 1 kuu vangistust ja 9 kuud vangistust mõisteti tingimisi katseajaga 3 aastat. Valeri Näppi vabanes vanglast 05.02.2015. Tartu Maakohtu 02.11.2015 määrusega (tl 29-30) 6
(8)pöörati Valeri Näppile mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud vangistust täitmisele. Tartu Maakohtu 12.05.2016 määrusega (tl 31-32) Valeri Näppi vabastati Tartu Maakohtu 03.12.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud. Määrus jõustus 30.05.2016. Karistusregistriseaduse (KarRS) § 5 lg 1 sätestab, et registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 24 lg 1 p 8 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. Kuna Valeri Näppi karistusandmed kantakse arhiivi eelduslikult alates 31.05.2021, siis oli nii kuriteo toimepanemise ajal kui on ka käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel Tartu Maakohtu 03.12.2014 otsusega Valeri Näppile mõistetud karistus kehtiv. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Valeri Näppi varem mootorsõidukit alkoholijoobes juhtimise eest karistatud isikuna juhtis 18.10.2019 kella 23.30 paiku Võru maakonnas Antsla vallas Laatre-Antsla teel sõiduautot Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,16 mg/g. Valeri Näppi süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Valeri Näppi toimepandu mootorsõiduki korduva joobes juhtimisena, s.o
§ 424lg 2 järgi.
Otsuse põhjendused karistuse osas Karistuse mõistmisel tuleb
§ 56
lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 56
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse mõistmisel kohus arvestab Valeri Näppi süüd, mida kohus loeb keskmiseks. Süüd suurendab asjaolu, et alkoholisisaldus Valeri Näppi veres pole olnud piiripealne, millest alates algab kriminaalvastutus joobes juhtimise eest, vaid tunduvalt suurem. Lisaks joobes juhtimisele on Valeri Näppi toime pannud ka rea muid liiklusseaduse rikkumisi. Valeri Näppi enda ütluste kohaselt, mida kinnitab ka Maanteeameti 29.10.2019 vastus Politsei- ja Piirivalveameti järelepärimisele (tl 51), puudub Valeri Näppil mootorsõiduki juhtimise õigus. Tunnistajate xxxxxx xxxxx ja xxxx xxxxxx ütluste kohaselt nähtus 18.10.2019 õhtul politsei andmebaasist, et Valeri Näppi juhitud sõiduautol Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx puudus kehtiv liikluskindlustus ning sõidukil oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Et sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustus ja tehnoülevaatus oli tegemata, kinnitas kohtuistungil ka süüdistatav ise. Seega ei võinud Valeri Näppi juhitud mootorsõiduk liikluses üldse osaleda. Süüd suurendab ka asjaolu, et kuritegu on toime pandud katseajal, mil Valeri Näppil oli Tartu Maakohtu 05.03.2019 otsuse kohaselt (tl 33-37) alkoholi tarvitamine üldse keelatud. Süüd vähendavad asjaolud, et reaalset ohtu Valeri Näppi oma käitumisega ei tekitanud ja tema toimepandul pole olnud raskeid tagajärgi. Valeri Näppi karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatise (tl 21-28) kohaselt omab Valeri Näppi 2 kehtivat kriminaalkaristust, sh ühte karistust joobes juhtimise eest. Kahe kehtiva karistuse (sh ühe samaliigilise kuriteo eest) omamine ja uue kuriteo toimepanemine katseajal annab alust arvata, et Valeri Näppi pole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi.
§ 424lg 2 ei näe sanktsioonina ette rahalist karistust.
Seega tuleb Valeri Näppit karistada vangistusega. Süü suurust ja kergendavate asjaolude puudumist arvestades ei saa karistus olla väga lühiajaline. Kuna toimepandul siiski raskeid tagajärgi ei olnud, peab kohus võimalikuks karistuse 7
(8)mõista alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna Valeri Näppi on kuriteo toime pannud katseajal, tuleb mõista liitkaristus
65 lg 2 alusel. Kuna kohtu poolt mõistetav liitkaristus ületab kahte aastat, ei saa seda asendada üldkasuliku tööga, mille tegemiseks süüdimõistetu kohtuistungil küll nõusoleku andis. Isegi juhul kui liitkaristus kahte aastat ei ületaks, pole arvestades Valeri Näppi käitumist katseajal vangistuse asendamine üldkasuliku tööga kohtu arvates põhjendatud, kuna Valeri Näppi pole üldkasuliku töö tegemiseks sobilik isik. Ka üldkasuliku töö tegemise ajal kaasneb kohustus alluda käitumiskontrollile. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kohtueelse ettekande kohaselt (tl 38-40) on Valeri Näppi kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ning katseajal korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Samas süüdimõistetu ise alkoholi kuritarvitamises probleemi ei näe. Süüdimõistetu sellise käitumise valguses on kaheldav, et ta suudaks käitumiskontrolli nõudeid täita ka edaspidi. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 584, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulu kohtueelses menetluses 217,20 eurot ja kohtus 504 eurot, s.o kokku 721,20 eurot (tl-d 45-50 ja 53-54). KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot (tl 18). KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus Valeri Näppilt välja 1611,20 eurot (sh sundraha 876 eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 721,20 eurot ja joobe tuvastamisega seotud kulu 14 eurot). Kuna menetluskulud on küllaltki suured ja Valeri Näppi kinnitusel on tema ülalpidamisel mitu alaealist last, peab kohus põhjendatuks süüdistatava taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. DVD turvakaamera salvestisega võib KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 8
(8)