KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 21.09.2020 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-18-6678 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaadi abi Marina KELPMAN Asja läbivaatamise kuupäev 11.09.2020 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Ahto PINDISE elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Ahto PINDIS sünd. 01.09.1984, isikukood 38409016522, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx talu xxx küla xxx vald Võrumaa, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 07.01.2020 ja lõpp 04.11.2021 Jätta Ahto PINDIS elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi abi Marina KELPMANI taotlus, määrata tema poolt Ahto PINDISELE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 248 (kakssada nelikümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h. kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine 77 €, kohtuistungil osalemine 27 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 25 €, sõidukulud 78 €, käibemaks 41,40 €). Välja mõista Ahto PINDISELT riigituludesse kaitsjatasu 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot 80 senti. Kaitsjatasu tuleb Ahto PINDISEL tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole: 1 SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700010892 ning selgitus „Ahto PINDIS 1-186678 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas elektroonilise valve vabastamiseks. Viru Maakohtule materjalid kohaldamisega vangistusest kinnipeetav Ahto Pindise tingimisi enne tähtaega Ahto Pindis on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.02.2020 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §423-1 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 9 kuud 28 päeva alates 07.01.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, millest 3 karistust on kehtivad ja 2 arhiveeritud, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster, ta ei õpi oma varasematest vigadest ja kordab neid. Kinnipeetava viimaseid kuritegusid iseloomustab süstemaatilisus, kuritegude muster kordub. Vägivaldse kuriteo toimepanemise soodusteguriks on kinnipeetava oskamatus lahendada konflikte seaduskuulekalt, kättemaksumotiiv ja impulsiivsus. Käesoleva kuriteo soodusteguriteks on impulsiivne käitumine ja alkoholi kuritarvitamine. Kuna kinnipeetava individuaalne täitmiskava koostati juunis 2020, ei ole kinnipeetav siiani hõivatud vangla majandustöödel ega muudes taasühiskonnastavates tegevustes. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde emale kuuluvasse talusse, kus elavad kinnipeetava ema, kasuisa, elukaaslane ja vend. Majas, kuhu kinnipeetav soovib elama asuda, on elamistingimused head ja tehnilised tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks tagatud. Kõik isikud, kes seal elavad, on nõusoleku andnud. Enne vangistust töötas kinnipeetav Soomes. Kinnipeetaval on keevitaja oskused, vanglas soovib omandada keevitaja eriala, see tegevus on planeeritud sügisesse
- Kinnipeetav on kõrgelt motiveeritud töötama, subkultuurilisi hoiakuid ei ole tema puhul täheldatud. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 11 474,99 €, vabanemisfondis on 20 €. Kinnipeetava võlgade tasumine ei ole kindel, ta ei suuda neid tasuda, tal suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Pikaaegne rahaliste kohustuste täitmata jätmine näitab, et kinnipeetav ei suhtu oma võlgnevustesse kohusetundlikult. Peale vanglast vabanemist soovib kinnipeetav asuda taas tööle Soomes. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, elukaaslane, vennad ja õed ning alaealised lapsed, kes on eelmisest kooselust ja elavad emaga, kinnipeetav on kohustatud maksma kahele lapsele elatist. Kinnipeetaval puuduvad kriminaalset mõtteviisi toetavad perekonnaliikmed, tema suhtlusringi kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta enam ei suhtle. Kinnipeetava riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad tema poolt toimepandud liikluskuriteod, millega ta ohustas ühiskonna turvatunnet. Kinnipeetav ei hooli oma tegude võimalikest negatiivsetest tagajärgedest, vaid mõtleb 2 ja arutleb enesekeskselt. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav remissioonis, põhiuimastiks on märgitud alkohol. Kinnipeetav mõistab osaliselt, millised on alkoholi tarvitamise negatiivsed tagajärjed ja alkoholi mõju, kuid pisendab probleemide tõsidust ja hulka. 2020 on planeeritud kinnipeetava osalemine sõltuvustemaatilises sotsiaalprogrammis, kinnipeetav on nõus selles osalema. Kinnipeetava suhtlemisoskused vastavad tema vanusele, haridusele ja taustale. Kinnipeetav võib tegutseda impulsiivselt, rikub seadust hetketuju ajel, ei ole võimeline oma tegusid seletama, ei mõtle asju läbi, kordab oma vigu, ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta, keskendub lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, ei näe mõtet piirata oma käitumist teiste heaolu nimel, ei aktsepteeri, et ühiskonna liikmeks olemine eeldab ka teatavat vastutust, tal puudub motivatsioon muutusteks, tema eesmärgid on ebamäärased. Kinnipeetav ei väljenda kuritegelikke hoiakuid, kuid teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis viitab sellele, et ta peab kuritegelikku käitumist aktsepteeritavaks. Varasemalt on kinnipeetav korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kinnipeetava suhtes pöörati kohtuotsus täitmisele, kuid ta ei ilmunud karistust kandma ja ta kuulutati tagaotsitavaks. See näitab kinnipeetava äärmiselt negatiivset suhtumist kriminaalhooldusesse. Kriminaalhooldusametniku poolt koostatud arvamusest nähtub, et kriminaalhooldusel ei ole vähimatki alust eeldada, et vangistus on loodetud eripreventiivset mõju avaldanud ja kinnipeetav oleks suuteline järgima kriminaalhoolduse nõudeid ning täitma lisakohustusi. Kinnipeetav on ilmselgelt viibinud vangistuses liiga lühikest aega, mistõttu ei anna eelneval katseajal ilmnenud probleemid alust väita, et kinnipeetav loobub rikkumiste toimepanemisest ja on muutnud oma varasemat suhtumist talle esitatavatesse nõudmistesse, mis elektroonilise valve puhul on oluliselt rangemad. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, tal on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster, ta rikub süstemaatiliselt seadust ja kordab oma vigu, tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 34%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 40%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 04.11.2021, elektroonilise valve tähtaeg 3 kuud ning panna KarS §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud lisakohustused. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu istung Kinnipeetav Ahto Pindis seletas maakohtu istungil, et on oma tegude üle järele mõelnud ja kahetseb seda ning soovib ka edaspidi osaleda programmis, mis aitab toime tulla. Vastuseks maakohtu küsimustele selgitas kinnipeetav, et ta läbis vangistuses sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, töötab vanglas koristajana ja õpib puidupingioperaatoriks. Varasemalt ei läinud karistust kandma, sest tekkis uus elukaaslane. Vastuseks kaitsja küsimustele märkis süüdimõistetu, et alkoholisõltuvusega toimetulemiseks soovib ta edaspidi käia psühholoogi juures ja 3 osaleda programmides ning on toetavate lähedaste nimel motiveeritud edaspidi seadusekuulekalt käituma. Kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman leidis, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on vanglas töötanud. Tal on vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Enne vangistust töötas ametlikult Soomes, tööandja poolt on esitatud positiivne iseloomustus. Kinnipeetav on valmis minema ka Töötukassasse. Elatise maksmine motiveerib käituma seadusekuulekalt ja tööd tegema. Kinnipeetav on nõus minema alkoholivastasele ravile ja osalema sotsiaalprogrammides. Karistusseadustiku §76-st ei tulene, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks erandlik. Viru Vangla iseloomustusest tulenevalt on Ahto Pindise käitumine olnud eeskujulik, tema isikuomadused on muutunud positiivses suunas. Isik on teadvustanud oma varasemat ebaõiget käitumist ja teinud sellest tulenevalt ka vastavad järeldused. Ahto Pindis soovib elada seadusekuulekalt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.03.2019 määruses nr.1-09-14104 on väljendatud seisukohta, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa tugineda ainult vangla poolt esitatud riskihinnangule. Ahto Pindise püüdlikkus ja distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et karistuse eesmärgid on täidetud. Kinnipeetav on nõus täitma kõik talle pandud kohustused. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.1 p.1 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud pisut enam kui 8 kuud vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. 4 Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, 2 neist on arhiveeritud ning reaalset vangistust kannab esimest korda. Viimane kuritegu on toime pandud kehtiva katseaja jooksul. Lisaks on süüdimõistetu korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja tema suhtes on kohtuotsus pööratud täitmisele. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi peale varasemaid karistusi. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et antud vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud. Individuaalne täitmiskava koostati alles juunis 2020 ja seetõttu pole ta veel majandustöödel ega taasühiskonnastavates tegevustes osalenud. Maakohus tunnustab kinnipeetavat hea käitumise eest vangistuses, kuid see ei tähenda veel koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral asuda elama ema juurde emale kuuluvasse talusse. Kinnipeetaval on lähedastest ema, elukaaslane, vennad ja õed ning alaealised lapsed, kes on eelmisest kooselust. Maakohus tunnustab kinnipeetavat ka selle eest, et tal on vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht Soomes. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi üle 11 000 €. Kuigi kinnipeetaval on vabaduses garanteeritud töökoht, nõustub maakohus siinkohal Viru Vangla iseloomustuses toodud argumentatsiooniga, mille kohaselt näitab pikaaegne rahaliste kohustuste täitmata jätmine, et ta ei suhtu oma võlgnevustesse 5 kohusetundlikult. Samuti ei pea maakohus kuidagi võimalikuks, et kinnipeetav asub katseajal, eriti veel elektroonilise järelevalve ajal, tööle väljaspoole Eesti Vabariiki. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ja ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Maakohus on seisukohal, et süüdimõistetu impulsiivne käitumine ja alkoholi kuritarvitamine on üheks suureks riskifaktoriks, et ta jätkab sarnast kuritegelikku eluviisi. Ainuüksi hea ja püüdlik käitumine vangistuses seda seisukohta ei muuda. Nii nõustub maakohus Viru Vangla iseloomustuses tooduga, mille kohaselt on kinnipeetav viibinud kinnipidamisasutuses liialt vähe, et tema puhul võiks tekkida veendumus, et ta loobub edaspidistest rikkumistest. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetavale tema individuaalses täitmiskavas ette nähtud erinevaid tegevusi, mis soodustavad peale nende läbimist kinnipeetava vabanemist. Maakohus on seisukohal, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on erinevate sotsiaalprogrammide ja jätkutegevuste läbimine kindlam ja nende tulem parem. Kuna kinnipeetav ei käitunud eelneva kriminaalhoolduse ajal korrektselt, ei ole erinevate katseaja nõuete täitmine tema poolt eluliselt usutav ka seekord. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on avalikkusele ohtlik ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 34%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 40%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. uute kuritegude Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal nii kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust kui ka tema väljavaateid vabaduses. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Maakohus nõustub kaitsjaga selles osas, et Viru Vangla iseloomustuse osa uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsendi osas tuleb jätta tähelepanuta, kuna see ei ole põhjendatud. Ülejäänud osad Viru Vangla iseloomustusest võtab maakohus arvesse kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel, kuna sellest nähtuvad kinnipeetava käitumine enne vangistust ja vangistuses ning tingimused peale vabanemist. 6 Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 248,40 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu nimetatud summas kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-11-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt, v.a. kaitsja sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest koos käibemaksuga. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7