§-s 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustus alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravi saamiseks vastava tervishoiuteenuse osutaja poole hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates käeoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Siim Pallolt riigi õigusabi tasu ja kulu 70 (seitsekümmend) eurot riigituludesse. Riigi õigusabi tasu ja kulu 135,08 eurot jätta riigi kanda. Siim Pallolt välja mõistetud menetluskulu 70 eurot tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 35 eurot) 2 (kahe) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99919700045137 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-19-7054). Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub määrus menetluskulu tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 11.09.2019 otsusega (tl 14-16) tunnistati Siim Pallo (edaspidi S. Pallo) süüdi
§-de 423-1 ja 424 lg 2 järgi ning karistati
lg 1 alusel
lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud.
§-de 76 lg 8 ja 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 19.01.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu ja 4 päeva vangistuse võrra ning S. Pallole mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud ja 4 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja algust arvestati alates S. Pallo kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 14.07.
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2, 4, 8, 9 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, otsida endale töökoht või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul vanglast vabanemisest, osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab alkoholi kuritarvitamisest tulenevaid riske ja alluda elektroonilisele valvele kolme kuu jooksul. Elektroonilise valve kohaldamise tähtaeg hakkas kulgema elektroonilise valve seadme kinnitamisest S. Pallo keha külge, s.o alates 17.07.
§-s 76 lg 7 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab S. Pallole ette 13.08.2020 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. 13.08.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tl 3) tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 13.08.2020 kell 16.23 süüdimõistetu elukoha juures majaesises parklas S. Pallo joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,142 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud alkoholilõhna esinemine suust ja et kontrollitav ei mäleta viimase 24 tunni sündmusi. Protokolli kirjutas S. Pallo, et jõi peielauas 4 pitsi viina (tl 3 pöördel). 14.08.2020 S. Pallo e-kirjas (tl 5) on ta kinnitanud, et on teadlik alkoholi tarvitamise keelust ja on ka sellest kinni pidanud, kuid 13.08.2020 jõi xxxxxxx mälestuseks kombekohaselt peielauas 4 pitsi viina. Kuna lähedase inimese peied on ainult üks kord, siis sellepärast ka tarvitas alkoholi. Kriminaalhooldusametnik L.Kasak on oma 14.08.2020 e-kirjas ( tl 4) kinnitanud, et S. Pallo tunnistas kontrollimise järgselt ametnikule, et seoses xxxxxxx matustega jõi peielauas mälestuseks 4 pitsi viina ning lisas, et selliste rikkumiste pärast teda niikuinii keegi kinni ei pane. Kohtuistungil S. Pallo ei eitanud, et tarvitas 13.08.2020 alkoholi. Samas eitas süüdimõistetu seda, et oleks L.Kasakule öelnud viimase väidetud lause. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll kogumis süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule antud seletuse ning kohtuistungil antud ütlustega tõendavad, et S. Pallo tarvitas 13.08.2020 alkoholi. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest S. Pallo oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. On inimlikult mõistetav, et peielauas kombekohaselt alkoholi tarvitamine võib aset leida, kuid antud asjaolu ei vabanda süüdimõistetule kohtumäärusega seatud kohustuse mittetäitmist. Tarvitades 13.08.2020 alkoholi, rikkus S. Pallo
Kriminaalhooldusametnik heidab S. Pallole alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ette ka 26.08.2020. 26.08.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tl 28) tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 26.08.2020 kell 21.17 süüdimõistetu elukohas S. Pallo joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,068 mg/l). Teisi alkoholi tarvitamisele viitavaid tunnuseid protokollis loetletud ei ole. Protokolli kirjutas S. Pallo, et alkoholi joonud pole, ei tea millest tuleb, võimalik, et kodusest mustsõstramahlast. Kohtuistungil S. Pallo samuti eitas, et oleks 26.08.2020 kontrollile eelnenud ajal alkoholi tarvitanud. Seega on tõendid vastuolulised, kas S.Pallo 26.08.2020 kontrollile eelnenud ajal oli tarvitanud alkoholi või mitte. Võimalikule alkoholitarvitamisele viitab üksnes indikaatorvahendi positiivne tulemus. Kriminaalhooldusametnik kohtuistungil selgitas, et kui süüdimõistetu alkoholi tarvitamise vaidlustab, kutsutakse välja politseipatrull süüdimõistetu ekspertiisi toimetamiseks. Kriminaalhooldusametniku väitel pole talle täpselt teada, mis põhjustel seda käesoleval juhul ei tehtud. Ilmselt võis selleks olla väga väike indikaatorvahendi näit, mistõttu hiljem oleks alkoholitarvitamise tuvastamine osutunud võimatuks. KrHS §-s 26-1 lg 2 on sätestatud, et kui kriminaalhooldusametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ning isikul esinevate alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste kirjeldusega. Seaduse 3
Kriminaalhooldusametnik heidab S. Pallole ette 13.08.2020 kokkulepitud elektroonilise valve ajakava rikkumist, mis seisneb selles, et peale alkoholitarvitamise kontrollimist jäi S.Pallo maja juurde tuttavatega juttu ajama. Ettekande kohaselt oli ametnik andnud S. Pallole loa käia 13.08.2020 xxxxxxx matustel. Kuna tegemist oli lähedase pereliikmega, siis oli hooldusalusel luba osaleda ka peielauas. 13.08.2020 liikumiste kohta koostatud elektroonilise valve ajakava (tl 7) kohaselt oli S. Pallol lubatud viibida kodust eemal kuni kella 15.30-ni. S. Pallo teavitas nii kriminaalhooldusametnikku kui ka valvekeskust enne nimetatud kellaaega, et jõuab koju hiljem, sest peielaud algas planeeritust hilisemal kellaajal. Valvekeskuse kannete kohaselt hooldusalune teavitas samuti nii oma ametnikku kui valvekeskust ajast, millal hakkas koju sõitma (tl 8). S. Pallo jõudis elukoha juurde kella 16.20 ajal. Ametnik teostas seejärel S. Pallo elukoha ees parklas hooldusalusele alkoholi tarvitamise keelu järgimise kontrolli ning lahkus kell 16.25. S. Pallo jäi maja ette tuttavatega juttu ajama. Elektroonilise valve programmist on näha, et isik viibis väljas kuni kella 16.29 (tl 10). Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt jäi ta 13.08.2020 tõesti peale alkoholitarvitamise kontrolli veel mõneks minutiks välja. Tuttavaga vahetas ta vaid mõne sõna ja seejärel läks maja taha suitsetama, mis on temal lubatud. Ka kriminaalhooldusametnik kohtuistungil kinnitas, et suitsetama minna maja piires (välisukse juurde trepile s.h ka tagumise ukse juurde) on süüdimõistetul lubatud. Kriminaalhooldusametnik L.Kasak on oma 14.08.2020 e-kirjas ( tl 4) kinnitanud, et kriminaalhooldusametnikud lahkusid S.Pallo maja juurest kell 16.25, kuid S.Pallo jäi maja juurde tuttavatega juttu ajama. Ka S.Pallo kohtuistungil kinnitas, et peale alkoholitarvitamise kontrolli kriminaalhooldusametnikud lahkusid. Asjaolu valguses, et L.Kasaku enda kinnitusel kriminaalhooldusametnikud läksid S.Pallo maja juurest minema, on kaheldav L.Kasaku väide, et S.Pallo jäi maja juurde tuttavatega juttu ajama. Olukorras, kus kriminaalhooldusametnikud lahkusid, ei saanud nad tegelikult näha, mida S.Pallo edasi teeb. Asjaolust, et süüdimõistetu oli väljas veel mõne minuti, on käesoleval juhul tehtud järeldus, et viimane ajas kogu see aeg tuttavatega juttu. S.Pallo väide, et ta kasutas väljas viibitud aega suitsetamiseks (mis on temal lubatud), pole olemasolevate tõendite alusel võimalik ümber lükata. Seetõttu kohus leiab, et põhjendatud pole ka etteheide, et S.Pallo 13.08.2020 tahtlikult eiras elektroonilise valve ajakava, viibides väljas lubatust kauem. Ettekande kohaselt on S. Pallo elektroonilise valve ajakava rikkunud 03.08.2020, kui isikul oli peale töövestlusel käimist kohustus oodata Võrus Nöörimaa peatuses bussi, et sõita tagasi koju Lasvale. Kriminaalhooldusametnik tegi elektroonilise valve kontrolli ja tuvastas, et isik oli bussipeatuses ootamise asemel kõndinud eemal asuva Magaziini kaupluse juurde, istus seal sõbra autos ning ajas sõbraga juttu. Nimetatud rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik hooldusalusele kirjaliku hoiatuse (tl 11). Erakorralisele ettekandele lisatud ja kohtule esitatud hoiatus on ilma kuupäevata ja allkirjadeta. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on 10.08.2020 tehtud hoiatuse originaal kriminaalhooldusaluse toimikus olemas. Kohtul puudub alus selles väites kahelda. Ka 4
§-s 76 lg 7 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumine samas iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, viidates S. Pallo pealiskaudsele suhtumisele kohustuse täitmisesse. S. Pallot iseloomustab positiivselt, et kriminaalhooldusametniku kinnitusel on ta on registreerimiskohustust täitnud korrektselt. Samuti võttis süüdimõistetu ennast töötuna arvele, mida tõendab Eesti Töötukassa 21.07.2020 otsus (tl 6). S.Pallo kohtuistungil kinnitas, et käesolevaks ajaks on ta leidnud endale ka töökoha. Seega on süüdimõistetu täitnud kohtu poolt seatud kohustuse otsida endale töökoht või võtta ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Süüdimõistetu väitel on ta alustanud ka sotsiaalprogrammis osalemist, mida kinnitas kohtuistungil ka kriminaalhooldusametnik. Ettekande kohaselt on alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist kontrollitud kolmel korral, millest ühel korral fikseeriti joove. Nagu kohus eespool tuvastas, on S.Pallo alkoholi tarvitamist kontrollitud veel ka 26.08.2020, mil alkoholi tarbimine pole usaldusväärselt tõendatud. Seega neljast kontrollist ühel juhul on selgunud, et süüdimõistetu on tarvitanud alkoholi. S. Pallole on ennetähtaegsel vabastamisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale määratud kontrollnõuded ja -kohustused. S. Pallo neid tingimusi ei ole täitnud. S. Pallo on senise lühikese katseaja kestel rikkunud juba ühel korral elektroonilisele valvele allumise kohustust ja ühel korral alkoholi tarvitamise keeldu. Seega pole S. Pallo ilmselgelt mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust. Eeltoodu iseloomustab süüdimõistetut negatiivselt ja räägib karistuse täitmisele pööramise poolt. Seda eriti asjaolu valguses, et tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kelle kriminaalhooldus on ka varem ebaõnnestunud. Samas esineb ka rida süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (registreerimiskohustuse täitmine, töötuna arvele võtmine ja tööle asumine, sotsiaalprogrammiga alustamine). Kohus on lugenud tõendatuks erakorralises ettekandes süüdimõistetule ette heidetud rikkumistest vaid ühe. Kuigi tegemist on raske rikkumisega, oleks hetkel selle ühe rikkumise tõttu S.Pallo vanglasse saatmine ebaproportsionaalne meede. Eeltoodu räägib karistuse täitmisele pööramisele vastu. Seda eriti asjaolu valguses, et S.Pallo katseaeg on kulgenud veel küllaltki lühikest aega. Nagu kohus eespool tuvastas, on kriminaalhooldusametnik L.Kasak oma 14.08.2020 ekirjas väitnud, et 13.08.2020 avaldas süüdimõistetu, et selliste rikkumiste pärast teda niikuinii keegi kinni ei pane. Selline üleolev hoiak iseloomustaks süüdimõistetut kahtlemata negatiivselt ja viitaks karistamatuse tundele. S. Pallo pole aga sellist avaldust omaks võtnud. Olukorras, kus L.Kasaku e-kirjas esitatud väidet muud tõendid ei kinnita, ei saa kohus sellise negatiivse asjaoluga arvestada. Kaaludes karistuse täitmisele pööramise poolt ja vastu rääkivaid asjaolusid, peab kohus võimalikuks anda S.Pallole veel võimaluse oma elu vabaduses jätkata, jättes vangistuse praegu täitmisele pööramata. Juhul kui S.Pallo paneb toime veel mõne käitumiskontrolli nõude rikkumise, saab kohus kriminaalhooldusametniku taotlusel karistuse täitmisele pööramist kaaluda veel edaspidigi. 5
lg 7 alusel käitumiskontrolli ajaks
§-s 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustuse - alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile. Et kohustuse täitmine oleks kontrollitav, määrab kohus selle täitmiseks mõistliku tähtaja. KrMS 180 lg 1 kohaselt mõistetakse menetluskulud välja süüdimõistetult. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades §-s 182 sätestatud erandeid. Käesolevas asjas on menetluskuluks riigi õigusabi tasu ja kulu 205,08 eurot. Kuna kohus on lugenud tõendatuks üksnes ühe erakorralises ettekandes süüdimõistetule ette heidetud rikkumistest, leiab kohus, et osa menetluskulust tuleb jätta riigi kanda. Kohus mõistab süüdimõistetult riigituludesse välja umbes 1/3 menetluskuludest s.o 70 eurot. Süüdimõistetu taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus selle tasuda ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.