← Eesti

2-17-17291/27

Obsah (5)§ 178§ 663§ 651§ 659§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-17-17291 Kohtua

§ 178lg 2).

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või 2-17-17291 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Hingehoid (hageja) esitas 17.11.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühing Vangent Assents (kostja) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotimenetluses.
  2. 22.04.2020 esitas hageja taotluse hagist loobumiseks.
  3. 19.05.2020 teatas kostja, et tal puuduvad vastuväited hagist loobumise osas. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. 19.05.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks 1920 eurot.
  4. 21.05.2020 seisukohas vaidles hageja kostja menetluskulude suurusele vastu leides, et kostja lepingulise esindaja töömaht on ülepaisutatud. Hageja hinnangul tuleks kostja lepingulise esindaja kulu vähendada vähemalt 12 tunni võrra. Maakohtu määrus ja põhjendused
  5. Harju Maakohus võttis 25.05.2020 määrusega vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse, tagastas hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1200 eurot ja viivise menetluskuludelt.
  6. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 1920 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi 16 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa viidatud tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samas, arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja ajakulu 16 tunni ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Põhjendatud on kostja lepingulise esindaja ajakulu 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, kokku summas 1200 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  7. Hageja esitas 12.06.2020 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude taotluse summas 1200 eurot ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada kostja menetluskulude taotlus summas 480 eurot.
  8. Maakohus on rikkunud diskretsioonipiire ja põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust nõuetekohaselt hinnanud. Maakohus ei ole selgitanud piisava põhjalikkusega, millistel alustel oli võimalik kostja menetluskulude taotlust rahuldada 1200 euro ulatuses. Kaevatavast määrusest ei nähtu, et kohus oleks hageja vastuväidetega tutvunud ning neid kaevatava määruse koostamisel arvestanud.
  9. Käesolev tsiviilasi ei ole ilmselgelt sedavõrd keerukas ega mahukas, et oleks põhjendatud kostja menetluskulude väljamõistmine nõutud ulatuses. Maakohus on küll osaliselt vähendanud kostja poolt taotletud menetluskulude hüvitamist, kuid on seda teinud ilmselgelt ebapiisavalt. Kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid tuleks nende kogumis vähendada veel 2 2-17-17291 vähemalt 8 h suuruse ajakulu ulatuses. Käesoleval juhul ei olnud tegemist mahuka vaidlusega, mistõttu ei ole ka kostja menetluskulud 1200 euro ulatuses põhjendatud.
  10. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
  11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb

§-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 13.

§ 651

ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas on kohtulahend

§ 659ja § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.

14.

§ 175

lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohtu järeldus hagejalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb kostjale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on analüüsinud kostja esindaja toimingutele kulunud aega ning põhjendanud, millises ulatuses ta loeb menetluskulude nimekirjades toodud ajakulu põhjendatuks ja millises osas mitte. Maakohtu määruse põhjendused on selles osas jälgitavad ja arusaadavad. Maakohtu põhjenduste lühidus ja konkreetsus ei anna iseenesest alust arvata, et kohus ei ole menetlustoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust nõuetekohaselt hinnanud. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (kokku 10 h) on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. Lisaks ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. See, et hageja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. 15.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.