Obsah (7)

§ 183§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-12751 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi J. S.i hagi R. S.i ja O. T. vastu ela

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. J. S. on R. S.i ja O. T. poeg (t lk 6-7). Viru Maakohtu 23.04.2020 määrusega võeti R. S.ilt ja O. T.lt täielikult ära hooldusõigus (nii iskukui varahooldusõigus) lapse J. S.i suhtes ning eestkostjaks määrati Toila Vallavalitsus on J. S.i eestkostja.

§ 183

lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara.

§ 96

1. lause kohaselt ei mõjuta muudatused hooldusõiguses vanema ülalpidamiskohustust. Eeltoodud sättest tulenevalt on O. T. ja R. S. kohustatud oma alaealist poega ülal pidama hoolimata sellest, et neilt on poja suhtes hooldusõigus täielikult ära võetud.
2. Vastavalt

§ 96

ja § 97 lg 1 on elatis põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes mõjuval põhjusel võib vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks

§ 102

lg 2 mõttes, mil kohus võib elatist mõista alla miinimummäära, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 3 Tulenevalt

§ 102

lg 1 ja 2 sätestatust peab vanem olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades suuteline lastele ülalpidamist andma kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

1. Kostjad ei nõustu nende vastu esitatud elatise nõudega, kuid nõustuvad kompromissina tasuma igakuiselt 50 eurot, arvestades asjaolu, et J. on siiski nende poeg. Kostjate vastusest ja tsiviilasja nr 2-20-1016 menetlusest on kohtule jäänud mulje nagu peaks vanemad J. kujunemisel sõnakuulmatuks ja vastutustundetuks noorukiks, kes sisustab oma aega erinevate õigusrikkumiste toimepanekuga, ainult J.t ennast. Oma saamatuse tunnistamise ja hooldusõiguse teostamisest loobumise varjus oli/on kostjate eesmärk vabaneda nii tülikast lapsest kui vanemlikust vastutusest.
2. Kostjate vastuväitega selles, et nõue elatise väljamõistmiseks on põhjendamatu, kohus ei nõustu. Küll aga arvestab kohus lahendi tegemisel nii vanemate varalist seisundit kui ka ülalpeetavate arvu.
3. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Kostjad ei ole esitanud maakohtule tõendeid, et nende töövõime oleks piiratud. Kostjate ülalpidamisel on kolm alaealist last (peale poja J.). Kohus rõhutab seda, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41).

1. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on R. S. saanud ajavahemikul 01.09.2019-31.08.
2. a tulu 6 243,23 euro (tl 59-64; so keskmiselt 520,27 eurot kuus), sama nähtub kostja pangakonto väljavõttelt (tl 71-110, augustis ja septembris on R.S. saanud töötasu 800 eurot kuus ning Eesti Töötukassast ja/või Eesti Haigekassast ca 300 eurot kuus). R. S.i pangakonto väljavõtetest nähtuvalt kulutab ta X AS piletite ostmisele keskmiselt 30-50 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on O. T. saanud ajavahemikul 01.09.2019-31.08.
3. a tulu 4 044,58 eurot (tl 66-67; so keskmiselt 337,05 eurot kuus), Sotsiaalkindlustusameti 16.09.2020 vastuse kohaselt on O. T.le määratud toetusi järgnevalt: puudega täiskasvanu toetus 41,68 eurot, lapsetoetus 100 eurot, lapsetoetus 60x2 kokku 120 eurot, lapsehooldustasu 19,18 x 2 kokku 38,36 eurot kuus, lasterikka pere toetus 300 eurot - kõik kokku on 600,04 eurot (tl 56). Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on kostja R. S. registreeritud kahe sõiduki omanikuna (tl 35): sõiduauto Honda CR-V, reg. märk xxx (
4. ehitusaasta, reg. tunnistus 20.07.2020.a.), sõiduauto Ford Transit 300S VAN, reg märk xxx (ehitusaasta 2007, reg tunnistus 18.11.2019.a.). 4 Kinnistusraamatu andmetel on R. S. kantud xxx korteri ½ kaasomanikuna (registriosa nr xxx, tl 36, 39, 1/2 kaasomanik on O. T.), ning xxx korteri omanikuna (reg nr xxx, tl 36, 37-38). Kinnistusraamatu andmetel on O. T. kantud xxxkorteri omanikuna (reg nr xxx, tl 40, 42) ning xxx korteri omanikuna (reg nr 2843808, tl 40, 41).
5. Kostjate ülalpidamisel on peale hageja küll veel kolm alaealist last (vt t lk 31-33), kuid kostjate majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete järgi võimaldab kohtu hinnangul nende varaline seisund anda hagejale ülalpidamist hagis toodud ulatuses (jooksva elatise osas). Pere sissetulek on kuus 520,27 + 335, 05 + 600, 04 = 1455,36 / 6 (sh J.) = 242, 56 eurot iga pereliikme kohta. Kohus arvestab ka pangakontolt nähtuvate püsikuludega (elekter, Elisa, korter kokku ca 130 eurot) Lisaks igakuisele sissetulekule (töötasud + sotsiaaltoetused) on kostjatel vara, mille realiseerimisest oleks vajadusel võimalik lapse /laste ülalpidamiskulu katta. Kostjate seisukoht nagu tuleks poeg J., viimase käitumist ja vastutustundetust arvestades, välja arvata ülalpidamist õigustatud saajate hulgast, on väär. Vanemate saamatus oma alaealise lapse kasvatamise ja probleemidega toime tulla, ei vabasta neid ülalpidamiskohustusest lapse ees. Kui vanemal on mitu ülalpeetavat (last), tuleb olemasolevaid vahendeid jagada ülalpeetavate ja enda vajaduste rahuldamiseks võrdselt.
6. Hageja palub kostjatelt välja mõista elatise solidaarselt 292 eurot kuus ning tagasiulatuvalt alates 01.05.2020.a. kuni 01.09.2020.a solidaarselt 1168 eurot (4 x 292). Arvestades vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid, samuti seda, et kohustatud isikud oleks suutelised kohtulahendit täitma, on kohus seisukohal, et kostjad on võimelised tasuma elatist hagiavalduses taotletud ulatuses so 292 eurot kahe peale (ehk iga vanema osa 146 eurot). Kohus mõistab elatise välja kummaltki vanemalt eraldi: st O. T.lt 146 eurot ja R. S.ilt 146 eurot, kokku 292 eurot. Solidaarse ülalpidamisnõudena ei ole lahend täidetav.
7. Vastavalt

§ 108

õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 10.05.2020 kuni 03.09.2020.a. (hagi esitamiseni) kokku 1168 eurot (4x292 eurot), kummagi vanema osa 584 eurot. Tagasiulatuva aja eest jätab kohus hageja nõude rahuldamata

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus on seisukohal, et

§ 108

kohaldamise eeldus on kostjate ülapidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu kahju tekkimine hagejal. Käesoleval juhul ei ole eelnimetatud eeldus täidetud. Kostjatelt elatise väljamõistmine tagasiulatuva aja eest kahjustaks kohtu hinnangul pere teise kolme lapse majanduslikku seisundit ja seaks kostjad olukorda, kus nad ei ole võimelised jooksvat elatist tasuma ning pere ülalpidamist tagama ka olemasoleva vara realiseerimise arvel. 5

1. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes TsMS § 164 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6