← Eesti

2-19-14579/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-14579 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. K.i hagi U. K. ja M. K. vastu elatise vähendamise nõudes ja U. K. ja M. K. hagi V. K.i vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja / kostja: V. K. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx) Kostjad / hagejad: U. K. (IK xxx) M. K. (IK xxx) Kostjate /hagejate seaduslik esindaja: T. K. (IK xxx, elukoht: xxx); e-post: xxx) RESOLUTSIOON
  2. V. K.i hagi jätta läbi vaatamata.
  3. U. K. ja M. K. hagi rahuldada osaliselt.
  4. Välja mõista kostjalt V. K.ilt elatis hagejate U. K. ja M. K. kasuks alates
  5. novembrist 2019 igakuise elatusrahana 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot iga lapse kohta kuus so kahele lapsele kokku 350 (kolmsada viiskümmend) eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi muutumiseni. 1
  6. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda T. K. arvelduskontole EExxx Luminor Bank AS-is iga kuu
  7. kuupäevaks.
  8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. U. JA M. K. NÕUE
  9. U. ja M. K. paluvad hagis (I kd tl 169-170) V. K.ilt välja mõista elatise perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, so
  10. aastal 270 eurot kuus iga lapse kohta – kahele lapsele kokku 540 eurot. Hagiavalduse kohaselt osaleb kostja hagejate ülalpidamises, kuid laekumised on ebaregulaarsed ja mitte sellises suuruses (miinimummääras) nagu T. K. ja V. K. kokku leppisid. V. K.I VASTUVÄITED
  11. V. K. on nõus sellega, et tal lasub U. ja M. K. ülalpidamise kohustus, kuid ei ole nõus nõutud suurusega. Kostja märgib, et tal on ülalpidamiskohustus veel
  12. aastal sündinud tütre M. ees. M. K.l on tuvastatud raske puue, mille tõttu vajab laps lisakulutusi. Kostja selgitab, et tema perekonna (kostja, abikaasa I. K. ja tütar M.) sissetulek kuus on kokku 1 495 eurot, igakuised kulud on keskmiselt 1331 eurot. Kostja märgib, et on nõus tasuma elatist U. ülalpidamiseks 175 eurot kuus ja M. ülalpidamiseks samuti 175 eurot kuus. Kostja palub arvestades eeltoodud asjaolusid kohtul kohaldada PKS § 102 lg 2 ja mõista elatis välja alla seaduses kehtestatud miinimumi. V. K.I NÕUE
  13. V. K.i haiavalduse kohaselt sündisid tema ja T. K. abielust xxx.a. tütar U. K. ja 17.07.2007.a tütar M. K.. Abielu lahutati 21.06.2010.a. Viru Maakohtu 27.04.2011.a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-5381 mõisteti hagejalt välja elatis tütarde kasuks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära igale lapsele. Käesoleval ajal siis 270 eurot kuus lapse kohta, kahele lapsele kokku 540 eurot kuus. Hageja materiaalne olukord on halvenenud võrreldes elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajaga. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist. Hageja märgib, et on suuteline tasuma kostjate ülalpidamiseks 80 eurot kuus, kahele lapsele kokku 160 eurot. Hageja selgitab, et tal on käesoleval ajal uus perekond, peres kasvab tütar M. (sündinud 13.08.2015.a.). laps on xxx. xxx Hageja märgib, et varem tasus elatist täies ulatuses ja alati tähtaegselt, kuid praegu enam sellist võimalust ei ole, majanduslik seisund ei võimalda.
  14. Vastuseks T. K. vastuväidetele märgib hageja, et varasemalt ei ole T. K. teda informeerinud ei laste haigustest ega soojamaareisidest. Hageja nõustub, et laste kasvamisega, suurenevad ka nende kulud, kuid leiab, et spordi- ja muude huvialaringide arvelt saab kokku hoida ning vahendeid 2 tervise parandamiseks kasutada. T. K. märgib suurtest kuludest xxx, kuid hageja juhib tähelepanu, et need kulud kanti aastatel 2016-2018, mil hageja tasus täies ulatuses elatist. Hagi esitas V. K. põhjusel, et nooremal lapsel on diagnoositud xxx
  15. aasta septembrikuus. Suurenenud kulud kaasnevad ennekõike hagejale, kuivõrd abikaasa ei saa lapse tervisliku seisundi tõttu tööl käia, laps vajab igapäevast hoolt. T. K. väidab oma töötasu suuruseks 980 eurot, kuid palgalipikul ja väljavõtetel on ca 1200 eurot. T. sissetulek on kuus seega 1200 + lastetoetus 120 + elatis 540 eurot = 1860 eurot, seevastu hagejal töötasu ca 1000 + 51 xxx +304 eurot väljateenitud aastate xxx + 60 lapsetoetus + 80 eurot puudetoetus = 1495 eurot – elatis 540 eurot = 955 eurot. Hageja on alati soovinud panustada lastesse rohkem, kuid T. K. ei ole seda talle võimaldanud. Hageja on ka jätkuvalt valmis abistama lapsi viia arstivisiitidele, et vähendada selleha laste ema kütusekulu. U. JA M. K. VASTUVÄITED
  16. Kostjate seaduslik esindaja T. K. hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Kostjate seaduslik esindaja märgib vastuses hagile, et mõistab hageja probleeme ja tunneb talle kaasa, et laps on haige, kuid ei nõustu sellega, et vanemate tütarde kasuks väljamõistetud elatist peaks vähendama. Tütred kasvavad ning nende kulud samuti kasvavad. Laste kulude suurenemise tõttu tuleb T. K.l võtta lisatööd, et laste vajadusi rahuldada. T. K.le on aga üleväsimus vastunäidustatud, kuivõrd tal on xxx haigus. T. K. märgib, et ka hageja vanemad tütred on haiged ning nende ravile tuleb pidevalt vahendeid kulutada. Mõlemale tütrele paigaldati xxx juures xxx. U.le tehti seda kolme aasta 2016-2018 aastate vältel. Kõik need aastad transportis T. K. teda Narva ja Tartu arstide juurde. Kokku läks operatsioon, ravi ja kontroll maksma ca 3 000 eurot. Samasugune operatsioon on vaja teha ka nooremale tütrele M.le. Esialgu viib T. K. teda igemeravile Narva (iga kuu) seejärel tehakse xxx paigaldamiseks. Lisaks eeltoodule avastati M.l xxx haigus ning tüdruk on spetsialistide jälgimisel. Talle tehakse kaitsesüste. Arstide soovitusel vajavad tüdrukud puhkust soojas kliimas, mistõttu paneb nende seaduslik esindaja igal aastal vahendeid kõrvale, et viia lapsi teise kliimasse.
  17. aastal puhati kaks nädalat Türgis. Tüdrukud tegelevad spordiga, iga kuu tuleb huvialadele maksta 35 eurot, sellele lisanduvad kulud spordiriietele ja jalatsitele. Vahendeid vajavad nad võistlustel käimiseks. Viimane kord käis vanem tütar Helsingis
  18. aasta juunikuus. Suvevaheajal puhkavad tüdrukud tavaliselt Võsu laagris kahe vahetuse kaupa. 2019.a aastal maksis üks vahetus 144 eurot. T. K. töötasu on 980 eurot. Pere elab 3-toalises korteris ning kostjate seaduslikul esindajal sõiduauto Hunda Jazz

(2010). T. K. peab ebaõiglaseks, et hageja püüab oma noorema tütre tervisega seotud probleeme lahendada vanemate tütarde arvelt. Kahel täiskasvanud inimesel on ühte väikest last lihtsam üleval pidada kui temal kaht suuremat last. Hageja soovitud elatise vähendamise ulatus on liiga suur (vahe kohtu poolt väljamõistetud elatise 540 eurot ja hageja pakutud 180 euro vahe on 380 eurot) KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus on seisukohal, et U. ja M. K. hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, V. K.i hagi tuleb jätta rahuldamata.
  2. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealiste laste eest. U. ja M. K. on V. K.i tütred (I kd, tl 4) 3
  3. V. K.i ja T. K. 13.09.2010.a. sõlmitud notariaalse ühisvara jagamise lepingu ja lastele elatise tasumise kokkuleppe (I kd tl 85-95) p 4.3 ja 4.6 kohaselt leppisid pooled kokku, et elatise tasumine lepingus kokku lepitud viisil kehtib kuni 15.04.2012.a ning edaspidise elatise maksmise kohta peavad lepingupooled sõlmima täiendava kokkuleppe (I kd lk 90). Kohtule ei ole esitatud täiendavat kokkulepet. V. K. esitas 23.09.2019.a maakohtule hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks ja soovis Viru Maakohtu 27.04.2011.a. otsusega väljamõistetud elatise vähendamist 80 eurole kuus ühe lapse kohta (I kd tl 2-3). V. K. märgib hagiavalduses valesti, et viidatud otsusega mõisteti temalt elatis välja. Viru Maakohtu 27.04.2011.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-11-5381 ei mõistetud V. K.ilt elatist välja, vaid E., M. ja U. K. hagi jäeti rahuldamata (II kd tl 41-43).
  4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis kostjalt välja elatise lapse kasuks (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16). Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole kohtud teinud otsust, mis kohustaks V. K.it tasuma elatist PKS § 101 lg 1 toodud määras. Riigikohus on märkinud, et kui vanemad on sõlminud ülalpidamiskokkuleppe, mille järgi peab üks vanem lapse ülalpidamiseks maksma teisele vanemale iga kuu elatist, ei saa kohustatud vanem nõuda elatise vähendamiseks elatise suuruse muutmist TsMS § 459 järgi, kuid saab nõuda ülalpidamiskokkuleppe muutmist võlaõigusseaduse (VÕS § 97) järgi, kui ülalpidamislepingu aluseks olevad asjaolud on pärast kokkuleppe sõlmimist sedavõrd muutunud, et kokkulepitud elatise maksmise kohustus ühelt poolt ning ülalpidamiseks õigustatud isiku seadusest tulenev ülalpidamisõigus ja kohustatud isiku ülalpidamiskohustus teiselt poolt ei ole omavahel enam tasakaalus. (vt Riigikohtu 23.02.2016.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p 11–15) Maakohtule ei ole esitatud ka kehtivat ülalpidamiskokkulepet. Küll aga on V. K. elatisemakseid teostanud, mistõttu loeb kohus, et vanem täitis ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et V. K.il ei ole võimalik esitada TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 alusel elatise muutmise hagi esitada, mistõttu jätab kohus V. K.i elatise vähendamise hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel (ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada).
  5. Arvestades poolte vahelist vaidlust V. K.i kohustuste ulatuse osas, alaealiste laste õigust ja huvi elatist saada ning vältimaks vaidluse venimist uue hagi (eraldi menetluses) esitamisega, andis kohus võimaluse T. K.l esitada maakohtule U. ja M. K. seadusliku esindajana elatise väljamõistmise hagi (I kd tl 160). V. K.i hagis toodud väited, selgitused ja tõendid loeb kohus V. K.i vastuväideteks U. ja M. K. hagile ning U. ja M. K. vastuväited ja tõendid V. K.i hagile arvestab kohus lisaks elatise väljamõistmise hagis toodule. 4
  6. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2
  9. ja
  10. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja /vähendada alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. (PKS § 102 lg 2)
  11. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ja vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagejad tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hagejate ees st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Kostja omakorda pidi tõendama oma väiteid, et ei ole suuteline tasuma hagejate kasuks elatist nõutud ulatuses, arvestades, et kostja ülalpidamisel on veel tütar M., kes vajab lisakulutusi seonduvalt oma erivajadusega ehk, et kostjal esinevad PKS § 102 lg 2
  12. ja
  13. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi.
  14. Nii V. K.i pangakonto väljavõttest (I kd tl 6-18) kui ka T. K. pangakonto väljavõttest (I kd tl 39-40) nähtub, et V. K. on tasunud elatist hagejate ülalpidamiseks korrapäraselt ja perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Hagejate väited selle kohta, et kostja on teinud ülekandeid ebaregulaarselt ja ebapiisavalt, ei vasta tegelikkusele. Kohus möönab, et kuivõrd V. K. ülalpidamiskohustust M. ja U. K. ees rikkunud ei ole, esineb alus ka hagi rahuldamata jätmiseks. Kuna V. K. ei pea võimalikuks edaspidi tasuda elatist miinimummääras kohtuväliselt nagu seni on teinud, kuid hagejad ei ole nõus väiksemate elatisemaksetega, leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb kohustuse ulatus määrata kohtul. 5 V. K. leiab, et arvestades kõigi laste huve, on tal võimalik PKS § 102 lg 2 p 2 ja 3 tulenevalt tasuda U. ja M. ülalpidamist 175 eurot kuus kummagi lapse kohta ( I kd tl 178) Esialgselt pidas V. K. võimalikuks tasuda 80 eurot lapse kohta (I kd tl 3) Kohus nõustub, et vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks väljamõistetud elatise vähendamisele või väljamõistmisele alla miinimummäära. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (vt Riigikohtu 13.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 p 11 ja 13.04.206.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16)
  15. V. K.i igakuine sisstulek on ca 1000 eurot töötasu X + 51 eurot x (XOÜ) + 304 eurot väljateenitud aastate pension (I kd tl 6-18, 105, 177) laekumised nähtuvad ka kostja pangakonto väljavõttelt (I kd tl 39-40). V. K.il tütrel M.l, sündinud -2015.a on Sotsiaalkindlustusameti 27.09.2019.a. otsusega nr P2602019-191875 tuvastatud raske puue (xxx, I kd tl 19 perearsti tõend). I. K. saab riiklikku lapsetoetust 60 eurot kuus (I kd tl 158) ja M.le on määratud puudetoetus 80 eurot. M. diabeediraviks tuleb igakuiselt kanda lisakulu (I kd tl 115-128). Kostja väitel ei ole võimalik tütre haiguse tõttu tema abikaasal tööle asuda kuna laps vajab pidevat hoolt. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, kas lapse tervislik seisund nõuab sedavõrd pidevat järelevalvet, et vanemal ei ole võimalik üldse tööle asuda või saab ta seda teha nt osalise koormusega. Kohtule pole esitatud andmeid ka selle kohta, kas kostja abikaasa enne diabeedi diagnoosimist septembris 2019.a. oli tööga hõivatud. Perekonna sissetulek kuus on kokku 1 495 eurot, püsikulud keskmiselt 1 331 eurot (I kd tl 178) Märgitud püsikulu on kohtu hinnangul mõnevõrra ülepaisutatud, sest arvestades sissetuleku suurust, väidetavaid püsikulutusi, jääb selgusetuks, milliste vahendite arvelt on seni 540 euro elatist hagejate kasuks tasutud.
  16. Kohtu hinnangul on küüniline T. K. väide selles, et kostja soovib oma noorema tütre M. tervisega seotud probleeme lahendada vanemate tütarde arvelt. Kostjal tuleb tema käsutuses olevaid vahendeid jagada oma alaealise laste vahel võrdselt ning ükski kolmest lapsest ei saa olla eelistatum võrreldes teistega. Ka siis kui oleks kohtulahendiga välja mõistetud elatis miinimummääras, saaks põhjendatud asjaoludel (sh teine alaealine laps) taotleda väljamõistetud elatise vähendamist kui keegi lastest jääks majanduslikult kehvemasse olukorda kui elatist saavad lapsed.
  17. T. K. töötasu on vahemikus 980-1500 eurot (I kd tl 36-70), lisaks saab Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust 120 eurot ja elatisemakseid V. K.ilt (kuni septembrini 2019 540 eurot kuus) Hagejate seaduslik esindaja on kohtule esitanud tõendid, et lapsed viibisid aastatel 2017-2019 suvelaagrites (I kd tl 71), samuti tõendid tantsustuudio kuumaksu kohta 35 eurot kuus (I kd tl 72), tasutud ekskursiooniraha 60 eurot (I kd tl 73). Kohus nõustub, et x paigaldamine on märkimisväärne kulu, kuid jätab tähelepanuta xxxx arved aastate 2016-2018 eest (I kd tl 74-
  18. 82-83), samuti need arved, kus patsiendi osalustasu on 0 (mull) eurot (I kd tl 76-80) T. K. põeb xxx haigust, mistõttu kannab kulu taastus- ja alternatiivravile (I kd tl 81, 140 -142). T. K. on esitanud ka tõendid lastele soetatud ravimite kohta (I kd tl 145), samuti ostutšekid laste riiete soetamise kohta. 6 Kohus nõustub, et laste kasvades, suurenevad ka nende vajadused ning nõudes elatist miinimummääras, ei pea laste vajadusi eraldi tõendama. Küll aga ei tähenda see, et ei peaks arvestama ja hindama kohustatud isiku võimet elatist tasuda. T. K. perekonna sissetulek kuus on keskmiselt 1000 töötasu + peretoetus 120 eurot + elatis 540 , kokku 1660 eurot.
  19. Arvestades V, K.i seni tasutud elatist, on T. K. perekonna sissetulek mõnevõrra suurem, menetluses kogutud tõenditele tuginedes ei ole püsikulud suuremad kui V. K.i perekonnal. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul 175 eurot iga lapse kohta mõistlik, arvestades mõlema vanema majanduslikku seisundit, vanemate laste vanust ja noorima lapse lisakulutusi nõudvat erivajadust. Sellisel juhul jääks mõlema kolmeliikmelise pere sissetulek enam-vähem võrdseks: V. K.i perel keskmiselt 1 495 eurot, T. K. perel 1000 + 110 + 350 = 1 460 . Kohus mõistab elatise välja alates U. ja M. K. hagi maakohtule esitamisest so alates 18.11.2019.a.
  20. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega laste vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus
  21. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu otsusega 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.