← Eesti

2-20-10830/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2020, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-10830 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S. T. vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 5926 eurot 48 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806 , asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja: S. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, postiaadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
  3. Mõista S. T. (T. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 5005 eurot 37 senti (põhivõlg 3228 eurot 12 senti, enne
  4. märtsi 2020 sissenõutavaks muutunud viivis 1777 eurot 25 senti, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivis põhivõlalt alates
  5. maist 2020 kuni
  6. juulini 2020 summas 153 eurot 1 sent ja sissenõudekulu 30 eurot).
  7. Mõista S. T. (T. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõlalt (3228 eurolt 12 sendilt) 0,06% päevas alates
  8. juulist 2020 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (1777 eurot 25 senti ja 153 eurot 1 sent) mitte enam kui põhivõla ulatuses.
  9. Jätta menetluskulud S. T. kanda.
  10. Mõista S. T. (T. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud eurot. 545
  11. Mõista S. T. (T. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  12. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  13. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
  14. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas
  15. juulil 2020 Tartu Maakohtule hagi S. T. (kostja) vastu, milles palus mõista kostja enda kasuks välja 5005 eurot 37 senti (põhinõue 3228 eurot 12 senti, enne
  16. märtsi 2020 sissenõutavaks muutunud viivis 1777 eurot 25 senti, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivis põhinõudelt alates
  17. maist 2020 kuni
  18. juulini 2020 summas 153 eurot 1 sent ja sissenõudekulu 30 eurot), samuti viivis põhinõudelt (3228 eurolt 12 sendilt) 0,06% päevas alates
  19. juulist 2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal kostja vastu krediitkaardist tulenev nõue. Kuna kostja ei suutnud võlgnevust täies ulatuses hagejale tasuda, sõlmisid pooled
  20. märtsil 2020 kompromissilepingu/võlatunnistuse (edaspidi leping), millega hageja loobus osaliselt viivise nõudest ning võimaldas kostjal tasuda võlgnevust osamaksetena. Lepingu p 5.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja ei ole lepingu alusel ühtegi makset teinud. Lepingu p 3.1 alusel luges hageja võlgnevuse tervikuna sissenõutavaks muutunuks
  21. mail 2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu p 3.2 kohaselt kohustus kostja maksekohustuse rikkumise korral tasuma hagejale viivist põhinõudelt 0,06% päevas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 alusel nõuab hageja sissenõudekulu 30 eurot.
  22. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud
  23. septembril
  24. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (
  25. oktoobriks 2020) hagile vastanud.
  26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
  27. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  28. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (koos käibemaksuga). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja lepingulise esindaja õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, ning eelkõige asjaolu, et tegemist on 2 õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud kompromissilepingust tulenevaid kohustusi), poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 120 eurot (koos käibemaksuga; 1 tund). Lisaks sellele on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 425 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 545 eurot (120 + 425). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.