KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9955 Tsiviilasi

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

1. A M on A Ma isa. 10.06.
2. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-3917 kinnitas Viru Maakohus poolte kompromissi, mille kohaselt A M tasub on A Male elatist 215 eurot kuus kuni alaealise lapse täisealiseks saamiseni.
3. Käesolevas hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista välja elatis lapse ülalpidamiseks 146 eurot kuus, kuna tema ülalpidamisel veel üks laps, muutunud on seadus ning kohtupraktika.
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-dele 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16). 2 2-20-9955
5. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.
6. Perekonnaseaduse (

) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäära.

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures

§ 102

lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

§ 102

lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. 12. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas teise lapse suhtes ülalpidamiskohustuste täitmine. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja. Seega tuli hagejal tõendada, et pärast maakohtu lahendi jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal

§ 102lg 2 2.

ja

1. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi.
2. Hageja esitas kohtule kohtulahendi nr 2-185415, millega on tunnistatud hageja isadus X suhtes ning hageja on kohustatud tasuma elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Hageja on esitanud kohtule konto väljavõtte, millest nähtub tema töötasu suurus 600 (neto) eurot kuus. Igakuisteks kulutusteks märgib hageja 520 eurot.
3. Kohus tegi TsMS § 230 alusel päringu Maksu-ja Tolliametile alaealise lapsevanemate sissetuleku kindlakstegemiseks. Maksu-ja Tolliameti andmetel perioodil 01.08.2019 kuni 31.07.2020 on A Mi sissetulekuks 8579,56 eurot – (sh 8419,37 eurot - töötasu, 160,19 eurot – ajutise töövõimetuse hüvitis). Seega on ühe kuu keskmine sissetulek 714 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on X Xa sissetulek perioodil 01.08.2019 – 31.07.2020 on null eurot.
4. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 146 eurole kuus. Hagiavalduses viitab hageja, et tema ülalpidamisel on veel üks laps ning samuti on muutunud seadusandluses ja kohtupraktikas.
5. Esmalt märgib kohus, et seadusandlus ei ole muutunud, perekonnaseadus näeb jätkuvalt ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas nõustub kohus hagejaga, et muutunud on kohtupraktika, kuid iga kaasuse puhul tuleb arvesse võtta konkreetset juhtumit.
6. Kohus möönab, et teisele lapsele ülalpidamiskohustuse täitmine mõjutab hageja toimetulekut. Antud juhul on hageja igakuiseks sissetulekuks keskmiselt 700 eurot. Sellest summast kohustub hageja ülal pidama kahte alaealist last ning katma ka enda hädavajalikud kulud. Kohus selgitab, et lapsevanema kohus on alati leida tulusam töö, et täita ülalpidamiskohustus oma alaealiste laste ees. Samas on kohus ka nõus, et kiire miinimumelatise tõusuga tuleb kaaluda lastele tehtavate kulude suurust.
7. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale 3 2-20-9955 võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

).

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 p 30 on selgitatud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku. Seega on riigikohus tõdenud, et antud hetkel on tänu miinimumtöötasu kiirele tõusule tõusnud ka hüppeliselt elatise miinimummäär, mis reaalselt ei arvesta lapse vajadustega.
4. Kohus juhib hageja tähelepanu
5. a novembris avaldatud RAKE uurimusele, mille kohaselt oli aastail 2010-2012 keskmine ülalpidamiskulu ühele lapsele 280 eurot kuus. Perioodil 2012 (jaanuar) – 2019 (jaanuar) toimunud tarbijahinnaindeksi muutus 12,1%. Seega on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud ümmardatult 34.00 euro võrra ning
6. a jaanuari seisuga sai keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 314.00 eurot (280.00 + 34.00), mis
7. a jaanuaris oli 226.00 euro võrra vähem kui miinimumelatis.
8. Kohus juhib tähelepanu, et veebruaris 2020 valmis RAKE uuring „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“, https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, millest nähtub, et lapse igakuised elementaarsed kulud vanusegrupis 7-12 aastat on 360 eurot, mis teeb ühe vanema kulutustes 180 (360/2) eurot.
9. Kohus pöörab tähelepanu, et mõlemad lapsed peavad panustama lapse kulutuste katmisel võrdväärselt. Samas pöörab kohus tähelepanu, et vanema, kelle juures laps elab, on alati suuremad kulud, kui sellele vanemal, kelle juures laps ei ela. Samuti lapse kasvades vajadused suurenevad, mille läbi ka kulud suurenevad.
10. Lähtudes asjaoludest, et hageja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps ja asjaolu, et kumbki laps ei tohi jääda halvemasse olukorda, samuti hageja igakuist sissetulekut ning hädavajalike kulutusi, leiab kohus, et esinevad elatise vähendamise asjaolud. Samas ei nõustu kohus, et elatist peaks vähendama kuni 146 euroni. Värske uuringu kohaselt 7-12 aastaste laste igakuised kulutused moodustavad 360 eurot, seega ühe vanema kulud moodustavad 180 eurot.
11. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus A Milt elatis A Ma kasuks ala-tes 09.07.
12. a igakuise elatusrahana 180 eurot kuni elatis A Ma täisealiseks saa-miseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Menetluskulude jaotus 4 2-20-9955
13. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
14. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 5