KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Viru Maakohus Andres Hallmägi Kohtuasja number 8. oktoober 2020, Narva kohtumaja 2-20-11661 Kohtuasi X Xa hagi Z Z vastu elatise nõudes Otsuse tegemise

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

1. Vaidlust ei ole selles, et A X ja Z Z on X Xa vanemad. Vaidlust ei ole ka selles, et X elab A Xi juures. Kostjal on veel üks ülalpeetav, alaealine tütar x. A Xil on peale X veel kolm alaealist poega, kellest ta dokumenteeritult maksab elatist J 120 eurot kuus.
2. Hageja palk on umbes 1200 eurot (neto) ja kostjal 700 eurot (neto) kuus. Kostja esitas hagiavalduse vastuses küll kulupoole, kuid ei märgi A laekuvat elatist 100 eurot kuus ja lapsetoetust. 100 euro elatise puhul pole tõendatud, miks ei ole taotletud suuremat.
3. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Perekonnaseaduse (

) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäära.

Üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures

§ 102

lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

§ 102

lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.

1. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas ülalpidamiskohustuste täitmine teise lapse suhtes.
2. Perekonnaseadus näeb jätkuvalt ette, et igakuise elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas on muutunud kohtupraktika, kuid iga kaasuse puhul tuleb arvesse võtta konkreetset juhtumit.
3. Kohus selgitab, et lapsevanema kohus on alati leida tulusam töö, et täita oma alaealiste laste ees ülalpidamiskohustus. Samas mõistab kohus, et arvestades pandeemiast tingitud tööpuuduse kasvu ja Ida-Virumaa tööhõive olukorda, osutub tulusama töö otsimine nõue teoreetiliseks. Samas möönab kohus, et kiire miinimumelatise tõusuga tuleb kaaluda lastele tehtavate kulude suurust.
4. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

).

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 p 30 on selgitatud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei 4 2-20-11661 täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku. Seega on riigikohus tõdenud, et antud hetkel on tänu miinimumtöötasu kiirele tõusule tõusnud ka hüppeliselt elatise miinimummäär, mis reaalselt ei arvesta lapse vajadustega.
4. Kohus juhib hageja tähelepanu
5. a novembris avaldatud RAKE uurimusele, mille kohaselt aastail 2010-2012 oli keskmine ülalpidamiskulu ühele lapsele 280 eurot kuus. Perioodil 2012 (jaanuar) – 2019 (jaanuar) muutus tarbijahinnaindeks 12,1%. Seega on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud ümmardatult 34.00 euro võrra ning
6. a jaanuari seisuga sai keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 314.00 eurot (280.00 + 34.00), mis
7. a jaanuaris oli 226.00 euro võrra vähem kui miinimumelatis.
8. Kohus juhib tähelepanu, et veebruaris 2020 valmis RAKE uuringust „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“, https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, nähtub, et lapse igakuised elementaarkulud vanusegrupis 3-6 aastat on 319 eurot, mis teeb ühe vanema kulutuseks 159,50 (319/2) eurot.
9. Kohus pöörab tähelepanu, et mõlemad vanemad peavad panustama lapse kulutuste katmisel võrdväärselt. Samas pöörab kohus tähelepanu, et vanemal, kelle juures laps elab, on alati suuremad kulud, kui sellele vanemal, kelle juures laps ei ela. Samuti lapse kasvades vajadused suurenevad, mille läbi ka kulud suurenevad.
10. Lähtudes asjaoludest, et hageja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps ja asjaolu, et kumbki laps ei tohi jääda halvemasse olukorda, samuti hageja igakuist sissetulekut ning hädavajalike kulutusi, leiab kohus, et esinevad elatise vähendamise asjaolud. Samas ei nõustu kohus, et kostja peaks elatist maksma vaid 50 eurot.
11. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Z Zlt välja X Xa kasuks elatise alates hagiavalduse esitamisest 12.08.
12. a igakuise elatusrahana 149 eurot kuni X K täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
13. Kuivõrd kohus lahendas asja sisuliselt, jääb hagi tagamise avaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
14. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
15. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. 5 2-20-11661 (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6