← Eesti

2-15-441/62

2-15-441 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-15-441 Menetlusosalised

§ 1734).

Võlausaldaja on arvutanud võlgniku töötasust tulenevalt võlausaldajale väljamaksmiseks kuuluva summa, milleks on 13 364,94 eurot. Võlausaldajale on väljamakseid tehtud väiksemas summas. (Võlausaldaja on lisanud oma vastusele ka ülevaatliku tabeli arestitavate summade kohta)

§ 173

lg 4 teise lause kohaselt võib kohus määrata seadusest erineva määra usaldusisikule loomiseks, kuid praegusel juhul pole kohus seda teinud, mistõttu tuleb lähtuda seaduses sätestatud määrast. Juhul, kui kohus aktsepteerib olukorda, kus võlgnik tasub võlausaldajate nõudeid juhuslikus määras ning vähem, kaotaks

§ 173lg-s 4 sätestatu oma mõtte.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16, punktis 13 märkinud, et tahtlik loovutamiskohustuse rikkumine kahjustab võlausaldajate huve. Võlgnik on kohtule esitanud oma sissetulekute osas arvutusi ning tabeleid ka väljamaksete kohta võlausaldajatele, kuid võlausaldaja ei nõustu arvutustes toodud summadega ning on seisukohal, et võlgnik on rikkunud loovutamiskohustust. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine on süülise iseloomuga. Võlausaldaja arvates on võlgnik olnud vähemalt raskelt hooletu. Võlgnik on olnud teadlik, et usaldusisikule tuleb loovutada 75% töötasust, kuid ei ole seda siiski teinud, mistõttu on võlausaldaja nõude katteks laekunud vähem, kui seaduses sätestatud. Praegusel juhul on võlgnik tasunud, küll väiksemal määral, võlausaldaja nõudeid, kuid võlausaldaja on seisukohal, et menetluse pikendamisel saab võlausaldaja nõue suuremal määral rahuldatud, kui võlgnik seda praeguseks ajaks rahuldanud on. Seega on põhjendatud ning mõistlik pikendada võlgniku suhtes käivat kohustustest vabastamise menetlust, et anda võlgnikule võimalus oma rikkumisi heastada. Alternatiivselt palub Swedbank AS lõpetada Vxxxxxxx Pxxxxxxx kohustustest vabastamise menetlus ning jätta Vxxxxxxx Pxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus leiab, et võlgniku taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest on võimalik rahuldada ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. 2. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 3 3.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 5. Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel

§ 175lg 2 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 6. Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

7.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Vxxxxxxx Pxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud töötasu (sh töövõimetushüvitised, puhkusetasud), sotsiaaltoetus, dividendid, pension ning hiljem töövõimetoetus. Võlgnik on teeninud sellist sissetulekut, mis on võimaldanud rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on olnud enamus aja menetlusest tööga hõivatud. Seda ajal, mil võlgnik oli osalise töövõimega, ning ajal, mil võlgnikul on puuduv töövõime. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on teinud tööd vastavalt oma võimetele ning isegi rohkem arvestades võlgniku tervislikku seisundit. Kohus peab vajalikuks märkida, et võlgnik, jätkates töö tegemist ka puuduva töövõime määramisel, on näidanud kohusetundlikkust oma kohustuste täitmisesse ning tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid käesolevas menetluses. 8.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid tähtaegselt või vähese viivitusega, aruannetele on lisatud konto väljavõtted. Võlgnik on kohtu päringutele vastanud. 8.3. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Eelnevalt nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (

§ 173

lg-d 3-5) Võlgnik on aruandele lisanud tabeli, milles on ära toodud kõik talle laekunud sissetulekud ning võlausaldajatele raha eraldamise arvestuse. Võlgnik on võlausaldajate nõudeid rahuldanud summas 9656,20 eurot , mis teeb 18,13% täitmata jäänud nõuetest. 4 Võlausaldaja Swedbank AS toob välja, et võlgnik on rikkunud loovutamiskohustust. Kohus sellega ei nõustu ning põhjendab seda järgnevalt. Võlausaldaja lähtub oma seisukohas ainult

§ 173

lg-st 3 (tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule) ja 4 (tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti). Loovutamiskohustus ei ole reguleeritud ainult

§ 173

lg 3 ja 4, seda täpsustab ka sama paragrahvi lõige 5, mille kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissenõude pööramist sissetulekutele reguleerib täitemenetluse seadustik, mille

  1. peatüki
  2. jagu käsitleb sissetuleku arestimise aluseid. Eelkõige on asjakohased käesolevas menetluses TMS §-d 130-
  3. Sissetuleku osa, millest eraldatakse võlausaldajatele 75% ning võlgnikule 25%, leitakse vastavalt TMS § 132 sätestatule. Esiteks tuleb võlgnikule tagada palga alammäära suurune sissetulek (TMS § 132 lg 1), millele on ülalpeetavate olemasolul lisatud üks kolmandik alampalga määrast (TMS § 132 lg 2). See osa, mis ületab palga alammäära, millele on lisatud ülalpeetavate olemasolul üks kolmandik, ei lähe täies ulatuses võlausaldajate ning võlgniku vahel jagamisele vastavalt seaduses toodud proportsioonidele, nagu ei arestita ka täitemenetluse raames miinimummäära ületavat osa täies ulatuses, vaid see piirdub kahe kolmandikuga. See reegel tuleneb TMS § 132 lg-st 3, mis on viimane samm enne võlausaldajale ning võlgnikule kuuluva osa (75% ja 25%) välja arvestamisel. Võlausaldaja on aga oma arvutuskäigus jätnud TMS § 132 lg-s 3 toodud reegli arvestamata. Kohus ei pea sellist lähenemist õigeks. Seadus viitab konkreetselt sellele, et võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei ole võimalik pöörata sissenõuet. See tähendab, et kohustustest vabastamise menetluses tuleb rakendada samu reegleid, mida rakendatakse täitemenetluses sissetuleku arestimisel (palga alammäär, millele on lisatud üks kolmandik ülalpeetava kohta ning olenevalt sissetuleku suurusest kahe kolmandiku või terve ulatuses). Nii võlgnikku kui ka võlausaldajat tuleb kohelda samamoodi nii täitemenetluses kui ka pankrotimenetluses ning sellele järgnevas kohustustest vabastamise menetluses. Kohus ei näe mingisugust õigustust sellele, et võlgnik peaks kohustustest vabastamise menetluses eraldama võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rohkem kui ta peaks täitemenetluse raames. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud oma sissetuleku loovutamiskohustust käesolevas menetluses. 8.
  4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. 10.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 5 Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõutaval viisil. Kohus rõhutab, et tulenevalt võlgnikul kindlaks tehtud osalisest töövõimest ja seejärel puuduvast töövõimest on kogu menetluse kestel olnud realistlik selline olukord, et võlgnikul puudub üldse igasugune arestitav sissetulek. Võlgnik on soovinud täita

§ 173

lg.1 kohustust, parandada sedakaudu nii oma toimetulekut kui ka täita kohustusi võlausaldajate ees, võlgnik on leidnud võimaluse töötada ja panustada Pankrotiseaduses sätestatud määras kohustuste täitmisesse võlausaldajate ees. Kokkuvõttes on võlgnik näidanud üles tahet oma kohustusi täita, täitnud neid seaduses sätestatud viisil ja puudub alus heita võlgnikule ette kohustustest vabastamise põhjendamatust

§ 175lg.51 järgi.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Vxxxxxxx Pxxxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 11.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Vxxxxxxx Pxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Vxxxxxxx Pxxxxxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 12.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Vxxxxxxx Pxxxxxxxxsaab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.