← Eesti

2-19-14545/21

Obsah (13)§ 392§ 654§ 5§ 230§ 652§ 267§ 2681§ 171§ 165§ 174§ 176§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-14545 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2020, Tartu Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek

) § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 7. Lähtudes maakohtu otsuse põhjenduste p-st 9 on maakohus lugenud mõlemad kostjad laenusaajateks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud kostjat II vastu esitatud nõuete osas osaliselt täitmata eelmenetluse ülesanded.

§ 392lg 1 p-st 3 5

(8)tulenevalt peab kohus eelmenetluses mh välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. 7.
  1. VÕS § 29 lg-tes 1–3 sätestatud tõlgendamisreeglite järgi tuleb lepingut tõlgendada eelkõige lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest lähtudes (subjektiivse tõlgendamise põhimõte). Kui need reeglid ei võimalda lepingupoolte ühist tegelikku tahet kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada VÕS § 29 lg 4 kohaselt nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (objektiivse tõlgendamise reegel). Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki (vt nt Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-12, p 12;
  4. mai
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11). VÕS § 29 lg 6 järgi tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. 7.
  6. Maakohus on õigesti tuvastanud, et laenusumma on lepingu alusel üle kantud üksnes kostja I arveldusarvele. Samas ei ole maakohus pooltega arutanud, miks sõlmis kostja II hagejaga lepingu kui laenusaaja ega ole palunud kostjatel lepingu sõlmimise asjaolusid lähemalt selgitada. Apellatsioonimenetluses kostjate poolt esitatud selgituste kohaselt allkirjastas kostja II laenulepingu selle tõttu, et hageja soovis saada tagatist. Hageja ei ole väitnud, et kostja II osalemisel lepingus olnuks mingi muu põhjus või eesmärk. 7.
  7. Arvestades eelmärgitut ning maakohtu tuvastatut, et kostja II on kostja I ainus juhatuse liige ja osanik, võib ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kostja II ei osalenud lepingus kui laenusaaja, vaid ühines isiklikust majanduslikust huvist lähtudes VÕS § 178 lg 1 kohaselt kostja I kohustusega. 7.
  8. Samas ei ole eelmärgitu viinud maakohut praegusel juhul ebaõigete lõppjäreldusteni. VÕS § 178 lg 4 esimese lause järgi vastutavad võlgnik ja kohustusega ühinenud isik võlausaldaja ees samuti solidaarselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjat II ei saa pidada vaidlusaluses lepingulises suhtes tarbijaks VÕS § 1 lg 5 tähenduses ega lugeda lepingut tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 mõttes. Leping ei ole seega kostjate poolt viidatud põhjustel tühine. Apellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited ei ole põhjendatud.
  9. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8.1. Kostjad väidavad, et nad ei saanud tehnilistel põhjustel esitada maakohtu menetluses tõendeid tasaarvestuseks kasutatud nõude (aktiivnõude) kohta. Väidetavad tõendid asusid info@ergg.ee postkastis, mis oli suletud. Oma väidete põhistamiseks on kostjad lisanud apellatsioonkaebusele e-kirjavahetuse veebiteenuste pakkuja Radicenter OÜ-ga (tl 62). Kostjad paluvad võtta apellatsioonimenetluses vande all seletuse kostja I juhatuse liikmelt kostjalt II. Hageja on vaielnud sellele taotlusele vastu. Ringkonnakohus märgib, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (

§ 5

lg-d 1 ja 2).

§ 230lg 1 järgi on poolel 6

(8)kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (vt nt Riigikohtu
  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Hagimenetluses on uute tõendite esitamine ringkonnakohtus oluliselt piiratud. Üldised piirid uute tõendite esitamiseks apellatsioonimenetluses seab

§ 652

. Tulenevalt

§ 652

lg 3 p-dest 1 ja 2 võib uusi tõendeid esitada üksnes juhul, kui maakohtus esitatud tõend jäeti põhjendamatult tähelepanuta või kui tõendit ei olnud võimalik maakohtus esitada mõjuval põhjusel.

§ 652

lg 4 järgi peab apellant uue tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Maakohus on 16. detsembril 2019 pooltele saadetud kirjas selgitanud kostjatele, et neil tuleb tõendada kostja I väidetavat nõuet hageja vastu (tl 36). Seega pidid kostjad juba maakohtu menetluses mõistma nimetatud väidete tõendamise vajadust. Apellatsioonkaebuses ka ei väideta, et kostad ei saanud tõendamiskoormusest aru. Kostjate apellatsioonkaebusest ei nähtu ringkonnakohtu arvates

§ 652

lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud aluseid, mis muudaksid uute tõendite vastuvõtmise või tõendite kogumise apellatsioonimenetluses lubatavaks. Apellatsioonkaebusele lisatud e-kirjavahetusest nähtuvalt on Radicenter OÜ vastanud kostjatele tõepoolest

  1. mail 2020, kuid samast kirjavahetusest nähtub, et serveris asunud väidetavate dokumentide saamiseks on kostjad pöördunud Radicenter OÜ poole samuti alles
  2. mail
  3. Seega on kostjad asunud tegema jõupingutusi lisatõendite saamiseks alles mõned päevad enne apellatsioonkaebuse esitamist. Kui dokumentaalsete tõendite esitamine tasaarvestuseks kasutatud nõude kohta ei olnud võimalik, tulnuks kostjatel juba maakohtu menetluses kaaluda võimalusi oma väidete tõendamiseks muude (eelkõige isikuliste) tõenditega. 8.
  4. Taganemata eelmärgitust, lisab ringkonnakohus, et

§ 267

lg-s 1 ja §-s 268 sätestatut arvestades ei saa pool teise poole nõusolekuta taotleda kohtult enda (või enda seadusliku esindaja) vande all ülekuulamist (vt ka Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-16, p 12). Praegusel juhul ei ole hageja andnud nõusolekut kostja II (ja kostja I esindaja) vande all ülekuulamiseks.

§ 2681

järgi on kohtul lisaks õigus kuulata pool üle ka sõltumata taotlusest, kuid ringkonnakohus ei näe selleks käesoleval juhul vajadust. 9. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ega kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse osas. Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus

§ 171

lg 1 alusel kostjate (apellantide) kanda.

§ 165

lg 3 järgi vastutavad kostjad menetluskulude hüvitamise eest solidaarselt 10.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 10.

  1. Hageja esindaja poolt
  2. septembri
  3. a istungil ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja (tl-d 64–65) kohaselt on hageja kandnud seoses apellatsioonkaebuse menetlemisega menetluskulusid kokku 675 eurot (käibemaksuta). 7

(8)Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Vandeadvokaat Cardo Soosaar on nimekirjast ja selle lisast nähtuvalt osutanud kostjale õigusabi kokku 4,5 tunni ulatuses tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuta). Esindaja on teinud järgmisi toiminguid: apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, sh kaebusega tutvumine, õiguslik analüüs ja kliendi konsultatsioon, (3 tundi) ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine (1,5 tundi). Hageja kinnituse kohaselt on kõik kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Hageja taotleb kulude hüvitamist käibemaksuta, kuna saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

10.2. Kostjad ei ole hageja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja kohta seisukohta esitanud. 10.3.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ülalviidatud toimingud on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et hageja esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti on hageja esindaja tunnitasu

§ 175lg 1 tähenduses vajalik ja põhjendatud.

See ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 10.

  1. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 675 eurot (4,5 × 150) ning mõistab nimetatud summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. 10.
  2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.