KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasi P Ai avaldus Platinum Ehitus OÜ vastu pankroti väljakuulutamiseks Ts

) § 16 lg 1, kui pankrotiavalduse esitas võlausaldaja, peab kohus ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi, kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik. Kohus võib asja lahendada eelistungit pidamata, kui on ilmne, et pankrotiseaduse § 15 lõikes 3 nimetatud asjaolud on täidetud. Kohus määras ajutise halduri nimetamise otsustamiseks ja deposiidi maksmise otsustamiseks eelistungi 16. septembrile 2020. Kohus tuvastas pärast eelistungi määramist, et võlausaldaja ei ole kohtu määratud tähtajaks tasunud kohtu deposiiti kohtu nõutud

§-s 11 nimetatud summat ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise katteks ning seega on

§ 15

lõikes 3 nimetatud asjaolud ajutise halduri nimetamata jätmiseks täidetud ja kohus saab ajutise halduri määramise lahendada ka ilma uut eelistungit pidamata.

§ 10

lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.

§ 10

lg 2 p 2 kohaselt, võlgniku makse2/4 2-20-10000 jõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning võlausaldaja kui töötajana on tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud kohtule nõude tõendamiseks Töövaidluskomisjoni 24.10.2016. a otsuse asjas 4-1/1829/16, mille alusel on mõistetud võlgnikult välja avaldaja kasuks saamata jäänud töötasu brutosummas 4494,29 eurot. Tööandja ei tasunud töötajale väljamõistetud summat. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud. Seega on võlgniku kohustus võlausaldaja ees 4494,29 eurot, mis on suurem kui

§ 15lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir osaühingu puhul.

Pankrotiavaldusele lisatud kohtutäituri tõendi kohaselt ei ole perioodil

1. juuni 2016 –
2. juuli 2019 võlgnik kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel võlgnevust kustutanud. Võlgniku konto olemasolu väljaselgitamise eesmärgiga on täitemenetluses tehtud järelepärimised järgmistesse krediidiasutustesse: xxx. Arveldusarved on arestitud. Võlgniku registervara olemasolu tuvastamiseks on täitemenetlusess tehtud järelepärimised järgmistesse registritesse: Kinnistusregister, Liiklusregister, Maksu- ja Tolliamet, Äriregister. Registrite andmete kohaselt ei oma võlgnik registreeritud kinnisvara. Seega võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada ja ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kohustuste täitmiseks. Kohtul puudub mõistlik alus kahelda täitemenetluse käigus tuvastatud vara puudumise asjaoludes. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et võlausaldaja on võlgniku maksejõuetus

§ 10lg 2 p 2 kohaselt põhistatud.

Pankrotiavalduse kohaselt puuduvad võlgniku pangakontodel vahendid, tal puudub muu riiklikesse registritesse kantav vara ning majandustegevust tema registrisse kantud aadressil ei toimu. Kohus tuvastas lisaks, et päringute tulemuste põhjal on võlgnik varatu. Kinnistusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule käesoleval ajal ühtegi kinnisasja. Liiklusregistri andmetel ei ole võlgnikul käesoleval ajal ühtegi sõidukit. Maksu-ja Tolliameti andmetel on võlgnikul seisuga 07.10.2019 võlgnevus 7105,51 eurot. Äriregistri andmetel ei ole võlgnik esitanud

1. ja
2. aasta majandusaasta aruandeid. Kohtul puuduvad muud andmed võlgniku sissetulekute kohta. Kohus kogus andmeid võlgniku vara kohta avalikest registritest, kuid võlgnikul vara puudub. Kuna ka täitemenetlus on toimunud edutult pikema aja jooksul, leiab kohus, et võlgnikul puudub eeldatavalt igasugune vara, mille arvelt saaks tasuda võlgu või läbi viia pankrotimenetlust.

§ 15

lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata

§-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Sama paragrahvi lg 4-1 kohaselt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt

§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri 3/4 2-20-10000 nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja (töötaja) on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja (võlgniku) vastu pankrotiavalduse ning on kohtu hinnangul pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud. Kohus on tuvastanud võlgnikul vara puudumise pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 15

lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Seega tuleb võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus lõpetada.

§ 15

lg 5 kohaselt võib ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 15

lg 6 kohaselt, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud pankrotiavalduse esitaja, s.o võlausaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohtuasja materjalidest ei nähtu antud asjas võlgniku menetluskulude olemasolu. Võlgnik ei ole menetluses osalenud. Kohus jätab seetõttu menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4/4