) § 20 lg 1 kohaselt kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. 3. Seoses asja menetlenud kohtuniku Ann Meriluht pikaajalise eemalviibimisega on asi ümber jagatud kohtunikule Janek Väli ja ning seega on kohtukoosseis vahetunud. 4.
S) § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. 5. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kuivõrd hagi on esitatud kohtule 03.02.2020 ja kostja GFC Good Finance Company AS pankrot on välja kuulutatud 01.06.2020 (tsiviilasi nr. 2-20-5056) tuleb hagi GFC Good Finance Company AS (pankrotis) vastu jätta läbi vaatamata. 6.
lg 1 I lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 7.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 3 järgi muul seaduses nimetatud juhul, peab kohus kulude jaotamisel hindama, kas hageja vastutab hagi läbi vaatamata jätmise eest ja kas ta sai enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (Villu Kõve, Inga Järvekülg, Jaanus Ots, Maarja Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, lk 794). 10. Riigikohus on 06.01.2010 kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-154-09 punktis 14 selgitanud, et arvestada tuleb asjaoluga, et praegusel juhul ei vastuta hageja hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Hagi läbi vaatamata jätmise alused on sätestatud
§-s 423 ning tegemist on alustega, mille puhul on võimalik hagejale tema tegevust või tegevusetust ette heita. Hagi on jäetud läbi vaatamata
lg 2 p-s 3 sätestatud muul seaduses nimetatud juhul, milleks on pankrotiseaduse § 43 lg-st 1 tulenev kohtu kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Seega on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud, ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Kui kohus leiab, et sellises olukorras on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, saab kohus tuvastada, et kostja menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. 11.
lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tallinna Ringkonnakohus on mitmes lahendis leidnud, et olukorras, kus on välja kuulutatud kostja pankrot, on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ning kulud tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.