Valeri Godõrevit (Godõrev) süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud 22.08.2018 Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-4647
lg 2 p 9 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt: töötades X AS-is koristajana, 13.02.2020 ajavahemikul kella 15:15-18:55, tuli koristama aadressil xxx maakond asuva X AS kontori, kust varastas erinevaid esemeid kogusummas 6135 eurot: musta värvi mobiiltelefon Samsung Galaxy Note 4 IMEI xxx, musta värvi mobiiltelefon Samsung Galaxy Note 4 IMEI xxx, musta värvi mobiiltelefon Samsung Galaxy Note 4 IMEI xxx, musta värvi mobiiltelefon Samsung Galaxy Note II IMEI xxx, musta värvi mobiiltelefon Samsung Galaxy Note II IMEI xxx, musta värvi mobiiltelefon/Zebra device IMEI xxx, musta värvi mobiiltelefon/Zebra device IMEI xxx, musta värvi mobiiltelefon Cat S41 xxx, musta värvi sülearvutid 3 tk: Lenovo ThinkPad T495 Ryzen 5 xxx | 02.10.2019 | X owned, Lenovo Thinkpad L480 xxx | 20.11.2018 | X owned ja Lenovo Thinkpad T470 xxx| 01.10.2017 | leased from GreenIT. Samuti tema, olles varem toime pannud varguse, uuesti, s.o 03.06.2020 umbes kella 16:52 ajal võttis X AS-le kuuluvast kauplusest S aadressil xxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult ilma vägivalda kasutamata kaupa kogusummas 502,50 eurot ja nimelt: õlakott koodiga BA5268-010 maksumusega 27,95 eurot, särk koodiga AJ7565-402 maksumusega 34,95 eurot, särk koodiga CJ5346-010 maksumusega 64,95 eurot, särk CJ5338-010 maksumusega 39,95 eurot, dressipluus 62946-971 maksumusega 74,95 eurot, dressipüksid koodiga CJ4431-071 maksumusega 74,95 eurot, lühikesed püksid koodiga AJ7741-010 maksumusega 39,95 eurot, lühikesed püksid koodiga AJ7685-010 maksumusega 34,95 eurot, särk koodiga AJ8021-480 maksumusega 34,95 eurot, dressipüksid koodiga CJ4431-010 maksumusega 74,95 eurot; möödus peidetud kaubaga kassadest ning läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Samuti tema, olles toime pannud vargusi 13.02.2020 ja 03.06.2020, seega isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt, uuesti, s.o 15.06.2020 kella 20:17 ajal võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx asuvast X AS-ile kuuluvat kaupa ja nimelt kaks parfüümi Allure Chanel (tootekood 3145891125306) maksumusega 139,99 eurot ühe toote eest, kokku kaupa maksumusega 279,98 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest Xst välja, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpuni, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Seega pani Valeri Godõrev toime võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja avalikult vägivalda kasutamata, s.o
Valeri Godõrev tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi kõigis episoodides. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Soovib karistuseks ÜKT. Saaks teha enda tööd ja paar tundi päevas teha ÜKTd. Raskeid asju ei saa tõsta. Vanglast vabanes augustis 2018, siis elas Saksamaal ja tuli Eestisse 21.12.
Vargus on avalik kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Varguse toimepanemist nägi videolt turvatöötaja M. L., kes F. V. abiga süüdistatava kauplusest väljumisel kinni pidasid ning turvaruumi liikuda palusid. V. Godõrev üritas ka pärast kinnipidamist põgeneda (ehk jätkata kuriteo toimepanemist) millest tulenevalt turvatöötajad olid sunnitud V. Godõrevi jõuga maha suruma. Kuigi V.Godõrev läks poodi ilmselgelt sooviga toime panna salajane vargust, pole kahtlust, et põgenema asudes mõistis V. Godõrev, et süüteokohal viibinud turvamehed said aru V. Godõrevi teo õigusvastasusest. Sellest hoolimata püüdis ta kuriteo toimepanemist jätkata, mistõttu muutus vargus avalikuks. 15.06.2020.a X episood: Valeri Godõrevi süü 15.06.2020.a episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isik tunnistas ennast selles episoodis kohtuistungil süüdi ning jäi varasemalt antud ütluste juurde. Kohtueelses menetluses selgitas, et 15.06.2020.a kella 20.15 paiku läks X varguse eesmärgil. Oli vaja raha, et maksta korteri üüri. Otsustas varastada parfüümi, et see hiljem maha müüa. Võttis riiulilt kaks parfüümi Allure Chanel ning pani vöö vahele. Väljus parfüümi osakonnast, jättes parfüümi eest maksmata ja läks X külje väljapääsu juurde. Seal pidasid turvatöötajad ta kinni. Süüdistatav Valeri Godõrevi ütlusi ning teo toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja J. K. ütlused, mille kohaselt 15.06.2020.a kella 20.13 paiku ta nägi kaamerast, kuidas üks mees (hallid püksid, must särk) võttis Ilumaailma parfümeeria osakonnast kaks „Chanel Allure“ parfüümi ja pani need enda pükste sisse. Kauba eest tasumata, möödus kell 20.17 kassast ja turvaväravatest ning väljus poest, kus ta seejärel kinni peeti ja turvaruumi toimetati. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi ning kuriteo toimepanemise asjaolusid kinnitab ka X AS avaldus, mille kohaselt 15.06.2020.a peeti Xs kinni mees, kelle juurest avastati Xst ebaõigel teel omandatud kaupu 279,89 euro väärtuses. Meesterahvas anti üle politseile ning isikusamasuse tuvastamise protokoll ning isiku kinnipidamise protokoll kinnitavad, et kinnipeetud isikuks oli Valeri Godõrev. Süüdistatava süüd 15.06.2020.a episoodis tõendab ka 16.06.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 11-17). Asitõendi vaatlusprotokolli fototabelist nähtub V. Godõrevi tegevus 15.06.2020.a X Ilumaailmas, parfümeeria osakonnas. Fotol 2 on V. Godõrevil parfüümikarp käes, fotolt 3 nähtub, kuidas isik parfüümikarpi taskusse paneb ning fotol 4 on näha, kuidas V. Godõrev karbiga parfüümi särgi alla pükste vahele peidab. Fotol nr 6 möödub isik turvaväravatest ning foto 7 kinnitab isiku kinnipidamist turvatöötajate poolt. Fotolt 9 nähtub, et turvatöötajad leidsid isiku taskust kaks parfüümiga karpi. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, X AS avalduse, isikusamasuse tuvastamise protokolli, isiku kinnipidamise protokolli ja asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabelitega) leidnud tõendamist Valeri Godõrevi poolt 15.06.2020.a võõraste vallasasjade (kahe parfüümi) äravõtmise katse. Valeri Godõrevi enda ütlustest, mille kohaselt läks ta poodi varguse eesmärgil ning tema objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis parfüümid ning möödus kassadest kaupade eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse 5 eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, seega on temale süüksarvatud kuritegu toime pandud kavatsetult. Karistusregistri andmete väljatrükist ja kohtuotsusest nähtub, et Valeri Godõrevi on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning seda just süstemaatiliselt toimepandud varguste eest. Viimati karistati V. Godõrevi Harju Maakohtu 22.08.2018.a otsusega
Antud kriminaalasja esemeks on samuti nelja kuu jooksul kolm varguse episoodi, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb Valeri Godõrevi tegevus kvalifitseerida
lg 2 p 5, 9 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus üheski episoodis ei tuvastanud. Valeri Godõrev on süüvõimeline ning
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. Valeri Godõrevi poolt toimepandud vargused on teise astme kuritegu, kuid tekitatud on oluline kahju
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud oma lahendites ( nt nr 3-1-1-76-12; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud varguse (
Samuti on varastatud asjade väärtus oluline, mistõttu hindab kohus Valeri Godõrevi süüd keskmisest suuremaks. Valeri Godõrevit on ka varem süstemaatilise varguse eest karistatud, mis kohtu hinnangul näitab selgelt, et V. Godõrevi jaoks on vargused kujunenud elustiiliks ning sissetuleku allikaks. Samuti on isikut karistatud
Mõistetud rahatrahvid on V. Godõrevil tasumata ning ausal teel sissetuleku teenimine ei ole Valeri Godõrevil hästi õnnestunud, mistõttu ei ole põhjendatud suurendada isiku rahalisi kohustusi rahalise karistuse määramisega. Süüdistatavale on määratud varem ka reaalne vangistus, kuid V. Godõrev ei ole eelnevatest karistustest enda jaoks piisavalt järeldusi teinud ning on uuesti napilt kuu pärast Eestisse tagasitulekut (21.12.19) asunud käituma taaskord viisil, mis on talle kaasa toonud süüdistuse esitamise uutes varguse episoodides. 6 Süüdistatav on ise selgitanud, et Eestis on palgad liiga väiksed ja sellest tulenevalt otsustas vanast harjumusest teenida tulu varguste teel. Selliste ütluste pinnalt ei ole võimalik kuidagi teha järeldust, et isik oleks eelmisest reaalsest vangistusest mingeid järeldusi teinud. Süüdistatava süü on keskmisest suurem ning eelmisest mõistetud karistusest kergem karistus ei täidaks kuidagi karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida V. Godõrevit edaspidi kuritegusid toime panemast). Seega, ei ole kohtul ühtegi põhjendust, mille alusel jätta isikule reaalne vangistus määramata. Isik ise avaldas soovi teha ÜKT, samas lisas, et tervis ei võimalda igat tööd teha. V.Godõrevi isikut arvestades, ei pea kohus teda sobilikuks allutada kriminaalhooldusele, mistõttu ei ole kohtu arvates ka võimalik asendada reaalne vangistus üldkasuliku tööga. Kõike eeltoodut arvesse võttes ning karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes, peab kohus vajalikuks karistada V. Godõrevit reaalse vangistusega üks aasta, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõista karistuseks kaheksa kuud vangistust. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVD-plaadid ning mälupulga, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 4, otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – fooliumkoti, mis asub PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast ja kaitsetasust. Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 421,20 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta kaitsja sõidukulud riigi kanda. Samuti ei pea kohus põhjendatuks mõista kaitsja sõidukulusid välja süüdistatavalt olukorras, kus RIS-i kaudu on kaitsekohustuse võtnud vastu advokaat, kelle tegutsemiskoht on väljas pool Tallinnat. See seaks V.Godõrevi ebavõrdsesse olukorda võrreldes nende isikutega, kelle kaitseülesande võtab RIS-is vastu advokaat, kelle tegutsemiskoht on Tallinn. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on 7 oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311-313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Valeri Godõrev
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 lausel lugeda kinnipidamisajad 03.06.20-04.06.20, 10.04.20-11.04.20 s.o 4 päeva ja alates 15.06.20 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 15.06.2020, millest alates kuulub kandmisele 7 kuud ja 26 päeva vangistust Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb tähtpäev saabub varem. Välja mõista Valeri Godõrevilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 421.20 eurot riigituludesse. Kohustada Valeri Godõrevi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 108.10 eurot. Menetluskulud kogusummas 1 297.20 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.