4 rikkumine- asulavälisel teel lubatud sõidukiiruse ületamine 94 km/h võrra. Kenno Kulberg on protokollis ütluste lahtrisse kirjutanud, et otsust soovib e-postile XXXX. Tõendina protokollis märgitud juba osundatud kiirusemõõtmise protokoll. PPA Lõuna Prefektuuri 30.07.2020 otsusega väärteoasjas 2780,20,006293 karistati mootorsõiduki juhti Kenno Kulbergi 4.07.2020 kella 01.23 ajal Jõhvi -Tartu-Valga mnt. 177 km-l lubatud sõidukiiruse olulise , so. 94 km/h sõidukiiruse ületamise eest , s.o. Liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 1 /
4 järgse väärteo eest 720 € rahatrahviga ja
5 alusel minimaalse lisakaristusega -mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kenno Kulbergi kaitsja adv. Urmas Kõrgessaar esitas Tartu Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsusele, taotledes kaebetähtaja ennistamist ja otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Kenno Kulberg sai kohtuotsusest teada hilinenult – temale ei saadetud otsust e-postile nagu ta oli väärteoprotokolli märkinud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tegemist on politsei poolt provotseeritud kiiruse ületamise esilekutsumisega ehk siis politsei poolt on täheldatav KarS § 22 lg. 2 tunnustega tegu- süüteole kaasaaitamine. Samuti süüdistatakse kaebuses politseid selles, et nende tegevuses on KarS § 13 lg. 1 tunnused- politsei ei täitnud oma ametiülesandeid korrektselt , nad oleksid pidanud oma ametikohustuste tõttu viivitamatult tegutsema ja õigusrikkumise peatama, provotseerisid raskema ja ohtlikuma süüteo toimepanemist menetlusaluse isiku poolt, kes arvas, et võõras auto jälitab teda teadmata põhjustel. Kaebuses taotletakse tühistada kaevatav otsus lisakaristuse osas; taotletakse põhikaristuse rahatrahvi tasumise ajatamist 1 aastale, menetluskulud jätta riigi kanda( tl. 2-7). PPA Lõuna Prefektuur on kirjalikus vastuses kaebusele( tl. 17- 18) on seisukohal, et sõidukiirust on mõõtnud pädev politseinik ning mõõtmistulemus on õige. Süütegu on kvalifitseeritud õigesti, samuti on ka selgitatud vastulause esitamise võimalust ja tähtaega. Samuti on menetlusalusel isikule tutvustatud väärteoprotokolli koostamisel VTMS § 19 õigusi ning selle kohta on võetud Keno Kulbergilt ka allkiri (väärteoprotokoll tl. 32). Menetlusalusele isikule on otsus saadetud tema poolt näidatud e-aadressile. Menetlusalune isik on ise kinnitanud väärteoprotokollis, et tema poolt avaldatud andmed on õiged, sh. ka e-aadress. Menetlusalune isik pidi aru saama ,et ülisuure kiirusega maanteel sõites järgneb ka karistus ning 3 juhtimisõiguse äravõtmine teatud ajaks. Kohus arutas Kenno Kulbergi kaebust kohtuistungil 13.10.2020. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid kaebuse juurde. PPA Lõuna Prefektuuri esindaja ei pidanud kaebust põhjendatuks, taotles kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtu põhjendid Kohus lähtus kaebuse arutamisel VTMS § 133 nõuetest. Kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuuri poolt koostatud menetlusdokumendid nõutekohaselt; süüteokirjeldus on arusaadav; väärteoprotokollis ja väärteootsuses on süütekirjeldused ja kvalifikatsioonid identsed. Menetlusalusele isikule on selgitatud menetlustoimingute tegemisel VTMS § 19 toodud õigusi. Kohtulikul arutamisel selgus, et Kenno Kulberg on väärteoprotokolli oma e-aadressi ebaõigesti märkinud, mistõttu ka temale PPA Lõuna Prefektuuri poolt saadetud otsus ei jõudnud aadressaadini. Kenno Kulberg ebatäpsuse tõttu ei saanud ta väärteootsust kätte. Tõendina asjas olev kiirusemõõturi kasutamise protokoll ( tl. 23 ) on korrektne tõend, mis kinnitab, et Kenno Kulberg 4.07.2020 kella 01.23 ajal Jõhvi -Tartu-Valga mnt. 177 km-l ületas lubatud sõidukiirust oluliselt , so. 94 km/h võrra. PPA Lõuna Prefektuuri teatis ( tl. 28 ) kinnitab, et sõidukiirust mõõtnud liikluspolitseinik K.T.on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Mõõteseadme taatlustunnistus ( tl. 30) kinnitab kasutatud mõõteseadme vastavust mõõteseadme nõuetele. Seega on kiirusemõõtmine kui menetlustoiming teostatud korrektselt ja mõõtmistulemus õige. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja politseinik K.T. ütlustel ta jälgis Kenno Kulbegi sõitmist ning pidevalt piirkiiruse ületamist kaua, sõites temale järele. Politseisõiduki pardakaamera salvestisel on nähtav kogu teekond. K.T.ei peatanud kiirust ületanud sõidukit, tahtes näha kas rikkumine jätkub ka asulas. Ta sõitis Kenno Kulbergi poolt juhitud autole Audi A8 järgi 25 km. Väärteoprotokoll koostati kinipidamise kohas. Õiguste tutvustamine toimus maanteel isiku kinnipidamisel. Tema koostas väärteokorras kinnipidamise protokolli ja seejärel peeti Kenno Kulberg 48 tunniks kinni. Põhjuseks oli rikkumise pikk ajavahemik ; õigusrikkumine oli jätkuv. K.T.selgitas, et tema kaalutlus oli see, et seda isikut ei saa lasta edasi sõita, on ohtlik, ta võib jätkuvalt kiirust ületada. Otsus sai langetatud puhtalt õigusrikkumise baasil. See oli menetleja enda otsus kohapeal. Selliste suurte rikkumiste asjad jõuavad ka kohtusse ( kohtuistungi protokoll tl. 34-35). Kohtuistungil vaadatud poliltseisõiduki pardakaamera videoslavestus kinnitab kiiruse ületamist kiirusmõõturi kasutamise protokollis näidatud määral. Seega on tõendatud, et Kenno Kulberg 07.2020 kella 01.23 ajal Jõhvi -Tartu-Valga mnt. 177 km-l ületas lubatud sõidukiirust oluliselt , so. 94 km/h võrra, sõites asulavälisel teel pikalt üle lubatud sõidukiiruse ning sõitis ka kiirusega 184 km/h. Kenno Kulbergi enda selgitus kohtuistungil ( tl. 36-37) selles , et ta kartis, et teda võidakse röövida, ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetav. Kenno Kulbergi poolt juhitud Audi A8 ei olnud selline kõrge turuväärtusega sõiduk ( ca 7000 €), mida oleks olnud mõtet röövida. Seega kohus ei arvesta seda Kenno Kulbergi väidet süüteokoosseisu tuvastamisel ; ei ole põhjendatud tekkinud olukorda käsitleda siin KarS § 39 – eksimusena teo keelatuses. Kenno Kulberg suurema ohu allika valdajana ei saa end õigustada ülisuure kiiruse ületamise korral ebaadekvaatse otsuste vastuvõtmisega. Pealegi tegutses Kenno Kulberg otsese tahtlusega sõita võimalikult kiiresti. Nähes, et tema poolt kihutamisega ei saa ta soovitud tulemust- eest ei õnnestu ära sõita, pidanuks ta endale aru andma et tema poolt 184 km /h tunnikiirusega öisel maanteel metsa vahel kihutamine võib traagiliselt lõppeda metsaloomale otssaõiduga või kõrvalteelt peateele sõitva sõidukiga reaalse kokkupõrkega. Teistel sõidukijuhid ei 4 saa kuidagi eeldada, et meie maaanteedel sõidetakse öösel 184 km/h tunnikiirusega. Kenno Kulberg sõidukijuhina pidi kõiki neid asjaolusid analüüsima, enne kui otsustas kihutama hakata, tekitades sellise kihutamisega ohu endale kui ka teistele liiklejatele. Kohtu hinnangul ei ole Kenno Kulbergi rikkumisel vabandusi. Tema poolt toime pandud Liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 1 /
4 järgse väärteos on tema süü suur. Kenno Kulbergi käitumisele ei ole õigustust. Politseil on oma töömeetodid kuidas jälgida rikkujaid. Õigusrikkuja jälitamine on tavapärane; nii see käesoleval juhul toimus. Relva kasutamine õigusrikkuja peatamiseks on aga juba hoopis radikaalsem meede. Seda aga politsei ei kasutanud. Kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuuri poolt Kenno Kulbergile määratud põhikaristus vastavuses isiku süü suurusega. Kergendavaid -ega raskendavaid koosseisuväliseid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud. Samuti on PPA Lõuna Prefektuur karistanud Kenno Kulbergi
4 süüteo eest
5 p. 3 alusel minimaalse lisakaristusega- 6 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamise sellistele kihutajatele igati kohane nii üld -kui ka eripreventiivne karistus. Kenno Kulberg ei ole KarS § 481 lg. 2 näidatud isik, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kenno Kulbergi poolt esitatud väide, et elukohast X külast X lähedalt ei saa tema tasuta ühistranspordiga sõita Tartusse ning Lohkvasse, kus ta töötab, ei ole tõene. Kenno Kulberg elab X alevikust mõned kilomeetrid eemal. Nende mõlema asula bussiühendus Tartuga on isegi sedavõrd hea – on 46 bussiväljumist päevas. Ülenurmelt on veel 30 bussiväljumist päevas. Samuti on võimalik kasutada X ja Tartu vahel kergliiklusteed jalgrattaga liikumiseks. Kenno Kubergi töö autoremonditöökojas ei eelda operatiivseid väljasõite mootorsõidukiga. Kenno Kulbergi poolt toimepandu on väga raske liiklusalane rikkumine. Ei ole põhjendatud lisakaristust mõista alla alammäära ega kohaldada KarS § 61. On arusaadav, et karistus on keskmisest rangem. Karistus ei saa ega tohigi olla mugav. Karistuse eesmärk on avaldada õigusrikkujale reaalset mõju et ta tema rikkumine ei ole sallitav ning et ta tulevikus selliste rikkumistega ei jätkaks. Mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole põhjendatud pidada loomuõiguseks nagu rikkujad seda sagedasti tõlgendavad. Lähutudes eeltoodust jätta rahuldamata Kenno Kulbergi kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 30.07.2020 otsusele väärteoasjas 2780,20,006293 ning kaevatav otsus muutmata. Kohaldada Kenno Kulbergile põhikaristuse tasumisel KarS § 66 ning võimaldada temal rahatrahv tasuda nelja kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg. 1 alusel jätta menetluskulud süüdlase Kenno Kulbergi kanda. Peet Teidearu Kohtunik /alllkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.