← Eesti

2-20-6568/14

Obsah (9)§ 477§ 430§ 6184§ 432§ 433§ 661§ 173§ 168§ 172

2-20-6568 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2020. a, Võru kohtumaja Põlva maja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-20-6568 Tsiviilasi Osaühingu Kehra Agro av

) § 475 lg 1 p 131 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjad hagita asjad.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 430

lg 1 näeb ette, et hagimenetluses võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 477

lg 6 sätestab erisusena, et hagita menetluses võivad menetlusosalised sõlmida kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

§ 6184

lg 4 kohaselt püüab kohus juurdepääsutee määramise asjas suunata asjaosalisi kokkulepet sõlmima. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et kokkuleppe saavutamisel vormistatakse see kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid juurdepääsutee asjas kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab avaldaja Osaühingu Kehra Agro ja puudutatud isikute J. T. , I. T. , M. S. ja A. T. vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetab asja menetluse. 3 Tulenevalt

§ 430

lg-st 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

§-ile 6185 näeb aga juurdepääsutee määramise asjades erisusena, ette, et asjaolude olulisel muutumisel võib kohus asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Tulenevalt

§ 661

lg-dest 1 ja 2 esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse, 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib hagimenetluses määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et loobuvat kokkulepet kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et

§ 661

lg 4 alusel on võimalik analoogia korras menetlusosaliste kokkuleppele kokkulepet kinnitavale ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigus välistada. Juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis seatakse tehingu või kohtulahendiga. Selleks, et kanda juurdepääs kinnistusraamatusse, on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 järgi nõutav kinnisasja omaniku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa juurdepääsutee kohta kanne tehakse. KRS § 341 lg 8 näeb ette, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Menetlusosalised on kokkuleppes avaldanud tahet kanda kinnistusraamatusse märkus, millega tehakse nähtavaks kokkulepe juurdepääsutee kohta. Kohus kinnitab kokkuleppe kohtuliku kompromissina ja määrus asendab puudutatud isiku tahteavaldusi kinnistusraamatusse taotletud kande tegemiseks. Avaldaja taotlusel saadab kohus käesoleva määruse selle jõustumisel Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale juurdepääsutee kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 näeb ette, et hagimenetluses kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et arvestades käesoleva menetluse asjaolusid, sh seda, et menetlus lõpetatakse menetlusosaliste kokkuleppe kinnitamisega, on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.