Obsah (4)

§ 29§ 120§ 132§ 123

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2020, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-20-3189 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Eilo

§ 29lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: 1.

Kiur Kuusma kaebus rahuldada. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.07.2020.a otsus väärteoasjas nr 2603,20,000298 ja lõpetada käesolevas väärteoasjas menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

1. Edastada käesolev kohtuotsus Kiur Kuusmale ning PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo Mustvee kordoni piirivalvur Vadim Lebezov koostas 19.07.2020.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 1 2603,20,000298 selles, et Kiur Kuusma, juhtis väikelaeva Tartumaal Peipsiääre vallas Emajõel, seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,42 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust +/- 0,05 mg/l loeti lõplikuks tulemiks 0,37 mg/l. Väikelaeva juht rikkus väikelaeva varustusele esitatavaid nõudeid, juhtis väikelaeva ilma päästevarustuseta. Seega rikkus Kiur Kuusma MSOS § 45 lg 4, § 354 lg 4, MKM 11.05.2011.a määruse nr 32 § 5 lg
3. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris väärteo MSOS § 88 ja § 93 lg 1 alusel ning määras menetlusalusele isikule rahatrahviks 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.
4. 24.07.2020.a esitas Kiur Kuusma Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kiirmenetluse otsuses on kirjas, et ta juhtis paati joobeseisundis, kuigi liikumissuuna lahtrisse on märgitud selgelt, et väikelaev oli ankrus. Kiur Kuusma selgitab, et ta ei juhtinud paati joobes olekus ning paat oli kinnitatud nii vööri kui ka ahtriankruga. Ametnike saabudes oli 3 põhjaõnge sees, jõi õlut ning sõi võileiba.
5. 01.09.2020.a jättis Tartu Maakohus kaebuse käiguta ning palus täpsustada, kas kaebaja soovib kaitsjat ja suulist menetlust.
6. 09.09.2020.a täiendas Kiur Kuusma kaebust ning märkis, et ei soovi kohtuistungit ega kaitsjat.
7. 09.09.2020.a esitas Tartu Maakohus nõude Lõuna prefektuurile materjalide koopia väljastamiseks ja kirjaliku seisukoha avaldamiseks hiljemalt 30.09.2020 kuupäevaks.
8. 24.09.2020.a esitas kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha, milles märkis, et nõustub Kiur Kuusma esitatud kaebusega ning leiab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

MSOS § 45 lg 4 kohaselt ei tohi väikelaeva või muu veesõiduki juht merel või sisevetel liigeldes olla joobeseisundis. Kiirmenetluse otsuses on kohtuväline menetleja kirjutanud, et liikumise suunaks on „seisis ankrus“. Ankrus olev alus ei ole liikuv alus. Tunnistajana üle kuulatud piirivalvur R.S. kinnitab oma ütlustega samuti, et paat oli ankrus, materjalidest ei loe välja, et alus oleks liikunud ka vahetult enne kontrolli teostamist. Väärteo kirjelduses on toodud välja rikkumisena, et „juhtis väikelaeva ilma päästevarustuseta“ – väärteo kirjeldus ei ole vastavuses tegelikkusega, kuna menetlusalune isik ei juhtinud väikelaeva. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 7.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungit osa võtta. 8. Käesolevalt on nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja teavitanud, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus edastas kohtuvälisele menetlejale kaebuse koopia ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha Kiur Kuusma esitatud kaebuse suhtes. Seega on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses. 2 9.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 10. Kohus leiab nõustuvalt kaebuse esitajaga, et käesolevalt ei ole Kiur Kuusma teos tuvastatavad väärteo tunnused, mistõttu tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.

1. Kiirmenetluse otsuses märgitud väärteo kirjelduse kohaselt heidetakse Kiur Kuusmale ette, et ta juhtis väikelaeva seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,37 mg/l kohta. Lisaks heidetakse talle ette, et ta juhtis väikelaeva ilma päästevarustuseta.
2. MSOS § 45 lg 4 kohaselt ei tohi väikelaeva või muu veesõiduki juht merel või sisevetel liigeldes olla joobeseisundis. Kuigi menetlusalusel isikul tuvastati joobeseisund (tl 17) ei nähtu kiirmenetluse otsusest, et menetlusalune isik oleks liigelnud veealusega, kuivõrd protokolli kirjelduse kohaselt alus „seisis ankrus“. Lisaks nähtub tunnistaja R.S. ülekuulamise protokollist (tl 18-19), et kontrolliti ankrus olevat valgustamata paati, milles viibis ja püüdis kala Kiur Kuusma. Seega ei ole võimalik tuvastada, et Kiur Kuusma juhtis väikelaeva kontrolli ajal või vahetult enne kontrolli teostamist, mistõttu ei ole sedastatavad väärteo objektiivsed tunnused. Ankrus seisev veealus ei saa tähendada MSOS § 45 lg 4 kontekstis liiklemist.
3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.05.2011.a määrusest „Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise“ § 5 lg-st 2 tulenevalt peab väikelaeval olema vähemalt üks päästevest või ujumisvahend iga pardalviibija jaoks vastavalt väikelaeva kategooriale. Nähtuvalt käesoleva väärteoasja kiirmenetluse otsuse teokirjeldusest heideti menetlusalusele isikule ette, et ta juhtis väikelaeva ilma päästevarustuseta. Kuivõrd väikelaeva juhtimist menetluse käigus ei tuvastatud ning seda ei kinnita väärteoasja materjalid, siis ei saa vastava teokirjelduse alusel menetlusalusele isikule väärteo toimepanemist (päästevesti puudumine) ette heita. 14.

§ 132

p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. 15. Kuna Kiur Kuusma tegevuses ei ole tuvastatavad väärteo tunnused, lõpetab kohus väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 1 alusel ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.07.2020.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2603,20,000298. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Peet Teidearu 3