Obsah (6)

§ 4231§ 4231j§ 121§ 64§ 73§ 68

1-20-7688 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. novembril 2020.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-7688 (20231501317) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistun

§ 4231

ja § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kelly Kruusimägi Süüdistatav Vitali Moisejev – isikukood 37206030383, elukoht xxxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel vene keel, ei tööta, tõkend elukohast lahkumise keeld, lehtivad kriminaalkaristused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vitali Moisejev

§ 4231järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 kuud.

Süüdi tunnistada Vitali Moisejev

§ 121

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust

§ 73

lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.12.2019-04.12.2019 ja 13.07.2020-11.09.2020, s.o kokku kaks kuud. Koheselt kandmisele kuuluv karistus on kantud. 1

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 7 kuud, täitmisele kui Vitali Moisejev ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Vitali Moisejev suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Vitali Moisejevilt lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu 232 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 438 eurot riigituludesse. Kohustada Vitali Moisejevit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 128.83 eurot. Menetluskulud kogusummas 1546 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusena võib märkida: „Vitali Moisejev, kriminaalasi 1-20-7688, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulud summas 171 eurot riigi kanda Asitõendid – CD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Sooniskinnisega kilekott vatiga (PPA asitõendite hoidlas) -hävitada Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Vitali Moisejevit süüdistatakse selles, et tema, olles 05.04.2019 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse otsusega karistatud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (juhtimisfakt 05.04.2019), juhtis uuesti tahtlikult 04.10.2019 kella 14.27 ajal Tallinnas Laagna tee xxxx juures mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx ning juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 03.12.2019 kella 15.23 ajal Tallinnas Gonsori xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega rikkus V. Moisejev süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus 2 ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Oma tahtliku tegevusega pani Vitali Moisejev toime mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Vitali Moisejevit selles, et ta lõi tahtlikult tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil 06.07.2020 ajavahemikul 00.00 kuni 02.13 xxxx asuva elumaja trepikojas, kus asuvad korterid xxxx, täpselt tuvastamata terariistaga vähemalt üks kord V U vasakule poole kõhu piirkonda roiete alla, põhjustades V. U kõhuseina lahtise torkehaava ning pindmise nahavigastuse ja –kriimustuse kõhu piirkonnas. Oma tahtliku tegevusega pani Vitali Moisejev toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Vitali Moisejev, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 26.10.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Vitali Moisejev süüdi tunnistamist

§ 4231

järgi ja mõista karistuseks vangistust 2 kuud.

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör karistuseks vangistust 8 kuud.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

§ 73

lg 2 alusel pöörata Vitali Moisejevile mõistetud ja ära kandmisele kuuluv karistus, s.o vangistus 9 kuud täitmisele osaliselt, mõistes koheselt täitmisele kuuluvaks vangistuse 2 (kaks) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata koheselt ära kandmisele kuuluva 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.12.–04.12.2019, s.o 2 (kaks) päeva, ja 13.07.-13.09.2020, s.o 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ehk kokku 2 (kaks) kuud vangistust, lugedes koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks. Ülejäänud osas, s.o 7 kuud vangistust, jätta karistus

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata tingimusel, et Vitali Moisejev ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, 4otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid, CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Sooniskinnisega kilekott tuleb hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 3,4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 438 eurot ja ekspertiisikulud summas 232 eurot riigituludesse. 3 Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse tervisekahjustuse raskus, on oluliseks tõendiks tervisekahjustusega seotud kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNA ekspertiisikulud olid kriminaalasja asjaolude väljaselgitamiseks olulised, mistõttu kuuluvad need summas 171 eurot süüdistatavalt välja mõistmisele. KrMs § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud ekspertiisikulud s.o summas 171 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku 4 olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5