Obsah (7)

§ 35§ 251§ 55§ 104§ 32§ 187§ 206

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-879 Haldusasi X avaldus Vaidlustatud

) § 32 lg-d 1 ja 3 sätestavad, kes võib olla menetlusosalise volitatud esindajaks halduskohtumenetluses. Antud asjas on võimalik, et esindaja on õigusteadusliku kõrgharidusega, see tähendab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni omav isik või esindaja on esindatava üleneja või alaneja sugulane. Halduskohus märkis, et

§ 35

lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Halduskohus märkis, et kohtute infosüsteemi KIS andmetel (kohtuasi 1-16-6172 jt) puudub määruskaebuse esitajal magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon õigusteaduse õppesuunal. Kohtule ei ole esitatud dokumente selle kohta, et määruskaebuse esitaja oleks mõne taotleja üleneja või alaneja sugulane. See tähendab, et määruskaebuse esitajal puudub õigus olla taotlejate esindaja halduskohtumenetluses. Kui avaldusele esindajana alla kirjutanud isikul esindusõigust ei ole, siis puudub avaldusel allkiri. Taotlustes ei ole ära toodud taotluste aluseks olevaid asjaolusid. Tegemist on kõrvaldatavate puudustega. Halduskohus selgitas, et mõistab taotlusi nii, et iga taotleja soovib talle määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise edasilükkamist ehk haldusakti täitmise peatamist (

§ 251lg 1 p 1).

Halduskohus andis taotlejatele tähtaja halduskohtule omakäeliselt alla kirjutatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks ja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

1. Ükski taotleja puudusi ei kõrvaldanud. Üks taotlejatest oli vanglast vabanenud ja ei saanud määrust kätte.
2. Tartu Halduskohus jättis 15.05.
3. a määrusega (tl 29-29p) esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata. Halduskohus jättis Viru Vanglas viibivate taotlejate taotlused läbi vaatamata

§ 55lg 2 alusel, kuna taotlejad ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtpäevaks puudusi.

Halduskohus selgitas, et kohus ei saa menetleda avaldust, millel puudub allkiri (

§ 35

lg 1, § 54 p 7) või avaldust, mille puhul ei ole tasutud riigilõivu ega esitatud riigilõivust vabastamise taotlust (

§ 104lg 2).

Halduskohus jättis taotleja, kes ei viibinud enam Viru Vanglas, taotluse läbi vaatamata, kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna taotleja on vanglast vabanenud, siis ei ole tema suhtes distsiplinaarkaristuste täitmine enam võimalik. Kuna menetlus lõppes kõigi taotluste puhul taotluse läbi vaatamata jätmisega, siis ei pidanud halduskohus mõistlikuks eraldada iga taotlust iseseisvaks kohtuasjaks.

1. Määruskaebuse esitaja esitas väidetavalt taotluste esitajate nimel 23.05.2017 Tartu Halduskohtu 15.05.
2. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu 15.05.
3. a määruse tühistada ja kaebuse rahuldada. Määruskaebuse esitaja märgib, et jääb kõigi esitatud taotluste juurde. Määruskaebuse esitaja on määruskaebusele kirjutanud, et on esindaja. Ta väidab, et halduskohus jättis arvestamata

§ 32

lg 6 ning kuna tema esitas kaebused ja taotlused, siis tuleks need tagastada talle, aga temale ei ole ühtegi määrust saadetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tagastada.
2. Määruskaebuse teiste isikute nimel esitanud isikul puudub esindusõigus määruskaebuse esitamiseks.

§ 187

lg 3 p-st 4 koosmõjus

§ 206

lg-ga 1 tuleneb, et määruskaebus tagastatakse, kui määruskaebuse määruskaebuse esitaja nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu.

§ 32

lg 1 p 2 alusel võib halduskohtumenetluses esindajaks olla õigusteadusliku kõrgharidusega isik. Kohtute infosüsteemist KIS nähtub (nt asjas nr 1-16-6172), et isikul puudub teiste esindamiseks seaduses nõutud haridus.

§ 32

lg 1 p 7 sätestab, et esindajaks võib olla esindatava menetlusosalise abikaasa või üleneja või alaneja sugulane. Asja materjalidest sellist seost määruskaebuse määruskaebuse esitajate nimel esitanud isikul ei nähtu. 2 8. Määruskaebuse esitajate nimel määruskaebuse esitanud isik viitab määruskaebuses esindusõiguse osas

§ 32lg-e 6.

Ringkonnakohus märgib, et

§ 32

lg 6 sätestab, et menetlusosalise ametnikuks loetakse

§ 32

lg-e 1 p 5 kohaldamisel ka ametnik, kes töötab ministeeriumis, mida juhib menetlusosaliseks olev minister. Seega ei ole tegemist asjakohase viitega. Kui määruskaebuse esitajate nimelt määruskaebuse esitanud isiku sooviks oli viidata

§ 32

lg 1 p-le 6, siis selle sätte kohaselt võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise kolmanda isiku volitusel. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja ise kaebaja ning seega ei saa ta ka olla asjas esindaja teiste kaebajate volitusel. 9.

§ 187

lg 4 kohaselt kui määruskaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega määruskaebuse käiguta ja annab määruskaebuse esitajale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebuse esitajate nimel määruskaebuse esitanud isikul puudub esindusõigus ja seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada määruskaebuse käiguta jätmisega. Kuna määruskaebuses on vaidluse all esindusõiguse olemasolu ja halduskohus jättis taotlused juba käiguta ning taotluse esitajad käiguta jätmise määrusele ei vastanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik ka määruskaebuse käiguta jätmine selleks, et anda menetlusosalistele tähtaeg määruskaebuses esinevate teiste puuduste kõrvaldamiseks. 10. Lähtuvalt eelnevast tuleb määruskaebus

§ 187

lg 3 p-st 4 koosmõjus

§ 206lg-ga 1 tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits