Obsah (4)

§ 207§ 205§ 203§ 121

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-836 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla kohust

) § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Halduskohus leidis, et ilma puuduste kõrvaldamiseta ei olnud vanglal vaide menetlemine võimalik ning halduskohus ei nõustunud kaebaja konstateeringuga, et esitatud vaides puudusi üldse ei esinenud.

1. X esitas 21.05.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.05.
2. a määruse peale, milles märgib, et jääb kõigi varem esitatud taotluste juurde ja palub võtta kaebuse menetlusse.
3. Tartu Halduskohus vabastas 26.05.
4. a määrusega Xi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11.

§ 207

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta Xi määruskaebus

§-s 205 määruskaebusele 2 sätestatud nõuetele. Xi esitatud määruskaebuses puudub tegelikult määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus selle kohta, millises ulatuses ta halduskohtu määrust vaidlustab ja missugust lahendit taotleb ning puudub ka määruskaebuse selge põhjendus.

§ 205

lg 2 kohaselt tuleb määruskaebuse põhjendustes märkida faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane ning viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada. X on määruskaebusesse märkinud üksnes, et ta jääb kõigi varem kohtule esitatud taotluste juurde ning palub võtta kaebus menetlusse. Vaatamata sellele on ringkonnakohtu hinnangul võimalik siiski järeldada kaebaja määruskaebusest, et ta soovib halduskohtu 16.05.

1. a määruse tühistamist ning tema kaebuse menetlusse võtmist. Seetõttu ei pea ringkonnakohus, arvestades muuhulgas ka käesoleva asjas asjaolusid, menetlusökonoomia seisukohast vajalikuks määruskaebuse käiguta jätmist ning peab võimalikuks selle sisulist läbivaatamist esitatud kujul.
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid Tartu Halduskohtu 16.05.
3. a määrust tuleb osaliselt muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus õigesti kindlaks teinud kaebuse eset, leides, et tegemist on tühistamiskaebusega Tallinna Vangla 12.04.
4. a vaide tagastamise otsuse peale. Olenemata sellest, et kaebaja on 18.04.2017 halduskohtule esitatud kaebuses märkinud ka fraasi „12.04.2017 nr 5-15/17/106-4 vaide tagastamise peale“, ei saa esitatud kaebuse sisust kuidagi teha järeldust, et kaebaja esitas vaide tagastamise otsuse tühistamise nõude. Kaebuse sisust nähtuvalt on selle esitamise eesmärk olnud siiski saada Tallinna Vangla direktori vastuvõtule ja kaebaja on ka selgelt märkinud, et ta soovib kohustada vanglat tagama talle Tallinna Vangla direktori vastuvõtt, s. o kaebaja esitas halduskohtule kohustamisnõude, mille ta oli esitanud 07.02.2017 esmalt vanglale samasisulise taotlusena ja siis ka 16.03.
5. a vaides seoses vangla 13.03.
6. a keeldumisega. Seega tuleb esitatud kaebuse nõudeks lugeda Tallinna Vangla kohustamise nõuet võimaldada talle vangla direktori vastuvõtule saamine ja sellisel juhul on õiged ka halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendused selle kohta, et esitatud kaebus tuleb tagastada, kuna kaebajal on kohustamisnõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, sest ta ei kõrvaldanud Tallinna Vanglale 16.03.2017 esitatud vaides esinenud puudusi. Ringkonnakohus nõustub seetõttu halduskohtu 16.05.
7. a määruse põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Halduskohus ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kontrollides piirdunud üksnes formaalse kontrolliga, vaid on sisuliselt hinnanud, kas ka tegelikult esinesid alused vaide tagastamiseks (vt RkHK 29.04.

1. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 20). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja poolt Tallinna Vanglale 16.03.2017 esitatud vaides esinesid puudused ja ilma puuduste kõrvaldamiseta ei olnud vaide menetlemine vanglas võimalik. Kaebaja ei kõrvaldanud 31.03.2017 vanglale esitatud avaldusega vaides esinenud puudusi, kuigi vangla oli 23.03.
2. a kirjas selgitanud, milles puudused seisnevad ja kuidas kaebajal on võimalik neid kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega on halduskohus õigesti kohustamiskaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastanud.

Kui lugeda esitatud kaebuse nõudeks tühistamisnõuet Tallinna Vangla 12.04.2017. a vaide tagastamise otsuse peale, siis ei oleks halduskohtu põhjendused kaebuse tagastamise aluste kohta õiged ning asja materjalidest ei nähtu samuti, et halduskohus oleks eelnevalt analüüsinud sellise sisuga tühistamisnõude esitamise võimalikkust (vt RkHKo 11.03.2004 asjas nr 3-3-1-8-04, p 13) ning seda, kas sellise nõude osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud või mitte. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Einar Vene Maili Lokk 4