Vaidlustatud lahend Tallinna Vangla 24.märtsi 2017.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 650017000070 Asja läbivaatamise kuupäev 18. mail 2017.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja R O, kohtuvälise menetleja Tallinna Vangla esindaja Liis Laansoo. RESOLUTSIOON Juhindudes
lg 1, § 57 lg 1 p 3, VTMS § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta R O kaebus rahuldamata. Tallinna Vangla 24.märtsi 2017.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 650017000070 jätta muutmata. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 27. juunil 2017.a. alates kella 12.00 . Asjaolud 21. veebruaril 2017.a. koostas Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Enno Kuusik väärteoprotokolli selle kohta, et R O lõhkus 24.01.2017.a. täpselt tuvastamata ajal ,kuid enne kella 14.20 Tallinna Vangla (Magasini 35) I üksuse kambris nr. xxx ära talle kasutada antud vangla madratsi, padja, voodipesu ja vangla vormiriided (jope, püksid, jakk, T-särk) Antud teoga tekitas R O Tallinna Vanglale varalise kahju 132.27 eurot väärtuses, milline summa ei üle 4000 eurot, pannes seega toime süüteo väheväärtusliku asja vastu . Väärtegu kvalifitseeriti
lg.1 (rikutud õigusnorm
otsuse alusel väärteoasjas 650017000070 määrati R O-le
100(ükssada) eurot. Kaebuse sisu. Kaebaja R O palub kohtule esitatud kaebuses kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas 650017000070 24.03.2017.a. tehtud otsus tühistada . Kaebaja väidab, et on süütu, pole midagi ära lõhkunud, asi on tõendamata ja rahatrahv on liiga suur. Hagi on vale. Menetlus kohtus. Kaebuse esitaja jäi kaebuses esitatud kaebuse juurde.(kaebuse arutamine toimus videokonverentsi vahendusel.)Eitab, et lõhkus vormiriideid ja madratsit. R O väidab, et ei näinud, kes kambris riideid lõhkus, oli sellel ajal WC-s. Tead ühte, kes oli temaga koos kambris, selle mehe nimi oli V, teist meest ei tea. Samuti ütleb, et ei mäleta ka varasemaid vangla vara lõhkumisi. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et R O kaebus ei ole põhjendatud. Tema poolt väärteo toimepanek ehk vangla poolt R O-le väljastatud vormiriiete ja voodivarustuse lõhkumine on tõendamist leidnud tunnistaja V H ütlustega kui ka asitõendi vaatlus-protokolliga. Kohus avaldas väärteotoimiku materjalidest :väärteomenetluse alustamise teate, I üksuse valvuri R.Ruutma ettekande, kinnipeetavale Tallinna vangla poolt väljastatud vanglavormi nimekirja, asitõendi vaatluse protokolli väärteoasjas nr. 650017000070 . Samuti avaldas kohus tunnistaja V H ütlustest osa, kus V. H kinnitusel R O hakkas enne kartsa minekut oma voodiriideid ja talle antud vangla riideid lõhkuma. Kohtuotsuse põhjendused Kohus kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku selgitused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: 2 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
varavastase süüteo väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu. Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse sisuliselt. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja tehtud väärteootsusega nõus täies ulatuses ning vaidlustab selle seaduslikkuse ja taotleb väärteomenetlus lõpetamist , kuna ei ole tegu toime pannud . Väärteoprotokollist nähtuvalt lõhkus R O 24.01.2017.a. täpselt tuvastamata ajal ,kuid enne kella 14.20 Tallinna Vangla (Magasini 35) I üksuse kambris nr. xxx ära talle kasutada antud vangla madratsi, padja, voodipesu ja vangla vormiriided (jope, püksid, jakk, T-särk) Antud teoga tekitas R O Tallinna Vanglale varalise kahju 132.27 eurot väärtuses, milline summa ei üle 4000 eurot, pannes seega toime süüteo väheväärtusliku asja vastu . Väärtegu kvalifitseeriti
lg.1 (rikutud õigusnorm
lg.1) Väärteoprotokolli kohaselt rikkus R O kirjeldatud tegevusega
lg.1 nõudeid.
sätestab vastutuse asja rikkumise ja hävitamise eest.
lg.1 kohaselt järgneb kriminaalvastutus võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju . Antud teoga tekitas R O Tallinna Vanglale varalise kahju 132.27 eurot väärtuses, milline summa ei üle 4000 eurot, pannes seega toime süüteo väheväärtusliku asja vastu . Väärtegu kvalifitseeriti
lg.1 (rikutud õigusnorm
Vastavalt
lg.1 sätete kohaselt karistatakse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus leiab, et antud väärteoasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega on R O süü täielikku tõendamist leidnud ja õiguserikkumine on õigesti kvalifitseeritud. Nagu nähtub väärteomenetluse alustamise teatest oli 24.jaanuaril 2017.a. kella 14.20 paiku Tallinna Vangla esimeses üksuses kambris nr. xxx kinnipeetavale R O-le väljastatud vormiriided ja madrats ära lõhutud. I üksuse valvuri R.Ruutma ettekande kohaselt avastati Tallinna Vangla kambri xxx akna all okastraadis ripuvad riided. Vangivalvurid reageerisid koheselt ja vaatasid kambrisse, kambris küll mingit tegevust ei toimunud, kuid kambris viibiva kinnipeetava R O madrats ning ka mõned vangla poolt R O-le antud riided olid lõhutud. Materjalide hulgas on kinnipeetavale Tallinna vangla poolt väljastatud vanglavormi nimekiri. Asitõendi vaatluse protokolli kohaselt (lk. 7-14 ) on väärteoasjas nr. 650017000070 vaadeldud kinnipeetav R O-le väljastatud kahte kinnipeetava T- särki, jopet, pükse, jakki, kahte voodilina, padjapüüri, patja, kattega madratsit , tekki- mis olid lõhki käristatud. Samuti avaldas kohus tunnistaja V H ütlustest osa, kus V. H kinnitusel R O hakkas enne kartsa minekut oma voodiriideid ja talle antud vangla riideid lõhkuma R O tegi seda üksinda, rebis kätega, abivahendeid ei kasutanud, Puruks rebitud asjad, mis mahtusid, loopis aknast välja. 3 Menetlusalune isik R O ise ei soovinud ühegi asja kohta ütlusi anda. Teda ei huvitanud miski, mis on selle vanglaga seotud. Kui vanglal midagi on, saatku talle paberid ja tema kaebab selle kohtusse edasi. Palus ennast rahule jätta ja kuhugi allkirju anda ei soovinud. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et R O poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et puudub alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.1 sätete kohaselt karistatakse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega on kohtuväline menetleja määranud rahatrahvi sanktsiooni miinimummäära lähedasena s.o. rahatrahviga 25 trahviühikut s.o. 100 euro suuruse rahatrahviga. Väärteootsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja märkinud , et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, isik ei esitanud vastulauset. Kohtu hinnangul ei ole antud väärteoasjas karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud ning menetlusalune isik oma tegu ei tunnista. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt selgitas menetlusalune isik, et tema pole midagi ära lõhkunud, varasemaid vanglas asjade lõhkumisi ei mäleta ja leiab, et kohus peab tema karistamisotsuse tühistama ja menetluse lõpetama. Kohtu hinnangul menetlusalune isik oma süütegu ei tunnista ega ka kahetse, vaid püüab kõigi vahenditega hoopiski vabaneda vastutusest. Kuivõrd karistust kergendavad asjaolud puuduvad, menetlusalune isik oma süüd ei tunnista ning esitab ennastõigustavaid väiteid, siis kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv miinimummäära lähedasena vastavuses süüga ja kaebaja isikuga ning puudub alus karistusotsuse tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Leili Raedla Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.