lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Kohus võttis hagi 13.07.2020 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 24.07.2020. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega.
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 24.07.2020. Vastuse esitamise tähtajaks oli 07.08.2020. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. 2/4 2-20-9945
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 76, 100, 101, 108 lg 1, 113 lg 1 ning korteriomandi-ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1, lg 2 p 1, 2, 3, § 32 ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega kogu haginõude ulatuses. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxx. Kostja oma käitumisega rikub aastate jooksul avalikku korda ja teiste liikmete rahu ning ei tasu nõuetekohaselt majandamiskulusid. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus rahuldab hagi kostja vastu tagaseljaotsusega. Kohus kohustab kostjat võõrandama talle kuuluva korteriomandi. Lugeda kostja nõusolek korteriomandi võõrandamiseks antuks kohtuotsusega. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kohus märgib nõude osas asendada kostja nõusolek korteri võõrandamiseks kohtuotsusega, et kostjal on kohtuotsusest tulenev kohustus korter võõrandada ning juhul kui korter võõrandatakse täitemenetluse käigus, tehakse omaniku muutmise kanne kinnistusraamatusse enampakkumise akti alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
lg 1).
lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (
Hageja palub välja mõista menetluskulud 701,52 eurot sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, esindaja õigusabikulu 378 eurot ja dokumentaalsete tõendite saamise kulu 23,52 eurot kostja kanda.
lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) (27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-159-16). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu määr 108 eurot on põhjendatud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
3/4 2-20-9945 Hagejal on kulunud hagiavalduse koostamiseks 3,5 h, hagiavaldus on ca 7 lehekülge pikk, seega leiab kohus, et 3,5 h on põhjendatud.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 701,52 eurot s.h. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, esindaja õigusabikulu 378 eurot ja dokumentaalsete tõendite saamise kulu 23,52 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.