KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2178 Haldusasi I.A riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Tao

) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.A esitas Tallinna Halduskohtule 06.11.2020 riigi õigusabi taotluse esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks, muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Taotleja soovis vaidlustada kohtute tegevust aastatel 2013–2020 riigi õigusabi võimaldamata jätmisel. Taotleja sõnul vajab ta riigi õigusabi, sest tal on vaimne puue. Asjast tulenev võimalik kasu on rahaline.
2. Tallinna Halduskohus jättis taotluse 06.11.2020 määrusega rahuldamata, sest esinesid riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-des 5 ja 6 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. I.A taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. Taotlusele on lisatud Justiitsministeeriumile adresseeritud nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses taotleja inimväärikuse alandamisega ja vaimse tervise kahjustamisega aastatel 2013–2020 Eesti kohtute poolt, kes ei määranud talle riigi õigusabi. Asja vastu ei ole tungivat avalikku huvi. Taotleja 3-20-2178 rahulolematus kohtute seisukohaga ei tähenda, et tal oleks tekkinud mittevaraline kahju, mis tuleb hüvitada rahas. Liiati võib isik õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus pannud toime kuriteo (riigivastutuse seaduse § 15 lg 1). Tõendatud ei ole, et keegi kohtunikest oleks riigi õigusabi taotlusi lahendades pannud toime kuriteo. Hüvitamiskaebusel pole seega edulootusi ja sellise nõude menetlemine ei ole avaliku huvi seisukohalt oluline.
3. I.A esitas Tallinna Ringkonnakohtule 13.11.2020 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 06.11.2020 määrus. Ta küsib, kuidas ta saab oma õigusi kaitsta, kui tal on vaimne puue. Määruskaebusele on lisatud taotlus vaadata asi läbi kohtuistungil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebuse võib

§ 207lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 119 lg 1, RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitaja eesmärk on saada riigi õigusabi, et esitada halduskohtule kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses riigi õigusabi taotluste rahuldamata jätmisega. Selleks tuleb taotleda halduskohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega taotlus rahuldada (

§ 205lg 1 p 3).

Ringkonnakohus tõlgendab

§ 2lg 4 alusel määruskaebuse esitaja tahet esitada vastavasisuline taotlus.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5. Määruskaebuse esitaja on taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil.

§ 210

lg 4 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea kohtuistungi korraldamise taotlust põhjendatuks. Küsimus on selles, kas määruskaebuse esitaja puue on asjaolu, mis õigustab taotluse rahuldamist. Puudub vajadus korraldada istung täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kirjalik menetlus võimaldab ka asja kiiremat lahendamist. Põhiõiguse piirang olla oma kohtuasja arutamise juures on seetõttu seaduslik ja proportsionaalne. 6. Määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Maakohtu 04.11.2020 vastuse toimikusse võtmist. Vastusega soovib I.A ilmselt tõendada, mitmes asjas on Tartu Maakohus jätnud tema esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Tõend ei ole ilmselgelt asjakohatu, mistõttu võtab ringkonnakohus selle asja materjalide juurde (

§ 62lg 2).

7. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

1. Sisuliselt on määruskaebuse esitaja seisukohal, et taotluse oleks pidanud rahuldama, sest ta ei ole puude tõttu ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohtud on aastate jooksul tema esitatud riigi õigusabi taotlused aga ebaõigesti rahuldamata jätnud, arvestamata tema puuet. Ta soovib riigi õigusabi, et esitada kaebus õigusemõistmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2. Haldusasja nr 3-20-1936 materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitajal on tuvastatud keskmine puue. Ringkonnakohus võtab

§ 62

lg 2 alusel asja materjalide juurde haldusasja nr 3-20-1936 materjalide hulgas sisalduva Sotsiaalkindlustusameti 11.06.2020 otsuse nr P26-2020-84661 (3-20-1936/3s, dtl 33–35). Puude tuvastamine ei tähenda siiski, et isik ei ole ise võimeline halduskohtumenetluses osalema. Halduskohtumenetluses osalemine eeldab üksnes halduskohtumenetlusteovõimet, mitte seda, et isikul ei ole puuet. Vaid teovõime näitab isiku võimet teostada halduskohtumenetluses menetlusõigusi ja täita menetluskohustusi. 2

§ 25lg 2).

Praegu on kaebaja taotlus ja esitatud määruskaebus piisavalt selged. Puudub seega põhjus kahelda tema teovõimes. Selliselt on määruskaebuse esitaja ise võimeline halduskohtumenetluses osalema. Taotluse lahendamisel tuli seega eelkõige kontrollida, kas esines riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Halduskohus jättis taotluse õigesti RÕS § 7 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel rahuldamata. 10. Eelnevat arvestades jääb I.Ai määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.11.2020 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3