← Eesti

1-19-4433/25

Kriminaalasi nr 1-19-4433 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2020 (kohtuistungid toimusid 30.09.2020 ja 03.11.2020) Kriminaalasja number 1-19-4433 Kohtunik Liivi

§ 69

lg 6 alusel pöörata täitmisele Risto Tõnissoole Tartu Maakohtu 26.07.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-4433 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 6 (kuus) kuud 1 (üks) päev vangistust. Kohaldada Risto Tõnissoo suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendina vahistamist kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni. Risto Tõnissoo karistuse kandmise algust arvestada alates käesoleva kohtumääruse tegemisest, s.o 03.11.2020.a. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Vahistamise peale saab kaebust esitada 10 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Risto Tõnissoo on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.07.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-4433

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 69lg 1, 3 alusel asendati 1 aasta 6 kuud vangistust 545 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 aasta 6 kuu vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates. 1

(3)

§ 69

lg 4 alusel kohustati Risto Tõnissood üldkasuliku töö tegemisel täitma

§ 75lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Risto Tõnissoo kriminaalhooldus algas 13.08.2020 ja lõppeks 13.02.

  1. Kriminaalhooldusametnik esitas 23.09.2020 kohtule erakorralise ettekande Risto Tõnissoo kohta. Erakorralise ettekande kohaselt ei sooritanud isik üldkasuliku töö tunde perioodidel 07.09.-10.09.2020 ja 15.09.-21.09.
  2. Lisaks ei ilmunud ta 21.09.2020 registreerimisele ning tulles registreerima 22.09.2020 oli alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega, mistõttu ei olnud võimalik registreerimist läbi viia. Isik on oma rikkumisi põhjendanud haigusega, sealjuures arstitõendit esitamata, ja eksitusse sattumisega. Septembris 2020 ei sooritanud Risto Tõnissoo mitte ühtki üldkasuliku töö tundi, kuid samas väitis ühel korral ametnikule, et ei saa registreerima tulla töötundide tegemise tõttu. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Risto Tõnissoo on talle määratud 545 tunnist sooritanud 363,5 tundi, sooritamata 181,5 tundi. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 30.09.
  3. Risto Tõnissoo andis kohtule teada, et ta ei saa istungile tulla, sest on kõrges palavikus. Kohus lükkas asja arutamise edasi. Kohtuistungil 03.11.2020 selgitas Risto Tõnissoo, et kriminaalhooldus on kulgenud tasapisi, töötunnid on ta üldiselt kokkulepitud aegadel sooritanud. Tõrked on tekkinud viimastel kuudel, kuna oli haige. Arstile ta ei pöördunud, kuna tal ei meeldi arstil käia. Ta tunnistab, et on katseajal mõned uued kuriteod toime pannud, kuid nende eest ei ole teda veel süüdi tunnistatud, on vaid kahtlustatavana hetkel kinni peetud. Ta soovib üldkasuliku töö tunnid ära teha ja on valmis võtma täiendavaid kohustusi mõne sotsiaalprogrammina. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde. Ta selgitas, et esialgu kulges kriminaalhooldus väga hästi, Risto Tõnissoo täitis korrektselt kontrollnõudeid ja pidas kinni ka töö tegemiseks kokku lepitud ajakavast. Probleemid tekkisid käesoleva aasta keskel, kui selgus, et isik on toime pannud uued kuriteod, s.o mootorsõiduki joobes juhtimise ja vargused. Selle järel tekkisid takistused ka registreerimiskohustuse täitmisega Risto Tõnissoo ise küll väitis, et takistuseks oli haigus, kuid arstile keeldus minemast. Problemaatiline oli ka alkoholi tarvitamine, mis selgelt takistas ka registreerimiskohustuse täitmist. Eelmise istungi järel, kui süüdimõistetu teatas, et on haige ja kõrges palavikus, käis ametnike teda elukohas kontrollimas. Selgus, et isik ei olnud juba mitu päeva kodus viibinud. Seega ilmselt esitas ta kohtule ebaõigeid andmeid. KOHTU SEISUKOHT

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Risto Tõnissool on esinenud probleeme nii üldkasuliku töö tundide sooritamise kui ka kontrollnõuete täitmisega. Isikule oli koostatud üldkasuliku töö tundide ajakava perioodiks 7.10. september, millest ta kinni ei pidanud ja tunde sooritama ei ilmunud. Väidetavalt oli põhjuseks haigus, kuid Risto Tõnissoo arsti poole ei pöördunud ega kutsunud ka kiirabi, kuigi kriminaalhooldusametnik vastavad juhised andis. Järgmiseks lepiti kokku töötundide 2

(3)sooritamine perioodiks 15.-21. september, kuid ka siis ei ilmunud süüdimõistetu töötunde tegema. Risto Tõnissood kohustati üldkasuliku töö tegemisel täitma

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Isik on olnud sellisest tingimusest ja selle täitmata jätmise tagajärgedest teadlik. Sellegipoolest ei ole kontrollnõuete täitmine olnud edukas. Hooldusalune ei ilmunud 21.09.2020 registreerima, sest väidetavalt pidi minema samal ajal üldkasuliku töö tunde tegema. 22.09.2020 registreerimisele ilmudes olid isikul silmnähtavad alkoholijoobe tunnused, mille tõttu ei olnud võimalik registreerimist läbi viia. Risto Tõnissoo selgitused esinenud rikkumiste kohta ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetavad ning tema senine käitumine ei tekita usaldusväärsust. Hooldusalune on töötundide tegemata jätmist põhjendanud haigusega, kuid samas ei ole ta ametniku juhistest olenemata pöördunud tõendi saamiseks arsti poole. Isiku sõnul talle arstid ja kiirabi ei meeldi. Samuti on ta esitanud ametnikule valeinformatsiooni, põhjendades registreerimiskohustuse täitmata jätmist sellega, et peab samal ajal tegema töötunde, kuigi see ei vastanud tõele. Üldkasuliku töö tundide nõuetekohane sooritamine on süüdimõistetu kohustus ja vastutus. Ettetulevate probleemide, näiteks haigestumise korral peab isik olema koostööaldis lahenduse leidmiseks. Kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtuvalt Risto Tõnissoo seda ei ole. Samuti raskendab kriminaalhoolduse teostamist asjaolu, et hooldusalune on oma käitumise õigustamiseks esitanud tõele mittevastavat informatsiooni, mis näitab isiku ennastõigustavat hoiakut oma eksimuste osas ning hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusesse tervikuna. Lisaks on käesolevaks ajaks teda, et Risto Tõnissood on põhjust kahtlustada katseajal mitmete uute kuritegude toimepanemises. Seega pole vangistuse asendamine karistusena ka selles osas eesmärke täitnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas probleemseks kujunenud kriminaalhooldust jätkata. Kohtul ei ole põhjust uskuda, et Risto Tõnissoo suhtumine ja käitumine võiks edaspidi oluliselt muutuda. Seda ka täiendavaid kohustusi määrates. Karistuse eesmärke on tema osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Seega on kriminaalhooldaja taotlus ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 181 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Risto Tõnissool mõistetud karistusest kandmata 6 kuud 1 päev vangistust. Kohus on seisukohal, et Risto Tõnissoo suhtes tuleb KrMS § 429 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel kohaldada kohtumääruse jõustumiseni tõkendina vahistamist. Vahistamine on vältimatu ja vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Risto Tõnissoo käitumine üldkasuliku töö tegemise perioodil viitab sellele, et ta ei ole valmis vabatahtlikult kohtulahendit täitma. Isik ei ole pidanud kinni üldkasuliku töö tegemise ajakavast ning ei ole täitnud nõuetekohaselt kontrollnõudeid, tuues enda õigustuseks erinevaid vabandusi. Ta o korduvalt jätnud ilmumata ametniku juurde ega ilmunud ka määratud ajal kohtuistungile. Kõik eelnev viitab sellele, et isiku vahistamata jätmisel võib vangistuse täitmine osutuda raskendatuks või isegi võimatuks. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.