1-19-3335/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. oktoober 2020 1-19-3335 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Andrei Rootalu (isikukood 37910140376) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu
2. septembri
3. a määrus Andrei Rootalu Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Lily Sandel Vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. septembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Andrei Rootalu tunnistati süüdi Harju Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 järgi mõistes talle karistuseks 1-aastase vangistuse, mida lühimenetluses vähendati 1/3 võrra. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
9. jaanuari 2019 otsusega mõistetud kandmata karistuse 1 aasta 5 kuud ja 6 päeva vangistust võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
10. november
11. Karistuse lõpp saabub
12. detsembril
14. Vangla ja prokuratuur ei toeta A. Rootalu vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega.
15. Tartu Maakohtu
16. septembri
17. a määrusega jäeti A. Rootalu karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
18. Kohus pidas positiivseks A. Rootalu käitumist vangistuses: osalemist taasühiskonnastavates tegevustes, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist, töövihiku täitmist ning osalemist majandustöödel, aga ka eesti keele õppimist. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tema käitumist vangistuses saab pidada heaks. Kohus ei nõustunud A. Rootaluga selles, justkui peaks ta vabastama vangistuses pakutu läbimise tõttu. Karistuse eesmärk ei ole vangla poolt määratud individuaalses täitmiskavas ettenähtu sooritamine. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Täitmiskava täitmine ja korrektne käitumine, mida süüdimõistetult karistuse kandmisel oodataksegi, on kiiduväärt, kuid ei ole üksi aluseks teda enne tähtaega vabastada. Samuti ei ole kinnipeetava vabastamisel argumendiks väide, et ta võiks väljaspool vanglat läbida meelepärasemaid programme või teenuseid.
19. Positiivseks hindas kohus ka A. Rootalu vabanemisjärgseid elutingimusi. Ta plaanib läbida rehabilitatsiooniprogrammi Samaaria keskuses. Programmi läbimise järgselt on tal soov asuda elama Saksamaale, kus elab tema õde. Lisaks õele on tal head suhted oma vennaga. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja võiksid tema seaduskuulekat hakkamasaamist soodustada.
20. Siiski pidas kohus vabastamist mittetoetavaid asjaolusid (süüdimõistetu isik ja varasem elukäik) positiivsetest kaalukamateks. A. Rootalut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta kannab neljandat vanglakaristust. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvus narkootikumidest ning puudlik probleemide lahendamise oskus. Viimased kuriteod pani A. Rootalu toime ajal, mil ta kandis samalaadsete kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistust. Harju Maakohtu
21. jaanuari 2019 kohtuotsusega karistati A. Rootalut varguse eest, mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Uued vargused pani süüdimõistetu toime juba sama aasta märtsis ja aprillis. Seega ei hoidnud mõistetud karistus A. Rootalut isegi mitte lühiajaliselt õiguskuulekal teel. Püsivat positiivset mõju ei ole omanud ka korduvad reaalsed vangistused.
22. Kuritegude toimepanemise peamiseks soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud vastavaid programme ja praeguseks saab narkootikumide negatiivsest mõjust mingil määral aru. Väidetavalt soovib ta edaspidi narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Sellegipoolest tuleb silmas pidada, et A. Rootalu on pikaajaline tarvitaja, kes on ka varasemalt läbinud sõltuvusteemalisi programme ja avaldanud soovi narkootikumidest loobuda, kuid tarvitamisest reaalselt loobumine ei ole õnnestunud. Vabanemise korral soovib A. Rootalu läbida rehabilitatsiooni Samaaria keskuses, mis võiks sõltuvusprobleemide lahendamisele kaasa aidata. Samas on programmi võimalik läbida ka vangistuse ära kandmise järgselt.
23. Kohtu hinnangul ei esine põhjust uskuda, et praeguseks ajaks ära kantud vähem kui aasta pikkune vangistus on A. Rootalut rohkem mõjutanud kui korduvad varasemad karistused, sh reaalsed vangistused. Süüdimõistetust tulenevad kuriteoriskid ei ole hetkel veel piisavalt maandatud, et tema vabastamine vangistusest oleks põhjendatud. Kinnipeetaval on võimalik vangistuse kandmist jätkata positiivses võtmes, käitudes korrektselt ja jätkates rehabiliteerivate tegevustega, ning seeläbi tõestada, et tema suhtumine on tõepoolest muutunud ja ta suudab tulla toime seadust rikkumata. MÄÄRUSKAEBUS
24. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada. Uue määrusega vabastada A. Rootalu tingimisi enne tähtaega vangistusest. 2