1-20-2086/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-20-2086 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Igor Muravkini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu 36711242710) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Igor kaitsja Muravkini (isikukood advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON
4. Jätta Igor Muravkini kaitsja määruskaebus Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a määruse peale läbi vaatamata.
7. Määrata Advokaadibüroole In Jure advokaat Aivar Kello poolt Igor Muravkinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti, sh käibemaks 10 (kümme) eurot 80 senti.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Igor Muravkini kanda.
9. Igor Muravkinil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohus karistas Igor Muravkinit 30.04.
11. a otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 75 lg 4 alusel mõistis kohus Igor Muravkinile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.08.
12. a otsusega mõistetu karistus ärakandmata osa 11 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra. Karistusaja alguseks luges kohus 12.01.
13. Kohtuotsus jõustus 16.05.
14. 1
15. Tartu Maakohtu 05.10.
16. a määrusega jäeti Igor Muravkin vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
17. Maakohus tuvastas, et Igor Muravkini elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks, formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Samas asus seisukohale, et kuritegude toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik ei võimalda Igor Muravkinit vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Maakohus leidis, et kaaludes Igor Muravkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (distsiplinaarkaristuste puudumine, kindla elukoha ja sissetuleku olemasolu ning lähedase toetus, soov tegeleda alkoholsõltuvusega) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuritegude toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud käesoleval ajal üles veel negatiivseid. Kindel elukoht ja lähedase toetus olid Igor Muravkinil olemas ka varem, kuid need ei takistanud temal kuritegude toimepanemist sellesama lähedase inimese suhtes. 2.
18. Vabanemisel soovib Igor Muravkin asuda tööle firmasse GS Production OÜ, mida on kinnitanud tulevane tööandja telefoni teel. Süüdimõistetu sissetulekuks on osalise töövõime eest makstav töövõimetoetus ning vastavalt oma võimalustele on majanduslikult lubanud aidata ka tema endine elukaaslane V.J. . Erinevad kutseoskused, võimalus asuda vabanemise korral tööle, sissetuleku olemasolu vähemalt töövõimetusega seotud toetuste näol iseloomustab süüdimõistetut positiivselt ning räägib tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. 2.
19. Kohtute Infosüsteemi andmetel on isikul kaks kehtivat kriminaalkaristust. Vabanemisel asub elama XXX , kus pani toime ka varasemad kuriteod V.J. suhtes. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu andis maakohtule alust asuda seisukohale, et kuigi V.J. kriminaalhooldusametnikule väidetu kohaselt ei hakka Igor Muravkiniga koos elama, naaseb Igor Muravkin vabanedes tegelikult oma endise elukaaslase juurde ning nende kooselu jätkub. Samas nähtub kohtuotsuste sisust, et Igor Muravkinil on alkoholijoobes olles kombeks regulaarselt tarvitada oma elukaaslase V.J. suhtes vägivalda (12.01.2020 - suure lauanoa asetamine kõrile, millega tekitas kannatanule valu ja hirmutunde tapmise ees; 11.08.2019 ja 02.01.2019 - rusikate ja jalgadega korduvalt näo- ja kehapiirkondadesse löömine, pikali tõukamine, millega tekitas kannatanule valu ja vigastused; 10.08.2019 - tapmisega ähvardamine, mille tõttu kannatanu tundis hirmu enda elule ja tervisele). Igor Muravkini vahistamismääruses tuvastatu kohaselt septembris 2017 kahtlustati teda samuti kehalise väärkohtlemise toimepanemises mais 2017 tollase elukaaslase suhtes (mitmel korral rusikaga näkku löömine), kuid kriminaalmenetlus lõpetati otstarbekuse kaalutlustel. Eeltoodu iseloomustab Igor Muravkinit negatiivselt, osutades, et talle on omane alkoholijoobes olles tarvitada lähisuhtes füüsilist vägivalda. Kooselu jätkamine viimati kannatanuks olnud V.J. ga muudab väga suureks ohu, et süüdimõistetu võib V.J. suhtes vägivalda kasutada ka edaspidi. Seda vaatamata asjaolule, et süüdimõistetu ja kannatanu on ära leppinud ning nende suhted on käesoleval ajal head. Kohtule on eelneva töökogemuse pinnalt teada, et kooselus kord juba lähedase suhtes vägivalda kasutanud isik sellist käitumist sageli ei lõpeta, vaid vägivald süveneb ning võib lõppastmes viia traagiliste tagajärgedeni. 2.
20. Igor Muravkin on vangistusest ära kandnud ligi 9 kuud. Arvestades tema kuritegelikku aktiivsust, pole seni ära kantud karistusaeg maakohtu arvates veel piisav, olemaks veendunud, et vabaduses suudab Igor Muravkin uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Igor Muravkini soov elada edaspidi normaalselt ja õiguskuulekalt on kahtlemata kiiduväärt, kuid maakohus ei ole veendunud, et tema, varem kriminaalkorras vägivallakuritegude toimepanemise eest karistatud isikuna, on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Tegemist ei ole esmakordselt 2 vanglakaristust kandva isikuga. Igor Muravkini kinnitusel on ta vangistuses olnud ka varem. Seega varasemalt vanglas viibimine ei ole täitnud Igor Muravkini puhul ühte karistuse eesmärkidest – ei ole mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seda eesmärki pole kahjuks täitnud varem sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening" osalemine ja programmi "Kainem ja tervem Eesti" programmi esmase hindamise teenusele pöördumine. 2.
21. Maakohtu hinnangul on Igor Muravkin senise õigusvastase käitumisega näidanud korduvalt üles ükskõiksust enda elukaaslase tervise ja elu suhtes. Tema vägivaldse käitumise põhjuseks on eelkõige alkoholi kuritarvitamine. Alkoholisõltuvuse tõttu on sellist käitumist oodata ka edaspidi. Maakohus ei ole veendunud, et senise vangistuse kandmise ajal toimunud sekkumistega oleks kõik süüdimõistetu isikust tulenevad riskid maandatud. Igor Muravkinil on vanglas muuhulgas vajalik läbida täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogramm ja vestlused. Kuigi nendes seni mitteosalemine pole olnud tingitud süüdimõistetust, peab maakohus Igor Muravkini isikut arvestades nendes osalemist hädavajalikuks enne vangistuse kandmiselt vabanemist. Maakohtu hinnangul ei maanda elektrooniline järelevalve käesoleval juhul uue kuriteo toimepanemise riski. Elektroonilise järelevalve all on võimalik tarvitada alkoholi ja panna toime teatud liiki kuritegusid (nt kehalist väärkohtlemist lähisuhtes). Maakohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks Igor Muravkin positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada, mõistmaks, et vaimne ja kehaline väärkohtlemine ei ole normaalsete inimestevaheliste suhete osa ning selline käitumine on ülimalt taunitav ja rangelt karistatav. 2.
22. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on alkoholi kuritarvitamine Igor Muravkini vägivaldse käitumise põhjuseks. Kohtuistungil süüdimõistetu ei eitanud alkoholiga liialdamist ja kinnitas, et soovib programmis "Kainem ja tervem Eesti" osaleda ka edaspidi. Alkoholi tarvitamisest tingitud probleemi olemasolu teadvustamine ja soov sellega tegeleda iseloomustavad Igor Muravkinit positiivselt. 2.
23. Maakohus nõustus kriminaalhooldusametniku seisukohaga. Korduv karistatus alkoholijoobes toimepandud kuritegude eest, katseajal alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, alkoholisõltuvuse olemasolu ja kalduvus vägivallatseda teevad äärmiselt suureks ohu, et Igor Muravkin võib vabaduses toime panna uusi (eelkõige isikuvastaseid) kuritegusid. Uute kuritegude toimepanemise ohu olemasolu teeb kaheldavaks määratava katseaja edukuse. Seda enam, et Igor Muravkin pani uue kuriteo toime ka viimasel katseajal. Määruskaebus
24. Tartu Maakohtu 05.10.
25. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Igor Muravkini kaitsja advokaat Aivar Kello, kes ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuritegude toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja varasem elukäik ei võimalda Igor Muravkinit vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Kannatanu V.J. on Igor Muravkinile andestanud ja nad on jätkuvalt elukaaslased. V.J. käib regulaarselt kokkusaamistel, nad suhtlevad telefonitsi ning tegemist on isikuga, kes leidis Igor Muravkinile töökoha. Igor Muravkin asuks elama V.J. juurde. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks kohus ei rahuldanud taotlust olukorras, kus kannatanu on andestanud, nad on leppinud ja kavatsevad kooselu jätkata. Kannatanu ei tunneta ohtu Igor Muravkini poolt. Samuti jäi kaitsjale arusaamatuks, miks kohus tugineb vanale otstarbekuse puudumise tõttu lõpetamisele. Vabaduses oli süüdimõistetu registreerinud ennast alkoholiravile, kuid ei jõudnud raviga alustada, kuna ta vahistati. Igor Muravkinil on kaks alaealist last, kelle ülalpidamisest ta osa võtab. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 3
26. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Igor Muravkini kaitsja määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
27. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. aprilli
29. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
30. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust; samuti on maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
31. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest taotleb tasu summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 64,80 eurot hüvitada süüdimõistetul. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4