Obsah (5)

§ 100§ 99§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8931 Tsiviilas

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et D B on P Bi laps. Samuti ei ole vaidlust, et hageja vanemad elavad lahus ja laps elab ema juures. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud väite osas, et käesoleval hetkel elatist lapse ülalpidamiseks ei tasu.
2. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

§ 99

lg-st 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07 p 13 ja nr 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on hoolitsemiskohustus mõlemal vanemal (vt nt Riigi2 2-20-8931 kohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olev vara. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.
3. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 2.03.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15).
6. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem lapsega koos ei ela või lapse kasvatamises ei osale, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01-2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Vastavalt

§ 101

lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus lisab, et vanemate lahuselu tõttu ei peaks laste senine elustandard halvenema. Ülalpidamise andmise kohustuse jaotuse ja elatise suuruse üle vaieldes peaksid kooselu lõpetanud lapsevanemad end asetama olukorda, nagu nende kooselu ei oleks katkenud, ning säilitama lastele varasema elulaadi.

1. Hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras.
2. a aastast oli kuupalga alammäär 584 eurot, seega elatis ühele lapsele 292 eurot. Hageja märgib, et lapse igakuised kulud on 590 eurot. Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.02.2020 kuni hagi eest esitamiseni, see on 18.06.2020 eest saamata jäänud osas 1168 eurot. Kostja märgib, et oma majandusliku olukorra tõttu suudab tasuda elatist vaid 100-150 eurot kuus, kuna hetkel on ta töötu ja tasub igakuiselt laenu.
3. Kohus märgib, et kostja väite laenulepingust tulenevate kohustuste osas jätab kohus tähelepanuta. Kohtule esitatud laenulepingu kohaselt on 10.06.2019 võetud laenu 1500 eurot, liigiga tarbijakrediit. Laenvõtjaks on kostja. Kohus nõustub, et laen võidi võtta pesumasina soetamiseks, kuid ei ole usutav, et kogu et kogu laenu sihtotstarve oli pesumasina. Seega laenuga on saanud kostja ka hüve mida sai kasutada, mistõttu on loogiline, et see tuleb ka laenuandjale tagastada. Samas on laenu võttes tehtud ratsionaalne otsus ja nimetatud kulusid saab isik ise reguleerida.
4. Kohus juhib tähelepanu, et ükski vanem ei ole esitanud asjaolusid, et nende majanduslik seisund (sh sissetulek) oleks kooselu lõppemisest muutunud (halvenenud). Kohus selgitab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102). 12.

Kohus nõustub, et miinimumtöötasu saava elatist maksma kohustatud isiku jaoks võib olla elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi ning Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (

§ 102

lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

13. Kohus rõhutab, et käesoleva ajani kehtib põhimõte, et üldreeglina tuleb rakendada

§ 101lg 1.

Kohus hindab igal üksikjuhtumi asjaolusid arvestades, kas esinevad

§ 102lg 2 asjaolud, mis õigustavad elatise väljamõistmist väiksemas määras.

Samas on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-35-17 p 30 on selgitatud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) 3 2-20-8931 tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17416 p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 3 võib lapse huve puudutavas vaidluses koguda kohus tõendeid omal algatusel. Maksu-ja Tolliameti andmetel on J Ba saanud tulu 01.07.2019 kuni 31.07.2020 kokku 8679,95 eurot. Töötukassa andmetel on J Bale määratud töövõimetus kuni 19.02.2023 ning ta saab töövõimetus toetust 260 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti andmetel saab J Ba lapsetoetust 120 eurot. Kinnistusraamatu andmetel on J Ba nimel korteriomandid asukohaga x ja x, mida kasutab hageja elukohana. J Ba töötab alates 04.02.2019 ja töösuhe on kehtiv. P B sai Maksu-ja Tolliameti andmetel tulu perioodil 01.07.2019-31.07.2020 summas 6983,50 eurot. P B oli töötu märts kuni 27.04.2020 ning nimetatud perioodil oli tema töötu hüvitist kokku 1004,82 eurot. P B on asunud tööle alates 14.07.2020 ning töösuhe on kehtiv. P Bi omandis on 1994 aasta Audi 100, mille kasutaja on ka J Ba.
4. Kohus selgitab, et käesoleva aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring (uuringu lk 43), mille kohaselt on kuue aastase lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 228 eurot kuus, kokku 456 eurot kuus. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf
5. Kohus juhib ka tähelepanu asjaolule, et ei ole eluliselt usutav, et vanem, kes saab kuus töötasu umbes 720 eurot, kulutaks sellest ühele lapsele 590 eurot. Seega tekiks küsimus, kuidas kaetakse enda ja teise alaealise lapse vajalikud kulutused. Kohus pöörab tähelepanu, et mõlemad vanemad peavad võrdväärselt lapse kulutuste katmisel panustama. Samas rõhutab kohus, et vanema, kelle juures laps elab, on alati suuremad kulud, kui sellele vanemal, kelle juures laps ei ela. Samuti nõustub kohus, et lapse kasvades vajadused suurenevad, mille läbi ka kulud suurenevad.
6. Kohus leiab, et vanemal on kohustus hankida töö, mis tagab laste vajaduste rahuldamise. Kohus pöörab tähelepanu, et see kohustus lasub mõlemal vanemal. Seega leiab kohus, et arvestades vanemate varalist seisu ning värsket uuringut miinimumelatise suuruse osas, mõistab kohus kostjalt välja elatise alates 18.06.2020 228 eurot kuus kuni D Bi täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
7. Hageja nõuab kostjalt elatist tagasiulatuvalt alates 01.02.2020 kuni hagi esitamiseni so 18.06.
8. 19.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 4 2-20-8931 20.

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist arvestades kokkuleppega ettenähtut.

1. Kohus rõhutab, et elatise eesmärk on lapse vajaduste rahuldamine. Ei ole iseenesest välistatud võimalus, et vanemad kui lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikud (st mõlemad) reguleerivad omavahelisi suhteid nii, et lahus elav vanem soodustab laste ülalpidamist nt perele võetud kohustuste kandmisega võimaldades sel viisil teisel vanemal panustada rohkem laste ülalpidamisse, kuid sellisel viisil ülalpidamise andmine eeldab vanemate vastavat kokkulepet (vt ka Riigikohtu 26.06.
2. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13).
3. Kohus, arvestades välja mõistetud elatise suurust, leiab, et nimetatud kulud lapsele ei saanud olla perioodil 01.02.2020 kuni 18.06.2020 suuremad, mistõttu leiab kohus, et tagasiulatuv elatis tuleb välja mõista ühe kuu elatise ulatuses, see on 228 eurot. Seega leiab kohus, et tagasiulatuva elatis moodustub 1041,60 eurost (perioodi 01.02-31.05.2020 eest 912 eurot ja perioodi 01.06.202017.06.2020 eest 129,20 eurot).
4. Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks täidetav, see tähendab, et vanem oleks suuteline seda täitma kahjustamata seejuures enda igapäevast toimetulekut. Kohus selgitab pooltele, et tagantjärgi esitatud elatise kohene maksmine võib panna kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, mis teeb võimatuks ka jooksva elatise maksmise (jooksvale maksele lisanduks võlg). Seega selgitab kohus, et osapooled saavad kokku leppida tagasiulatuva elatise maksmise ajatamise osas. 1 Menetluskulude jaotus
5. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
6. Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 5