1-19-2387/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-2387 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2020 määrus Indrek Nelise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Indrek Nelise (ik 38606080024) kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole LMP Tartu esindus vandeadvokaat Robert Sprengki poolt Indrek Nelisele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot).
6. Mõista Indrek Neliselt menetluskuluna välja 64,80 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Indrek Nelisel tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu
9. mai 2019 määrusega tunnistati I. Nelise suhtes lubatavaks Vantaa Maakohtu
10. aprilli 2018 otsusega mõistetud vangistuse täitmine Eesti Vabariigis. Vantaa Maakohtu
11. aprilli 2018 otsusega mõisteti I. Nelisele karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Vantaa Maakohtu otsuses kirjeldatud kuritegu on Eesti Vabargiis kvalifitseeritav KarS § 118 lg 2 p 1 ja 5 järgi. Kinnipeetava karistusaeg algas
12. jaanuaril 2018 ja lõppeb
13. septembril
15. Viru Vangla esitas
16. juunil 2020 Viru Maakohtule materjalid I. Nelise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
17. Viru Maakohtu
18. septembri 2020 määrusega jäeti I. Nelis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. Karistusregistri andmetel on I. Nelisel küll ainult üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud Soome Vabariigi poolt toimepandud kuriteo eest, kuid vangistuses viibib ta mitmendat korda. I. Nelis kannab karistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustati elule oht. Kuriteo pani I. Nelis toime alkoholijoobes, kuid I. Nelis ei näe seost alkoholi ja vägivalla vahel. Ühtlasi pisendab I. Nelis ka enda alkoholiprobleemi olemasolu. Ta on kinnipidamiskohas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja seadnud endale eesmärgiks alkoholi tarvitamist vähendada. Samas ei ole maakohtu hinnangul I. Nelis siiski aru saanud, et ta võib alkoholi tagajärjel ohtlikuks muutuda ja ettearvamatult käituda, mis aga võib viia uute, vägivallaga seotud kuritegude toimepanemiseni.
20. Kinnipidamiskohas omab I. Nelis kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest. Seega ei ole antud juhul täidetud vangistusest vabastamise oluline tingimus, s.o õiguspärane käitumine vangistuse kandmise ajal. Toodu seab kahtluse alla ka I. Nelise võime käituda õiguskuulekalt vangistusest vabanemise korral. Majandustöödest keeldumine viitab ka subkultuuriliste hoiakute olemasolule.
21. Maakohus pidas positiivseks, et vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Samas ei ole tema poolt toime pandud kuritegu seotud elu- ja töökoha olemasoluga, mistõttu ei oma need kuritegude toimepanemise riski maandamise seisukohalt erilist tähendust. Ka tema suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega I. Nelis on varasemalt alkoholi tarvitanud ja kes võivad teda alkoholi tarvitamisele kaasata, mille tagajärjel võib I. Nelis käituda aga vägivaldselt.
22. I. Nelis peaks kinnipidamiskohas veel läbima sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mille järgselt peaks ta omandama sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, mis aitavad probleemsetes olukordades toime tulla, leida neile seaduskuulekaid lahendusi ja mõista teiste inimeste seisukohti. Seega, kuna I. Nelis ei ole läbinud kõiki temale individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke, ei ole tema vabastamine veel põhjendatud. Maakohus ei ole veendunud, et ennetähtaegse vabastamise korral suudaks I. Nelis seaduskuulekalt elada ja tema kriminaalhooldusele allutamine on piisav, hoidmaks ära tema poolt alkohol tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. ESITATUD MÄÄRUSKAEBUS
23. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I. Nelise kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
24. Kaitsja on seisukohal, et mitmendat korda vangistuses viibimine ei saa välistada ennetähtaegset vabastamist. I. Nelisel on üks kehtiv kriminaalkaristus ja tema varasemad karistused on 2 arhiveeritud, mistõttu neile tugineda ei või. Ka I. Nelise poolt toime pandud kuritegu ei saa tema ennetähtaegset vabastamist välistada. Kuriteo raskust võeti arvesse talle karistust mõistes ja selle arvesse võtmine käesoleval juhul ei ole asjakohane. Ühtlasi on ekslik ka maakohtu seisukoht, et I. Nelise kuritegu soodustasid puudulikud probleemide lahendamise oskused ja alkohol. I. Nelis sai karistada hädakaitsepiiride ületamise eest ja samas kriminaalasjas sai karistada ka kannatanu. I. Nelise käitus vaid impulsiivselt. Maakohtu hinnangul ei saa I. Nelis aru ka alkoholiprobleemist. Samas ta kinnitas kohtuistungil, et saab probleemist aru. Vangla on teinud ettepaneku määrata I. Nelisele vabanemise korral alkoholikeeld ja kainet eluviisi toetava sotsiaalprogrammi läbimise kohustuslikkus. Maakohus oleks saanud vastavad meetmed seega tarvitusele võtta ja seeläbi kuritegude riski maandada. I. Nelisel on küll kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid ta ei keeldunud tööst subkultuuriliste hoiakute tõttu. I. Nelis teadis, et majandustöödel osalemise pärast ta ei saa vanglatööstusesse tööle. Vanglatööstuses saaks ta teha täistööpäevi pidevalt ja töötasu on kõrgem. Kui I. Nelis sai teadlikuks, et majandustöö ei välista vanglatööstuses tööle asumist, vaid on hoopis selle eelduseks, asus ta koheselt majandustöid tegema. Seega ei kaalu selle eest määratud distsiplinaarkaristus üles teda iseloomustavaid positiivseid asjaolusid. I. Nelisel on küll kriminaalse taustaga tuttavaid, kuid see ei suurenda kuritegude toimepanemise riski. Ka maakohtu järeldus, et taolised tuttavad võivad teda kaasata alkoholi tarvitamisele, on põhjendamatu, kuna ei ole teada, kas taolised tuttavad ka tegelikkuses alkoholi tarvitavad. Sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ saaks I. Nelis läbida ka vabaduses ja selle jaoks ei ole vajalik tema vangistuses viibimine.
25. Kaitsja määruskaebusele lisaks esitas omapoolse seisukoha I. Nelis, kes taotleb enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta sooviks vabaduses tööle asuda, ära teha juhiload ja enda lastele võimaldada paremat majanduslikku olukorda. Toodu eesmärgi täitmiseks on tal olemas ka kindel töökoht. Tema laste emal on hetkel raske, kuna I. Nelis toetas vabaduses olles teda igakuiselt summas 600-1000 eurot. Nüüd on temalt kohtu poolt välja mõistetud elatis, et laste ema saaks riigilt toetust, kuna I. Nelis viibib vanglas. Ta on aru saanud alkoholiga seotud probleemist ja suudab alkoholi tarvitamisest vabaduses hoiduda. Ühtlasi on ta antud kuriteo eest juba üsna pikalt vangistuses viibinud ning soovib väga oma lapsi näha. Viimaks taotleb I. Nelis õigusabi kulude riigi kanda jätmist. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
26. Ka ringkonnakohus ei vabasta I. Nelist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium üksnes järgmist.
27. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. aprilli
29. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole I. Nelist tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
30. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Maakohus on õigustatult viidanud I. Nelise kehtivale distsiplinaarkaristusele, millest saab järeldada, et tema hoiakutes ei ole toimunud positiivseid muudatusi õiguskuulekuse suunas. Nimelt saab süüdimõistetu edasist õiguskuulekust hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). 3 Hoolimata sellest, et I. Nelis läbib temale koostatud individuaalset täitmiskava ja on selle raames läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ei ole tema käitumine kinnipidamiskohas olnud siiski laitmatu. Nimelt on teda karistatud distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest. Kuigi oma olemuselt ei pruugi tõesti tegemist olle raske distsiplinaarrikkumisega, saab sellest siiski järeldada, et I. Nelisel on mõningaid probleeme talle antud kohustuste täitmisega. Põhjusena tõi I. Nelis välja, et ta soovis majandustööde asemel koheselt vanglatööstuses tööle asuda. Seega, kui I. Nelisele miski kohustus või korraldus sümpaatsena ei tundu, leiab ta, et tal on õigus seda mitte täita ja eirata. Vangla iseloomustuse kohaselt katkestas I. Nelis esmalt ka sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise, nõustudes selle läbima alles hiljem. Eeltoodu ei tekita aga kriminaalkolleegiumis veendumust, et I. Nelis oleks ennetähtaegse vabastamise korral suuteline alluma kriminaalhooldusametniku poolt antud kõikidele korraldustele. Esmajärjekorras neile, mis talle n-ö ei pruugi meeldida. Sellest tulenevalt ei ole välistatud, et I. Nelisel ebaõnnestub kriminaalhooldus tervikuna.
31. Kuigi I. Nelis omab tõepoolest vaid ühte kehtivat kriminaalkaristust, on ekslik kaitsja seisukoht nagu ei saaks ennetähtaegse vabastamise menetluse raames üleüldse toime pandud kuriteo asjaoludele tugineda. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
32. I. Nelist karistati Soomes selle eest, et ta lõi kannatanut rusikaga näkku, millega tagajärjel viimane kukkus peaga vastu betoonpõrandat. I. Nelis jätkas maas lamava kannatanu peksmist jalgade ja rusikatega peapiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse, tal tekkis ajuverejooks ja laiaulatuslikud näo killustusmurrud. I. Nelis põhjustas oma tegevusega ohu kannatanu elule ja tal on selle tagajärjel jäädavad tervisekahjustused. I. Nelis oli kuriteo toime panemise ajal muuhulgas alkoholijoobes. Kaitsja väidab, et I. Nelis pani kuriteo toime tingituna impulsiivsest ja kannatanu provotseerivast käitumisest. Siinkohal ei ole aga kriminaalkolleegium sugugi veendunud, et I. Nelise impulsiivsus ja äkilisus on vangistuses oldud aja jooksul taandunud või olematuks muutunud. Ei ole välistatud, et vabaduses tekkida võivates konfliktsituatsioonides või olukordades, kus I. Nelis ei ole n-ö millegagi rahul, asub ta tekkinud probleeme taaskord vägivaldselt lahendama, mis võib aga võtta kuritegelikud mõõtmed ja põhjustada ohu teiste isikute elule ning tervisele. Toodud riski suurendab omakorda I. Nelise harjumus tarvitada alkoholi, millest ta vangla hinnangul veel päris lõpuni aru saanud ei ole. Üksnes I. Nelise väide, et ta mõistab seoseid alkoholi ja enda vägivaldse käitumise vahel, ei taga täie kindlusega tema edasist alkoholi mitte tarbimist. Vangistuses on ta alkoholiteemalistesse sekkumistesse suhtunud esialgu ükskõikselt, kuna leidis, et tema puhul seosed alkoholi ja vägivalla vahel puuduvad. Alles hilisemalt asus I. Nelis ennast sellel teemal analüüsima, mistõttu vajab toodud teema veel pikemaajalist tööd ja käesolevalt on veel ennatlik väita, et I. Nelises on antud teemaga seoses toimunud positiivsed muutused.
33. Üldjoontes oleks I. Nelise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et I. Nelis hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus ning seda ka hoolimata teda positiivselt iseloomustavatest aspektidest nagu kindel elu- ja töökoht ning soov võimaldada enda perekonnale paremat majanduslikku toimetulekut. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et I. Nelise ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, tagaks teda ümbritsevate isikute ohutuse. Ühtlasi ei 4 ole ringkonnakohus veel kriminaalhooldusnõudeid. veendunud, et I. Nelis oleks suuteline täitma ka
34. I. Nelis taotleb ka temalt välja mõistetud õigusabikulu riigi kanda jätmist. Ringkonnakohus jätab toodud taotluse rahuldamata. I. Nelis on teadlik, et riigi õigusabiga kaasnevad ka menetluskulud, mille tasumise kohustus lasub temal endal. Seda teades taotles I. Nelis siiski endale vangistusest tingimisi enne tähtaega menetluseks riigi õigusabi korras kaitsja. Ühtlasi ei ole kinnipidamiskohas viibimine taoliseks erandlikuks asjaoluks, millest tingituna tuleks riigi õigusabi kulu riigi kanda jätta.
35. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
36. septembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
37. I. Nelise kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 64,80 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel I. Nelise kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik 5