KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 202

lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel loeti üksikkaristustest kergem kaetuks raskemaga, s.o Harju Maakohtu 4. augusti 2016 otsusega 1-16-6330

§ 184

lg 2 p 1 ja

§ 189

lg 1 alusel mõistetud karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha ärakantud 7 kuud vangistust ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat vangistust. M. Filippov tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4. augusti 2016 Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-6330 mõistetud ärakandmata karistuse - 3 aastat vangistust – võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.

-

1. jaanuar 2017, s.o 2 päeva. 6 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse karistuse kandmise alguspäevaks loeti M. Filippovi kinnipidamise päev, s.o
2. veebruar
4. Vangla ja prokuratuur ei toeta M. Filippovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.
5. Viru Maakohtu
6. oktoobri
7. a määrusega jäeti M. Filippov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.

1. Kaalukaks positiivseks asjaoluks pidas kohus kinnipeetava õiguskuulekat käitumist karistuse kandmise ajal: kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist ning üldist käitumist vangistustes ja positiivset suhtumist ametnikesse. Positiivne on ka M. Filippovi töötamine vangistuses, riigikeele õppimine ning sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. Selle kokkuvõttest nähtub, et M. Filippov tunnistab sõltuvust ning on motiveeritud kaineks eluks. Siiski ei saa aga teha tõsikindlat järeldust, et kantud vangistus ning läbitud tegevused oleksid kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud.
2. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on M. Filippovil kaks kehtivat kriminaalkaristust ning väärteokorras on teda karistatud 8 korral. Tähelepanuta ei saa jätta seda, et

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani M.

Filippov toime katseajal, olles Harju Maakohtu 4. augusti 2016 otsusega süüdi mõistetud

§ 184

lg 2 p-de 1,2 ja

§ 189

lg 1 järgi ning karistusest

§ 74lg-te 1,2 alusel osaliselt tingimisi vabastatud.

Eeltoodust järeldub, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine ei olnud piisavalt tõhus uue samaliigilise süüteo toimepanemise ärahoidmiseks. Kinnipeetava varasem elukäik andis kohtule põhjendatud aluse karta, et M. Filippov võib toime panna uue kuriteo ja seda isegi kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all.

1. M. Filippovi kuritegude toimepanemise soodusteguriks pidas kohus narkootikumide sõltuvust ja majandusliku kasu saamise eesmärki ning puudulikku majandusliku toimetuleku oskust. M. Filippov teenis tulu peamiselt kriminaalsel teel, saadud raha kulutas mõnuainete peale ning võlgasid ei tasunud. Vangla andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 14 872,02 eurot. Vabanemisel puudub M. Filippovil garanteeritud töökoht. Enne vangistust töötas ta enamasti mitteametlikult, eriala ta omandanud ei ole. See seab kahtluse alla süüdlase võimalused hakata likvideerima võlgnevusi. Välistada ei saa uute kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil.
2. M. Filippovil on diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Viimane ja sellele eelnev kuritegu on seotud narkootikumidega. Kinnipeetav on küll vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning väidetavalt motiveeritud narkosõltuvusest vabanema, kuid on küsitav, kas tal selleks piisavalt tahtejõudu jätkub. Varasem tingimuslik karistus ning käitumiskontrollile allutamine ei hoidnud ära narkootikumide tarvitamist. Narkootikumide tarvitamise jätkamine vabaduses suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu.
3. Ka prokuratuur ja vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. MÄÄRUSKAEBUS
4. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada. Uue määrusega vabastada M. Filippov tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla.
5. M. Filippov palub arvestada, et ta on läbinud vangla pakutud programmid. Tal puuduvad 3 aasta ja 9 kuu jooksul distsiplinaarrikkumised. Ta on pidevalt olnud hõivatud tööga. M. Filippov lõpetas eesti keele A1-A2 tasemel kursused ning omandab abikoka eriala. M. Filippov kinnitab, et on narkosõltuvusest vabanenud ja võttis vastu otsuse enam mitte kunagi narkootikume pruukida. M. Filippov soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse, et paremini ühiskonda naasta. Sealt saab ta ka töö ning soovib maksta ära võlad. M. Filippov 2

§ 76lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis.

Seda on praegusel ajal ka tehtud – kohus tõdes, et M. Filippov on käitunud vangistuse ajal õiguskuulekalt – tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on ametnike vastu viisakas, ta töötab, omandab riigikeelt ning läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Seega ei saa väita, et kohus ei oleks juba arvestanud määruskaebuse väiteid. Kohus on hinnanud sedagi, millised elutingimused ootavad M. Filippovit vabaduses. Kohus arvestas, et M. Filippov asuks elama rehabilitatsioonikeskusse. Küll aga arvestas kohus sedagi, et M. Filippovi varasem kriminaalhooldus on luhtunud uue rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise tõttu katseajal. Need asjaolud ning teadmine, et M. Filippovil on puudulik töökogemus ja suured võlad, võib halbade tegurite (narkootikumide sõltuvus, majanduslik toimetulematus) mõjulepääsemisel viia taas uute kuritegude toimepanemiseni.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Filippovi varasemast elukäigust ja kuritegude asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus arvestas karistusregistri väljavõttega. Kohus tõi välja, et M. Filippovit on korduvalt karistatud samaliigiliste kuritegude eest, uue kuriteo pani ta toime ajal, mil oli eelmisest karistusest osaliselt tingimisi vabastatud. Kinnipeetava varasem elukäik andis kohtule põhjendatud aluse karta, et M. Filippov võib toime panna uue kuriteo ja seda isegi kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all. Kohus arvestas süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, s.o kuritegude toimepanemist kriminaaltulu saamiseks, et soetada mõnuaineid, see võib tema retsidiivsusriski ka tulevikus mõjutada. Kohtukolleegium möönab, et ka kohtupraktikas on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute puhul täheldatud suuremat retsidiivsusriski. Kuriteod kipuvad korduma ka rahvatervisevastaseid kuritegusid toime panevate isikute puhul. Ehkki M. Filippov on väidetavalt motiveeritud narkosõltuvusest vabanema, eeldab see teatavasti tahtejõudu. Kuivõrd M. Filippov on pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, on küsitav, kas tal sõltuvusest vabanemiseks piisavalt tahtejõudu jätkub. Kokkuvõtvalt kaaluvad negatiivse asjaolud ja kahtlused üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
2. Ringkonnakohus ei näe maakohtu määruses kaalutlusõiguse rikkumist. Maakohus on M. Filippovi käitumist karistuse kandmise ajal analüüsinud igakülgselt. Niisamuti on kohus aga analüüsinud M. Filippovi vabastamise vastu olevaid asjaolusid. M. Filippovi vabastamist toetavad asjaolud ei oma sellist kaalu, et tühistada I astme kohtu igati 3