Kriminaalasi nr 1-19-1603 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1603 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär M

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Jaak Klemmile Tartu Maakohtu 26.02.2019.

a otsusega kriminaalasjas 1-19-1603 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Jaak Klemmi vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Jaak Klemmile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohtu 26.02.2019. a otsusega tunnistati Jaak Klemm süüdi

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati Jaak Klemmile mõistetud karistusest koheselt kandmisele 3 kuu vangistust. Koheselt kandmisele kuuluva vangistuse algust arvestati alates 24.02.2019. a, s.o Jaak Klemmi kahtlustatavana kinnipidamisest.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel ei pööratud ülejäänud osa vangistusest, mis on 9 kuud, täitmisele tingimusel, et Jaak Klemm 1 aasta 6 kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati Jaak Klemmi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis „Alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhtide rehabilitatsiooniprogramm“. Lisaks võeti Jaak Klemmilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Kohtuotsus jõustus 14.03.

1. a.
2. 26.06.
3. a esitas kriminaalhooldusametnik Jaak Klemmi suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus Jaak Klemm 09.06.
4. a ja 15.06.
5. a alkoholi tarvitamise keeldu. 09.06.
6. a tuvastati kriminaalhooldusosakonnas alkoholi sisaldus Jaak Klemmi väljahingatavas õhus 0,325 mg/l kohta ja 15.06.
7. a tuvastati kontrollreidi käigus isikul alkoholijoove 1,138 mg/l kohta tema väljahingatavas õhus. Lisaks on ettekande esitamise asjaoluks see, et 09.06.
8. a hilines Jaak Klemm registreerimisele 30 minutit. Registreerimiskohustuse rikkumist põhjendas Jaak Klemm asjaoluga, et mäletas hilisemat registreerimise aega. Alkoholi tarvitamist põhjendas Jaak Klemm ema ja elukaaslase sünnipäevaga.
9. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku Jaak Klemmile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei võta Jaak Klemm kriminaalhooldust tõsiselt ning tema hoiakud ei soosi kriminaalhooldusega jätkamist. Kui kriminaalhoolduse alguses püüdis Jaak Klemm nõudeid täita, siis alates
10. aasta märtsikuust on Jaak Klemmil tuvastatud järjest mitu käitumiskontrolli rikkumist, ta on naasnud harjumuspärasesse käitumismustrisse ning hakanud tarvitama ka alkoholi.
11. Kohus arutas erakorralist ettekannet 15.07.
12. a kohtuistungil.
13. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde.
14. Jaak Klemm palub karistust täitmisele mitte pöörata. KOHTU SEISUKOHT
15. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 8.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

1. Erakorralise ettekande kohaselt on Jaak Klemm korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu (s.o 09.06.
2. a ja 15.06.
3. a). 09.06.
4. a alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrolli prokollist nähtuvalt tuvastati Jaak Klemmi väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 0,325 mg/l kohta ja 15.06.
5. a – 1,138 mg/l kohta. Jaak Klemmi selgituste kohaselt oli 09.06.
6. a ema sünnipäev ja 15.06.
7. a elukaaslase sünnipäev, mistõttu ta alkoholi tarvitaski. Lisaks rikkus 09.06.
8. a Jaak Klemm registreerimiskohustust. Arvestades Jaak Klemmi selgitusi toimepandud rikkumiste kohta on ilmselge, et mõjuvad põhjused selleks puudusid. 2
9. Tulenevalt Jaak Klemmi suhtumisest ja toimepandud rikkumistest, ei ole kohtu hinnangul kriminaalhoolduse jätkamine tema puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Jaak Klemmile on ka eelnevalt võimaldatud karistuse kandmist vabanduses. Nimelt Viru Maakohtu 10.10.
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8721 ei pööratud Jaak Klemmile mõistetud karistust täitmisele 1 aastase katseajaga tingimusel, et ta ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus peab küll positiivseks, et Jaak Klemm ei pannud uut kuritegu katseajal, kuid peab ka oluliseks asjaolu, et vaatamata ära kantud karistusele pani Jaak Klemm toime siiski uue samalaadse kuriteo ja seda üksnes 1 aasta möödudes katseaja lõppemisest (katseaeg lõppes 10.10.
11. a; uus kuritegu 06.10.
12. a).
13. Ka uue kohtuotsusega anti Jaak Klemmile võimalus vaid osaliselt ära kanda talle mõistetud karistus vabaduses, s.o kohesele ärakandmisele kuulus üksnes 3 kuud vangistust ja ülejäänud 9 kuud jäeti täitmisele pööramata 1 aasta 6-kuulise katseajaga tingimusel, et Jaak Klemm ei pane toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid ning kohustusi. Vaatamata antud võimalusele on Jaak Klemm korduvalt rikkunud nii registreerimiskohustust kui ka alkoholi tarvitamise keeldu. Jaak Klemmi käitumist ei muutnud ka talle varasemalt tehtud hoiatus 07.05.
14. a registreerimiskohustuse rikkumise eest. Sellest tulenevalt on selge, et Jaak Klemmile mõistetud karistus ei täida oma eesmärki, kuna ta jätkab kohustuste rikkumistega. Jaak Klemm on küll istungil lubanud pöörduda psühhiaatri poole alkoholivastase ravi saamiseks, kuid arvestades seda, et ta ei ole seda siiani teinud (kuigi on pidevalt vestelnud sel teemaks ka kriminaalhooldusametnikuga ja on läbinud ka sotisaalprogrammi), ei ole kohus veendunud, et Jaak Klemm tõe poolest mõistab alkoholi tarvitamise probleemi tõsidust ja on valmis sellega ka tegelema. Istungil avaldatu tulenes kohtu arvates pigem sellest, et Jaak Klemm seisab silmitsi uue vangistusega ja on sellest pääsemiseks valmis lubama kohtus asju, milleks ta tegelikult võimeline ei ole. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võimalik kriminaalhooldust läbida ja kasu poleks ka sellest, kui kohus rakendaks mõnda leebemat seaduses sätestatud abinõud. Alkohol on Jaak Klemmist tuleneva ohu suurimaks allikaks ja alkoholi tarvitades on väga suur tõenäosus, et Jaak Klemm paneb toime uue kuriteo. Kohus ei näe hetkel muud lahendust selle riski maandamiseks, kui et Jaak Klemm peab vanglasse minema.
15. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele Jaak Klemmile Tartu Maakohtu 26.02.
16. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1603 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud vangistust.
17. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus Jaak Klemmile teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
18. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3