Obsah (4)

§ 113§ 118§ 121§ 117

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 13. oktoober 2020 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-3666 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Tiit Lõhm

§ 113

lg 1 järgi üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Sergei Bahhanov ja kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andreas Kangur Kaitsja Vandeadvokaadi abi Igor Belugin, riigi õigusabi korras Süüdistatav Sergei Bahhanov. Isikukood 39607023721, viibimiskoht Viru Vangla, töötu, kriminaalkorras karistamata. Tõkend vahistamine kohaldatud

1. aprillil
2. RESOLUTSIOON:
3. Viru Maakohtu
4. augusti 2020 kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus Sergei Bahhanovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulu suuruseks 254,28 (kakssada viiskümmend neli eurot ja kakskümmend kaheksa senti), sh käibemaks 42,38 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergei Bahhanovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 254,28 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 1 Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
7. Sergei Bahhanovile esitati süüdistus

§ 113lg 1 järgi.

Selle kohaselt võttis S. Bahhanov 1. aprillil 2020 kella 05:15 paiku pagaritöökoja tootmistsehhis aadressil Kalda tn 33, Narva konflikti käigus noa (tera pikkusega 17,5 cm) ning ajas nuga käes taga V.R. t. Kui V.R. jäi seisma, lõi S. Bahhanov ühe korra noaga V.R. t alakõhtu, millega tekitas V.R. l torkelõikehaava vasakul alakõhus vasaku välise niudearteri ja selle väiksemate harude ja kusepõieseina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verejooks vigastatud veresoontest ja arenes välja äge verekaotus, mis põhjustas V.R. surma sündmuskohal. Oma tahtlike tegudega pani S. Bahhanov toime teise inimese tapmise, s.o pani toime

§ 113lg 1 ettenähtud kuriteo.

Maakohtu otsus 2. Viru Maakohus tunnistas S. Bahhanovi süüdi

§ 113lg 1 järgi mõistes talle karistuseks 9 aastat vangistust alates 6.

aprillist 2020. Tõkend jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Lahendati ka asitõendite ja kriminaalmenetluse kuludega seonduvad küsimused. Kohtu seisukoht süüdistuse osas 3. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses on tõendatud. 4. Süüdistusaktis ära toodud faktiliste asjaolude tõendatus 4.1 Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et kannatanu V.R. suri 01.04.2020 hommikul pagaritöökoja tootmistsehhis aadressil Kalda tn 33, Narva. Nimetatu on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga 01.04.2020 koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 1-36), mille kohaselt on sündmuskohaks pagaritöökoda aadressil Kalda 33, Narva. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll 08.04.2020 koos CD-plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 37-53). Selle protokolli kohaselt vaadeldav objekt on Aweroc WebPlayeri kaudu CD-R-plaadile salvestatud helifail – kõne, mis tehtud Häirekeskusesse 01.04.2020 kl 05:21 telefoninumbrilt +xxxx ja videofailid patrullpolitseiniku rinnakaamerast P24402 tehtud videosalvestised. Eeltooduga haakub videosalvestuselt nähtuv, mis on tehtud patrullpolitseiniku A.P. i rinnakaamerast P2440. V.R. surma konstateeris kiirabi. 4.2 Ekspertiisiaktis nr 20E-IDS0011/99 (KoTo, tõendite köide, tl 62-68) on ekspert välja toonud, et V.R. surma põhjuseks oli torke-lõikehaav vasakus alakõhus, vasaku välise niudearteri, selle väiksemate harude ja kusepõieseina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verejooks vigastatud veresoontest ja arenes välja äge verekaotus välisest ja sisemisest verejooksust. Arvestades esmaste koolnumuutuste morfoloogilisi iseärasusi sündmuskohal 2 01.04.2020 kl 06.59 ja lahangul 03.04.2020 kl 09.25, võis kannatanu surm saabuda 01.04.2020 kl 04.30-05.12 vahel. Kannatanu surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati torkelõikehaav vasakus alakõhus, vasaku välise niudearteri, selle väiksemate harude ja kusepõieseina vigastusega, haavakanali suunaga veidi eest välisest veidi taha keskele. Torkelõikehaav vasakus alakõhus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise, ühte lõikeserva omava vahendiga, mille lõiketera orienteeruv laius 1, 3 cm, lõiketera pikkus vähem kui 8-9 cm. Kannatanu asend talle vigastuse tekitamise ajal võis olla seisev või selili-külili lamav, kuna vigastuse lokalisatsioon ei välista selle tekitamist sellistes asendites. Torke-lõike haava piirkond (vasakul pool alakõhus) on kättesaadav tekitamisele kannatanu enda käega. Peale vigastuse saamist kannatanu oli võimeline iseseisvalt liikuma ja teostama sihipäraseid tegevusi lühikese aja jooksul (sekundid-kümned sekundid). 4.3 Maakohtu hinnangul on ekspertiisiaktiga nr 20E-GE0406 (KoTo, tõendite köide, tl 69-77) leidnud usaldusväärselt tõendamist see, et kannatanu V.R. sai torke-lõikehaava vasakul alakõhus sündmuskohalt leitud noaga. 4.4 Edasi tuli maakohtul võtta seisukoht selles, kas kohtuliku uurimise tulemusena leidis usaldusväärselt tõendamist see, et S. Bahhanov 01.04.2020 kella 05:15 paiku pagaritöökojas tootmistsehhis aadressil Kalda tn 33, Narva konflikti käigus võttis noa (tera pikkusega 17,5

1. cm)ning ajas nuga käes taga V.R. t ning kui viimane jäi seisma, siis lõi süüdistatav ühe korra noaga V.R. t alakõhtu. 4.5 Süüdistatav S. Bahhanov andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt mäletab ta neid sündmusi, mis on süüdistusaktis kirjeldatud, osaliselt. Ta ei mäleta, miks tal oli vaja tol päeval tööle minna. Ta ei saa sellele küsimusele vastata, mis põhjusel ta läks tööle, kuna ta isegi ei mäleta, kuidas ta jõudis tööle ja mis kell. Ta puhkas sõpradega jõe kaldal alates kella ühe paiku päeval. Nad tegid sõpradega šašlõkki ja tarvitasid alkoholi. Ta puhkas jõe kaldal oma sõpradega kuni kella 22.00 või 23.00 õhtul. Ta isiklikult jõi 800 ml kanget alkoholi. Lisaks sellele lahja alkohol, mis oli varem tarvitatud. Hiljem ta saatis sõpru nende koduni ja siis enam ta ei mäleta, mis toimus. Ta mäletab seda, mis toimus sellest hetkest alates, millal ta nägi V.R. il verd. Ta nägi, et V.R. il oli veri tööl, teeruumi kõrval. Ta nägi, et V.R. il on veri, siis hakkas kangatükki otsima, jooksis lattu, et võtta esmaabikarp, aga esmaabikarbis midagi ei olnud, siis tema juurde jooksis Olga, kes rebis kuskilt kangatüki ja andis talle. Talle tundus, et veri jookseb jalast ja ta hakkas siduma. Vjatšeslav ei reageerinud kuidagi sellele, mis toimus. J.T. samuti koos temaga proovis jalga siduda. Midagi halba ta ei saa öelda enda suhete kohta selle päevani V.R. iga. Nad tegid nalja, aga midagi tõsist ei olnud. Ta arvab, et noaga oli tema, kuid ei mäleta konflikti V.R. iga. 4.6 Maakohus, hinnates süüdistatava ütlusi, leidis, et need ei ole eluliselt usutavad selles osas, et süüdistatav mäletab ainult seda, mis toimus sündmuskohal sellest hetkest alates, millal ta nägi V.R. il verd. Kohus ei ole kahelnud selles, et süüdistatav oli enda sõnul tarvitanud enne töökohale minekut ohtralt alkoholi. Seda asjaolu kinnitasid ka ülekuulatud tunnistajad. Maakohus nentis, et süüdistatav andis kohtueelsel uurimisel detailseid ütlusi toimunu osas (ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt (KoTo, tõendite köide, tl 99-104), kus on kajastatud kahtlustatava S. Bahhanovi 06.04.2020 ülekuulamisel antud ütlused), mis ei haakunud kohtuistungil antud ütlustega. Seega ei olnud kohus kindel selles, et süüdistatava kohtuistungil antud ütlused vastavad täielikult tegelikkusele selles osas, et ta mäletab sündmuskohal toimunut üksnes alates hetkest, millal ta nägi verd. Ägeda verekaotuse nägemine on kahtlemata traumeeriv sündmus, kuid kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav see, et nimetatud asjaolu tõi kaasa S. Bahhanovil kohese sündmuste mittemäletamise ning pärast seda 3 mäletab ta sündmusi üksikasjalikult. Samas enne seda momenti ei mäleta ta töökohal toimunust mitte midagi isegi episoodiliselt. Seda, et süüdistatav pole tahtnud kohtule avaldada seoses toimunuga kõike talle teadaolevat kinnitab ka see, et ta on kohtueelsel uurimisel andnud valeütlusi selle kohta, milline nuga tal käes oli. Nimelt leidis kohtulikul uurimisel usaldusväärselt tõendamist tunnistajate A.S. ja O.E. ütlustega ning ekspertiisiaktiga nr 20EGE0406 (KoTo, tõendite köide, tl 69-77) kogumis see, et V.R. t löödi alakõhtu varem puhkeruumis olnud noaga ning mitte selle noaga, mida kasutati jahukottide avamiseks. 4.7 Maakohtu hinnangul kinnitas arvamust, et S. Bahhanov ei ole olnud ütlustes siiras ja seega ei saa teda pidada usaldusväärseks tõendiallikaks, ka asjaolu, et ta on erinevas menetlusstaadiumis andnud vastuolulisi ütlusi selles osas, kui palju ta oli alkoholi ära tarvitanud enne seda kui nägi kannatanul verd. Ka muude asjaolude suhtes andis süüdistatav erinevas menetlusstaadiumis erinevasisulisi ütlusi. 4.8 Tunnistaja V.J. i kohtuistungil antud ütluste kohaselt lõi S. Bahhanov V.R. le noaga ühe korra alakõhtu konflikti käigus, olles eelnevalt võtnud noa ja ajanud sellega kannatanut taga. S. Bahhanov tuli ebakainena töö juurde ning tal oli konflikt kannatanuga. Tunnistaja sekkus siis kui kuulis, et räägivad kõrgendatud toonidel. Ta tassis S. Bahhanovi eemale ja J.T. tõmbas eemale V.R. i. Vahetuse vanem meister A.S viis S. Bahhanovi puhkeruumi. Mõne aja pärast süüdistatav väljus puhkeruumist ja tunnistaja kuulis, et S. Bahhanovil ja V.R. l tekkis taas sõnaline konflikt ja nad räägivad kõrgendatud häältega. See sõnaline konflikt oli jällegi V.R. i töökohal. Sergei oli pahane selle tõttu, et V.R. pettis teda ja ei maksnud nii palju tehtud töö eest nagu pidi maksma, aga V.R. ütles: „Mina maksin sulle selle eest, mida sa oled teinud“. Tunnistaja nägi, et kannatanu jooksis ees ja süüdistatav ajas teda taga. Süüdistataval oli käes nuga. Mingil hetkel V.R. peatus, ja keeras end S. Bahhanovi poole ning siis lõi viimane V.R. t. Kannatanu karjus: „Sa lõid mind arterisse“. 4.9 Maakohus hindas tunnistaja V.J. i ütlused usaldusväärsuseteks, sest need on kooskõlas ka teiste kohtuistungil üle kuulatud isikuliste tõendiallikate ütlustega (tunnistajate J.T. i, O.E. ja A.S. ütlused). 4.10 Asjaolu, et tunnistaja V.J. i ütlused kannatanu noaga löömise osas S. Bahhanovi poolt vastavad tegelikkusele, kinnitab ka see, et ta on toimunust samasuguse versiooni avaldanud kannatanu vennale. Samuti kinnitavad tunnistaja V.J. i ütluste usaldusväärsust tunnistaja S.M. ütlused (temale rääkis V.J. , et S. Bahhanov haavas V.R. t noaga). Maakohtu silmis ei kahandanud tunnistaja V.J. i ütluste usaldusväärsust ka asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide, tl 37-53) nähtuv, mille kohaselt kiilakas meesterahvas, kelleks on V.J. , on vastanud politseiametniku A.P. i küsimusele: „Aga kas te võite, võite selgitada, mis üldse juhtus? Mida te nägite?“ järgmist: „Ma ei oska teile öelda, ma olin tualetis“. Maakohtu hinnangul oli tunnistaja šokis. Tunnistaja V.J. i selgituse kohaselt töötajad püstitasid teooria, et kannatanu ise haavas end juhuslikult noaga. Ta ei hakanud seda ümber lükkama. Tunnistaja ei rääkinud kellelegi, et tegelikult midagi sellist ei olnud. Tol hetkel oli tal raske isegi rääkida. Möödus kas päev või kaks, mil ta mõtles toimunu üle rahulikult järele ning helistas uurijale. Maakohus hindas tunnistaja selgituse eluliselt usutavaks. Kohtu arvates ei soovinud V.J. sündmuskohal kohe juhtunust rääkida ka seetõttu, et tunnistaja A.S. plaanis esialgselt kannatanu sündmuskohalt taksoga ära toimetada. (tunnistajate V.J. i, O.E. ja J.T. i ütlused). 4 Kohtu arvates viitas see asjaolule, et vahetuse vanem soovis vältida tal endal tekkivaid võimalikke probleeme. 4.11 Maakohtu hinnangul kinnitas tunnistaja V.J. i ütluste usaldusväärsust ka asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide, tl 58-61) nähtuv ning V.J. i poolt koostatud skeem (KoTo, tõendite köide tl 110). Kaudselt kinnitas maakohtu arvates S. Bahhanovi süüd asitõendi vaatlusprotokollis (KoTo, tõendite köide, tl 37-53) kirjeldatud süüdistatava käitumine sündmuskohal ning tunnistaja A.P. i ütlused. Maakohtu hinnangul annab süüdistatava käitumine aluse asuda seisukohale, et tema oli selleks isikuks, kes lõi noaga V.R. t. Ka ekspertiisiakti nr 20E-GE0406 (KoTo, tõendite köide, tl 69-77) eksperdiarvamuse p 3 suurendas maakohtu siseveendumust (noalt saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada V.R. lt ja S. Bahhanovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis). Maakohtu hinnangul on tõenditega selgelt välistatud see, et kannatanu ise tekitas endale alakõhtu noahaava. 4.12 Kokkuvõtvalt leidis maakohtu hinnangul usaldusväärsete tõenditega kogumis tõendamist, et S. Bahhanov 01.04.2020 kella 05:15 paiku pagaritöökoja tootmistsehhis aadressil Kalda tn 33, Narva konflikti käigus, võttis noa (tera pikkusega 17,5
2. cm)ning ajas nuga käes taga V.R. t. Kui V.R. jäi seisma, lõi S. Bahhanov ühe korra noaga V.R. t alakõhtu, millega tekitas talle torke-lõikehaava vasakul alakõhus vasaku välise niudearteri ja selle väiksemate harude ja kusepõieseina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verejooks vigastatud veresoontest ja arenes välja äge verekaotus, mis põhjustas V.R. surma sündmuskohal. 5. Teo koosseisupärasus 5.1 Maakohtu hinnangul leidis tõenditega kogumis usaldusväärselt tõendamist see, et S. Bahhanovi tegu, s.o löök noaga kannatanu alakõhtu põhjustas viimase surma. Seega on põhjusliku seose tingimus täidetud ning S. Bahhanov täitis enda tegevusega tapmise objektiivse koosseisu. 5.2 Maakohus leidis, et käesoleval juhul saab juba välise teopildi alusel rääkida sellest, et S. Bahhanov pidas võimalikuks, et saabub V.R. surm. Sellisele seisukohale asumiseks annab aluse asjaolu, et süüdistatav kasutas kannatanut lüües nuga, mille tera pikkus on 17, 5 cm ning lõi teda alakõhtu. Seega S. Bahhanov lüües noaga, mille tera pikkus on 17, 5 cm, kannatanut alakõhtu pidi aru saama sellest, et see võib kaasa tuua kannatanu surma ning seda möönma. Isik peab võimalikuks ja möönab mistahes tagajärge, kui ta lööb noa või muu sarnase esemega südame või muude elutähtsate elundite piirkonda (RKKK 3-1-1-85-96; 3-1-1-102-96; 3-1-192-97). Kui toimepanija nägi noalööki tehes kannatanu surma saabumise võimalikkust ette ja möönis seda (nt suhtudes sellesse ükskõikselt), ja surm tegelikult tema teo tagajärjel saabuski, tuleb tema käitumine kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena (vt RKKKo 31-1-57-10, p 7.3). Seega pani S. Bahhanov toime tapmise vähemalt kaudse tahtlusega. 5.3 Maakohus ei pidanud kaitsja versiooni toimunust tegelikkusele vastavaks. Kaitsja arvates kannatanu V.R. võis ise põrkuda süüdistatava käes olnud noale vastu. Sellist asjade käiku ei kinnita tunnistaja V.J. i usaldusväärsed ütlused, mille kohaselt kannatanu karjus, et teda löödi arterisse. Tunnistaja O.E. tõi küll välja, et tema arvates ütles kannatanu et „mina vigastasin arterit“. Kohtu arvates tunnistaja eksis, ilmselt ta ei kuulnud õigesti. 5 5.4 Kokkuvõttes on tuvastatud süüdistatava käitumise objektiivsele (nn väline teopilt) ja subjektiivsele (nn sisemine teopilt) küljele antud hinnangust kogumis, et S. Bahhanov pani toime

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüdistuses toodud ajal, kohas ja viisil vähemalt kaudse tahtlusega. 6. Karistus 6.1 Karistuse mõistmisel juhindus kohus

§-st 56.

§ 113lg 1 näeb karistusena ette üksnes vangistuse 6 kuni 15 aastat.

S. Bahhanov on varasemalt kriminaalkorras karistamata. S. Bahhanov tunnistas enda süüd, mille maakohus luges karistust kergendavaks asjaoluks. Samas puhtsüdamlikku kahetsust kohus ei tuvastanud, sest S. Bahhanov ei rääkinud kogu tõde. Kohus arvestas sedagi, et käesoleval juhul ei pannud süüdistatav tapmist toime tahtluse kõige intensiivsemas vormis, s.o kavatsetult, mis vähendab tema süü suurust nagu ka see, et noalööke oli üks. 6.2 Maakohus pidas võimalikuks mõista S. Bahhanovile karistuse alla sanktsiooni keskmist määra - 9 aastat vangistust. Kohus ei pidanud võimalikuks süüdistatavat vangistusest tingimisi vabastada, sest mingeid erandlikke asjaolusid asjas ei esine. Kaitsja apellatsioon 7. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu otsuse S. Bahhanovi süüditunnistamises ja karistamises

§ 113lg 1 järgi.

Tunnistada S. Bahhanov süüdi

§ 118lg 1 p 7 järgi ning karistada teda 6-aastase vangistusega.

Seoses süüdistuse kvalifikatsiooni muutmisega ja prokuröri poolt lühimenetlusest keeldumisega, jätta kohtueelses ja kohtumenetluses tekkinud kulud 50% ulatuses riigi kanda. 7.1 Apellant leiab, et S. Bahhanovi teod tuleb ümber kvalifitseerida

§ 118lg 1 p 7 järgi.

Kohus on kindlaks teinud, et S. Bahhanovi ja V.R. konflikt tekkis saamata jäänud raha pärast S. Bahhanovi poolt V.R. le töökohas osutatud teene eest. Seega oli süüdistatava tahtlus suunatud eelkõige lubatud rahasumma saamisele, mitte V.R. surma põhjustamisele. 7.2 Apellant osundab sellele, et sündmuskohal tunnistaja V.J. teatas politseinikele, et ei näinud, kuidas V.R. t vigastati. Samas järeldas maakohus, et V.J. i kohtus antud ütlused S. Bahhanovi ja V.R. konflikti kirjeldamise osas on usaldusväärsed. Apellandi arvates sundisid V.J. it oma seisukohta muutma S. Bahhanovi SMS-sõnumid, mida ta saatis tunnistajale J.T. ile, kes omakorda saatis need edasi V.J. ile. 7.3 Apellandi arvates ei saanud V.J. täpselt näha S. Bahhanovi liikumist, mistõttu ei saa välistada, et V.J. ikkagi ei näinud kannatanule noahaava tekitamist. On alust arvata, et tunnistaja kujundas oma arvamuse nö loogilise mõttekäigu tulemusena. Nimetatut kinnitab asjaolu, et tunnistaja nägi S. Bahhanovit selja tagant. Kaitsja arvates ei saa välistada, et kannatanu liikus S. Bahhanovi suunas, mistõttu võib tegemist olla vastastikuse hooletusega. 7.4 Arvestades süüdistuse kvalifikatsiooni muutmist, on õiglaseks karistuseks 6 aastat vangistust. Sergei Bahhanovi apellatsioon 6 8. Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning süüteo ümberkvalifitseerimist

§ 121ja § 117 lg 1 järgi, või mõne muu kergema teokoosseisu järgi.

Karistuseks palub mõista 2 aastat 6 kuud vangistust 3 aastase katseajaga, või mõni muu kergema karistuse, kuid mitte üle 6 aasta. Menetluskuludest pool jätta riigi kanda. 8.1 S. Bahhanov ei ole nõus maakohtuga selles, et ta tunnistati süüdi tapmises, sest kannatanut ta tappa ei tahtnud. Noa võttis ta puhkeruumist, sest kannatanu provotseeris teda, lubades pärast tööd talle peksa anda. Lisaks sellele, väljendas kannatanu ebatsensuurselt S. Bahhanovi ja tema lähedaste aadressil. S. Bahhanov tahtis hirmutada kannatanut, järgnes talle kiirel sammul, hoides nuga langetatud käes. Kannatanu peatus ootamatult, pöördus tema suunas ning nad põrkasid kokku. Nuga tabas kannatanut arterisse juhuslikult. S. Bahhanovi väitel on tal mäluga probleemid, mistõttu enne ta nii ei rääkinud. 8.2 S. Bahhanov juhib tähelepanu asjaolule, et sündmuskohalt ta ei lahkunud, vaid püüdis osutada kannatanule abi. Süüdistatav pakub välja, et tunnistaja V.J. ile võis näida, et ta lõi kannatanut noaga. 8.3 Kuna S. Bahhanov on töötu, pere on vaene ja elatakse sotsiaalabist, taotleb ta menetluskulude pooles ulatuses riigi kanda jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on Viru Maakohus, analüüsides kogumis kõiki tõendeid, põhjendatult S. Bahhanovi süüdi tunnistanud talle esitatud tapmissüüdistuses. Kuna kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuse põhjendustega, siis neid käesolevas lahendis täies mahus ei korda. Sel põhjusel saab alljärgnevalt vastatud apellatsioonide põhiväidetele.
2. Apellandid ei ole nõus maakohtuga selles, et S. Bahhanov on süüdi tunnistatud tapmises ning soovivad tema poolt toimepandu ümber kvalifitseerimist. Seetõttu soovivad kaebajad, et apellatsioonikohus hindaks uuesti tõendeid.
3. Kohtukolleegium kontrollis tõendeid ning ei tuvastanud ühtegi tõendite ümberhindamist tingivat asjaolu. Maakohus on tõendite hindamises olnud veatu.
4. S. Bahhanovile esitati süüdistus lühidalt selles, et ta 01.04.2020 kella 05:15 paiku Narvas Kalda teel asuvas pagaritöökoja tootmistsehhis ajas 17,5 cm pikkuse noaga taga tema eest jooksvat V.R. t. Kui viimane seisma jäi, lõi S. Bahhanov kannatanule noaga alakõhtu. V.R. l tekkis äge verekaotus, mistõttu ta suri sündmuskohal. Prokuratuur kvalifitseeris kirjeldatud teo tapmisena

§ 113lg 1 järgi ning maakohtu hinnangul leidis S.

Bahhanovi süü tõendamist.

1. Kriminaalajas ei ole vaidlust selles, et süüdistuses näidatul ajal ja kohas suri V.R. . Surma tuvastas kiirabi. Vaidlust ei ole ka selles, et sündmuskohalt leiti musta värvi plastikust käepidemega nuga, mille ümber oli mähitud punast ja sinist värvi isoleer. Noa üldpikkus oli 29,9 cm, tera pikkus 18 cm ning laius 1,5 cm. Ekspertiisiaktis nr 20E-IDS0011/99 sedastas ekspert, et V.R. l tuvastatud torke-lõikehaav vasakul alakõhus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise, ühte lõikeserva omava vahendiga, mille lõiketera orienteeruv laius on 1,3 cm ja lõiketera pikkus mitte vähem kui 8-9 cm. Ekspertiisiaktis nr 20E-GE0406 sedastatu alusel järeldas maakohus põhjendatult sedagi, et V.R. le tekitati torke-lõikehaav sündmuskohalt 7 leitud noaga.
2. Maakohtu hinnangul leidis usaldusväärselt tõendamist, et nimelt S. Bahhanov lõi konflikti käigus V.R. t noaga.
3. Mõlemad apellandid on seisukohal, et S. Bahhanovil oli käes nuga, kuid ta ei löönud sellega kannatanut, vaid kannatanu ootamatult jäi seisma ning kannatanu sattus noa otsa kogemata. S. Bahhanov toob välja sellegi, et tema ja kannatanu vahel oli küll konflikt, kuid kannatanu provotseeris, lubas ta läbi peksta ning solvas teda ning tema lähedasi.
4. Kohtukolleegium leiab, et S. Bahhanovi versioon kannatanu solvangutest ja ähvardustest tema aadressil ei ole tõendatud. Ükski kogutud tõend seda ei kinnita. Vastupidi, tõendid näitavad, et alkoholijoobes S. Bahhanov tuli öövahetuse ajal töö juurde ning tema ja kannatanu vahel tekkis konflikt, tüli. Tunnistaja V.J. ja J.T. sekkusid sellesse, toimetades tülitsejad teineteisest eemale. J.T. viis eemale V.R. , tunnistaja V.J. S. Bahhanovi. Vahetuse vanem saatis S. Bahhanovi puhkeruumi. Konflikti süüdistatava ja kannatanu vahel kinnitasid tunnistajad V.J. , J.T. , O.E. ja A.S. . Maakohtu istungiprotokollist nähtub, et S. Bahhanov konflikti tema ja V.R. vahel ei mäletanud, samuti ei mäletanud ta ka muid asjaolusid, mille maakohus oma otsuses üksikasjalikult välja tõi (vt maakohtu otsuse lk 7jj). Seejuures asjas kohus seisukohale, et S. Bahhanovi väited oluliste asjaolude mittemäletamise ja siis jällegi mäletamise kohta, ei ole usutavad ning seetõttu on tema ütlused ebausaldusväärsed. Kohtukolleegiumi hinnangul S. Bahhanovi apellatsioonis esitatud versioon sellest, et kannatanu provotseeris teda, ähvardas vägivallaga ning solvas teda, ei ole tõendatud ning see omakorda kinnitab vaid süüdistatava muutlike ütluste ebausaldusväärsust.
5. S. Bahhanovi süü tõendatuks lugemisel tugines maakohus muuhulgas tunnistaja V.J. i ütlustele. Nimelt V.J. i ütluste kohaselt lõi S. Bahhanov V.R. t noaga ühel korral alakõhtu. Noa võttis S. Bahhanov puhkeruumist ja ajas sellega V.R. t mööda tsehhi taga. Nad jooksid tunnistajast mööda, V.R. jäi seisma, keeras S. Bahhanovi poole, seejuures tõstis kannatanu oma käed ette, hakkas nagu taganema, kuid tal ei õnnestunud lööki vältida. Kui toimus löök, oli tunnistaja V.J. S. Bahhanovist umbes kolme sammu kaugusel viimase selja taga. Pärast lööki haaras kannatanu jalast ja karjus „sa lõid mind arterisse“.
6. Apellandid leiavad, et tunnistaja V.J. ile võis näida, et S. Bahhanov lõi kannatanut noaga ning on alust arvata, et tunnistaja ise mõtles sündmuse selliseks nagu ta kohtus rääkis.
7. Kohtukolleegiumil, nagu ka maakohtul ei kujunenud tunnistaja V.J. i ütluste pinnalt arvamust, et tunnistaja eksis, arvates et S. Bahhanov lõi kannatanut noaga. V.J. i ütlustest ei nähtu mingeid kõhklusi ega kahtlusi. Tunnistaja ei ole rääkinud kordagi, et ta arvas, või siis vist oli nii, vms. (18.06.2020 kohtuistungi protokoll, lk 17-25). Tunnistaja ütlused kannatanu noaga löömises süüdistatava poolt on üheselt mõistetavad ning selged.
8. Maakohus tõi välja sellegi, et tunnistaja V.J. i ütluste usaldusväärsust kinnitavad hukkunu venna A.R. ütlused, mille kohaselt sündmuse toimumise õhtul rääkis talle V.J. , mida ta nägi.
9. Maakohus sedastas, et tunnistaja V.J. i ütluste usaldusväärsust kinnitavad veel ka tunnistaja S.M. ütlused. V.J. selgitas, et S.M. on see inimene, kellele ta rääkis toimunust ning tema käest sai V.J. uurija telefoninumbri. S.M. rääkis kohtus, et 01.04.2020 tuli ta kella 17:15 paiku tööle ja V.J. rääkis talle öösel toimunust, sealhulgas seda, et konflikti käigus haavas S. Bahhanov V.R. t noaga. (01.07.2020 kohtuistungi protokoll, lk 20jj). 8
10. S. Bahhanov apellatsioonis avaldab arvamust, et S.M. ei saa olla asjas tunnistaja, kuna ta ise ei näinud toimunut.
11. Kohtukolleegiumi hinnangul on tunnistaja S.M. ütlused tunnistaja V.J. i käest kuuldu osas hinnatavad kaudse tõendina, sest ta ise asjaolusid ei tajunud vahetult. Seega saab tunnistaja S.M. ütlusi V.J. i käest kuuldu osas kasutada viimase ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Nii ka maakohus tegi, st tunnistaja S.M. ütluste abil kontrollis kohus V.J. i ütluste usaldusväärsust.
12. Ka kohtukolleegiumi silmis (samal seisukohal oli ka maakohus) ei kahanda V.J. i ütluste usaldusväärsust asjaolu, et sündmuskohale saabunud politseitöötajatele ta kohe ei rääkinud sellest, et ta nägi V.R. noaga löömist S. Bahhanovi poolt. Maakohus otsuses tõi välja asjaolud, miks ta peab eluliselt mõistetavaks V.J. i sellist käitumist. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, jättes maakohtu seisukoha siinkohal kordamata (vt maakohtu otsuse lk 10-11).
13. Maakohtu hinnangul leidis uuritud ning kohtuotsuses analüüsitud tõenditega usaldusväärselt tõendamist, et S. Bahhanovi tegu, so löök noaga kannatanu alakõhtu põhjustas viimase surma. Seega on tuvastatav põhjuslik seos süüdistatava teo ja kannatanu surma vahel, millega süüdistatav täitis tapmise objektiivse koosseisu. Apellandid soovivad S. Bahhanovi teo ümberkvalifitseerimist kergema teokoosseisu (

§ 118

lg 1 p 7, või

§ 121

ja

§ 117lg 1) järgi.

1. Kohtukolleegium apellantide taotlust S. Bahhanovi teo ümberkvalifitseerimisest ei rahulda, sest maakohus on hinnanud põhjendatult süüdistatava teo kaudse tahtlusega toime pandud tapmisena. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjalikke seisukohtadega ning neid kõiki siinkohal ei korda (vt maakohtu otsuse lk 12-15). Kohtukolleegium toob välja vaid järgmise. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ja möönab seda. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul saab juba välise teopildi alusel järeldada, et S. Bahhanov pidas võimalikuks, et saabub V.R. surm. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et süüdistatav lõi kannatanut alakõhtu 17,5 cm terapikkusega noaga. Alakõht on piirkond, kuhu eelmainitud pikateralise noaga kannatanut lüües on põhjust eeldada elutähtsate organite (ka arteri) surmavat kahjustamist.
2. Mis puudutab apellantide väidet selle kohta, et S. Bahhanov ja V.R. juhuslikult põrkusid kokku (kannatanu jäi seisma ning kannatanut noaga taga ajav süüdistatav põrkus kannatanuga kokku), mistõttu tabas nuga kannatanut juhuslikult, siis maakohus on selle väite kohtuotsuses kui mittetõepärase, asjakohaselt ümber lükanud. Kohtukolleegium osundab siinkohal veelkord tunnistaja V.J. i ütlustele, mille kohaselt: „pärast lööki haaras V.R. jalast kinni, temal hakkas veri jooksma ja V.R. karjus: „sa lõid mind arterisse“.“ Väljatoodu kinnitab ka kohtukolleegiumi veendumust, et tegemist ei olnud nö õnnetu juhusega, vastastikuse hooletusega, vaid tahtliku löögiga S. Bahhanovi poolt. Lisaks tuleb osundada ekspertiisiaktis nr 20E-IDS0011/99 p-s 3 eksperti poolt tuvastatule, et torke-lõikehaav vasakus alakõhus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise, ühte lõikeserva omava vahendiga, mille lõiketera pikkus on mitte vähem kui 8-9 cm.
3. S. Bahhanovile karistuse mõistmisel arvestas maakohus

§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid.

§ 113lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 6 kuni 15 aastat.

S. Bahhanovi teosüü hindamisel tõi maakohus välja, et vaatamata sellele, et S. Bahhanov ei rääkinud kogu tõde toimunust, tunnistas ta end kannatanu surma põhjustamises süüdi, hinnates 9 seda karistust kergendavaks asjaoluks. Samuti võttis kohus arvesse, et süüdistatav tekitas kannatanule ühe noavigastuse ning tegu oli toime pandud tahtluse kergemas vormis, mitte kavatsetult. Samuti märkis maakohus positiivsena ära selle, et pärast noaga löömist püüdis S. Bahhanov oma arusaama kohaselt kannatanut aidata (sideme panemine mitte haava asukohta), kuigi tulutult. Samas süüdistatava kahjuks räägib see, et tüli tekkis tühisest rahasummast ning oma õigust otsustas S. Bahhanov realiseerida teise inimese elu võtmise teel. Kokkuvõttes, kõiki asjaolusid arvestades mõistis maakohus S. Bahhanovile karistuseks vangistuse alla sanktsiooni keskmise määra, so 9 aastat vangistust. Kohtukolleegium jätab mõistetud karistuse muutmata, sest maakohus ei ole eksinud karistuse mõistmise reeglite vastu ning on arvestanud kõiki S. Bahhanovi süüd mõjutavaid asjaolusid.

1. Apellandid soovivad, et ringkonnakohus jätaks menetluskulud 50% ulatuses riigi kanda. S. Bahhanov lisab veel, et ta on töötu ja pere elab sotsiaaltoetustest.
2. Kohtukolleegium jätab maakohtu otsustused menetluskulude osas muutmata. Kohtuotsuse kohaselt mõistis S. Bahhanovilt välja kõik menetluskulud, va sõrmejälje ekspertiisikulu 663 eurot, sest see ei omanud tõenduslikku tähendust. Nimetatud kulu jäeti riigi kanda. Maakohus pidas põhjendatuks S. Bahhanovilt välja mõista menetluskulu 4504,16 eurot (sh sundraha 1460 eurot). Maakohus tõi välja, et asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid S. Bahhanovi äärmiselt kehva majanduslikku seisundit. Süüdistatava väide on jäänud apellatsiooniski paljasõnaliseks. S. Bahhanov on töövõimeline noor mees (sünd.1996), kellel tuleb hakata tööle, et sel viisil riigile menetluskulud hüvitada.
3. Kaitsja toob apellatsioonis välja menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise põhjusena ka selle, et prokurör ei olnud nõus lühimenetluse kohaldamisega. Kohtukolleegium ei pea kaitsja argumenti menetluskulude kasvõi osaliselt riigi kanda jätmiseks pädevaks. Maakohus on kaitsja eeltoodud väitele kohtuotsuses vastanud ning kohtukolleegium seda ei korda (vt kohtuotsuse p 6.10, lk 18).
4. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu kohtuotsuse muutmata ning S. Bahhanovi ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
5. S. Bahhanovi kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt vestles kaitsja kaitsealusega telefonis 2 minutit
6. augustil, käis temaga vanglas kohtumas 12 minutit ja arutamas apellatsiooni esitamise teemal
7. augustil, seejärel vestles taas
8. augustil 2020 S. Bahhanoviga telefoni teel 3 minutit ning tegi järgmised toimingud: tutvus maakohtu täispika otsusega 45 minutit, käis kaitsealuse palvel temaga Viru Vanglas kohtumas ja arutamas motiveeritud otsuse üle ja apellatsiooni näidist esitamas (50 minutit), koostas apellatsiooni, allkirjastas selle ja esitas kohtusse 80 minutit. Lisaks taotleb kaitsja tasu sõidule kulutatud aja eest (Narva-Jõhvi, 48 km). Kokku taotleb kaitsja riigi õigusabi käigus tehtud toimingute eest tasu summas 237 eurot. Sõidukuludena taotleb kaitsja 96 km eest (Narvast Jõhvi vanglasse ja tagasi) 14,40 eurot. Kokku taotleb kaitsja 254,28 euro hüvitamist S. Bahhanovile ringkonnakohtu menetluses osutatud õigusabi tasu ja kulude katteks.
9. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra § l p 11 ja p 10 ning § 6 lg-le 3 ja § 151 lg-le 1 ja § 17 lg-le 2 leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb käesolevas punktis 10 nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel S. Bahhanovilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 11