Obsah (23)

§ 180§ 238§ 431§ 274§ 154§ 15§ 233§ 234§ 237§ 10§ 339§ 312§ 341§ 337§ 2742§ 39§ 310§ 381§ 2962§ 2631§ 182§ 306§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 19. august 2020 Kriminaalasja number 1-19-6138 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarja

§ 180

lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning mõista Nikolay Voroninilt Eesti Vabariigi kasuks välja 700 (seitsesada) eurot, mis tuleb Nikolay Voroninil tasuda 1 (üks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud sobivale arvelduskontole.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid täiendada seda ringkonnakohtu otsuse alapunktides I, II, III toodud põhistustega.
2. Kannatanu M.E. i esindaja vandeadvokaat Indrek Sirgi apellatsioon rahuldada osaliselt. Süüdistatav Nikolay Voronini kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi apellatsioon jätta rahuldamata.
3. Tagastada süüdistatav Nikolay Voronini kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi esitatud täiendav tõend.
4. Välja mõista Eesti Vabariigilt kannatanu M.E. i esindaja vandeadvokaat Indrek Sirgi kulud apellatsioonimenetluses summas 546 (viissada nelikümmend kuus) eurot, sh käibemaks 91 (üheksakümmend üks) eurot. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
5. Nikolay Voroninit süüdistatakse KarS § 423 lg 1 järgi selles, et tema 09.07.2016 kella 15.03 paiku, juhtides sõiduautot Hyundai Accent reg.nr XXX ja liikudes sellega Narva – NarvaJõesuu – Hiiemetsa tee
6. kilomeetril Narva linnast Narva-Jõesuu suunas, rikkus ettevaatamatusest liiklusnõudeid ja tekitas sellega teisele inimesele raske tervisekahjustuse. Nimelt arvestamata teiste liiklejatega ning hoidumata tegevustest, mis võivad takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; vasakpöörde tegemisel T-kujulisel ristmikul peateelt Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa (nr 91) kõrvalteele Peeterristi – Kudruküla (nr 147) Vaivara vallas, ei olnud ristmikule lähenedes eriti tähelepanelik ja ei arvestanud ristmiku liiklusoludega (teekatte kõrguse muutumist, maastiku reljeefi ja taimestikku teepervedel); enne manöövri alustamist ei veendunud, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid; ning ei andnud peateelt vasakule pöörates teed vastutulevale, sõidueesõigust omavale, mööda Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa teed Narva-Jõesuust Narva poole liikuvale Vene Föderatsiooni numbrimärki omavale mootorrattale BMW R 1200 GS reg.nr XXX , mida juhtis Vene Föderatsiooni kodanik M.E. ; mille tulemusel põrkas sõiduauto Hyundai Accent reg.nr XXX vasakpoolse esiosaga kokku mootorratta BMW R 1200 GS reg.nr 2823 AX77 vasakpoolse esiküljega. Mootorratta juhil M.E. il puudus võimalus kokkupõrke vältimiseks. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mootorratast juhtinud M.E. isiku kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt vasaku sääreluu distaalse (e kaugmise) otsa lahtise murru ning mediaalse (e keskse) 2 pekse nihkega murru, parema labakäe I metakarpaalluu murru, marrastused, nahaalused verevalumid, põrutushaavad vasakul ülajäsemel ja mõlemal alajäsemel ning peaaju vapustuse, s.o vigastused, mis tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud ehk raske tervisekahjustuse. N. Voronin rikkus LS § 16 lg 1; § 17 lg 5 p 3; § 33 lg 2 p 8; § 56 lg 1; § 57 lg 2 järgi liiklusnõudeid. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
7. Viru Maakohtu 21.01.2020 otsusega karistati N. Voroninit KarS § 423 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega, mida lühimenetluse korras

§ 238lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistati N. Voroninit 8 kuu vangistusega. Kar

S § 73 lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele, kui N. Voronin ei pane 1 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 21.01.2020. Kannatanu M.E. i hagi rahuldati osaliselt ning mõisteti N. Voroninilt ja tsiviilkostjalt Inges Kindlustus AS-lt solidaarselt välja kannatanu M.E. i kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 21 827,53 eurot, millest 5000 eurot on mittevaraline kahju ning 16 827,53 eurot on varaline kahju. Arvestades seda, et Inges Kindlustus AS hüvitas kannatanule mittevaralise kahju katteks 2600 eurot ning varalise kahju katteks 10 469,54 eurot, kuulub väljamõistmisele 8757,99 eurot. Otsusega määrati kindlaks, et I. Sirgi poolt kohtumenetluses kannatanule õigusabi osutamine on olnud mõistlikus suuruses 7890 eurot, mis mõisteti N. Voroninilt välja osaliselt Eesti Vabariigi kasuks summas 3000 eurot. Ülejäänud osas jäeti kannatanu menetluskulud riigi kanda. 3. Maakohus leidis, et N. Voronini süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendatud. 3.1. Vaidlus puudub selle üle, et 09.07.2016 kella 15.03 paiku Vaivara vallas, Ida-Viru maakonnas, Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa tee 9. kilomeetril toimus mootorsõiduki Hyundai Accent reg.nr XXX ning mootorratta BMW 1200GS reg.nr XXX (RUS) kokkupõrge. Mootorsõidukit Hyundai Accent reg.nr XXX juhtis liiklusõnnetuse ajal N. Voronin. Mootorrattast BMW 1200GS reg.nr XXX (RUS) juhtis liiklusõnnetuse ajal M.E. . Need faktid on tuvastatud kogutud kriminaalasja materjalidega, sh väärteomenetluse lõpetamise määrusega, 09.07.2016 sündmuskoha vaatlusprotokolliga üheskoos lisadega, 09.07.2016 sõiduki (mootorratta) teisaldamise aktiga, 09.07.2016 sõiduki (Hyundai) teisaldamise aktiga, teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, tunnistajate, kannatanu ja süüdistatav N. Voronini ütlustega. Sõiduki teisaldamise akti kohaselt on mootorrattas BMW 1200GS reg.nr XXX teisaldatud PPA Ida prefektuuri hoiukohta aadressil Tiigi 9, Narva. Mootorrattal esinevad vigastused: esitiib on purunenud, parempoolne tahavaate peegel on katki. Sõiduki teisaldamise akti kohaselt on sõiduk Hyundai Accent reg.nr XXX teisaldatud PPA Ida prefektuuri hoiukohta aadressil Tiigi 9, Narva. Sõiduki esiots on vigastatud. Sõidukil esinevad vigastused: ilukilbid, esiklaasil on nn ämblikuvõrgu sarnane purustus. Samuti on tuvastatud indikaatorvahendi kasutamise protokollidega, et N. Voronin ning M.E. olid liiklusõnnetuse ajal kained. Samuti isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 16E-IDI0077 kohaselt kannatanult 09.07.2016 võetud verest etanooli ega sõltuvusaineid ei leitud. Kinnitust on leidnud liiklusõnnetuse toimumise fakt, liiklusõnnetuse toimepanemise koht, aeg ja liiklusõnnetuse osalejad. 3 3.2. LS § 16 lg 1, § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8, § 56 lg 1, § 57 lg 2 rikkumise fakt on tõendatud süüdistatava N. Voronini kohtuistungil antud ütlustega, kannatanu M.E. i kohtuistungil antud ütlustega, tunnistajate S.M. i, S.T. , T.V. , A.T. , A.T. i, A.M. i, K.K. i ütlustega, 29.11.2016 uurimiseksperimendi protokolliga ja 13.07.2017 ja 30.04.2019 ekspertiisiaktidega. 3.3. Kuigi N. Voronin ennast süüdi ei tunnistanud, leidis maakohus, et 09.07.2016 tema poolt liiklusnõuete rikkumine on tõendatud kohtuistungil antud ütlustega. Süüdistatava poolt LS § 16 lg 1, § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8, § 56 lg 1, § 57 lg 2 rikkumist kinnitavad ka kannatanu M.E. i kohtuistungil antud ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei olnud maakohtul alust kahelda, kuna need haakusid ka teiste kogutud tõenditega. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja S.M. i ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, tunnistajate S.T. , A.T. , A.T. i, T.V. , A.M. i kui ka K.K. i ütlused. 3.4. Kriminaalasja raames oli läbi viidud uurimiseksperiment ning 29.11.2016 on koostatud uurimiseksperimendi protokoll. Uurimiseksperimendi eesmärk oli tuvastada autojuhi N. Voronini otsenähtavuse kaugus sõiduteel sõiduautost Hyundai Accent Narva – NarvaJõesuu – Hiiemetsa ja Peeterristi – Kudruküla T-kujulise ristmiku juurest Narva-Jõesuu suunas. Eksperiment on jagatud kahte etappi. Esimene etapp viidi läbi 29.11.2016 ajavahemikul kell 10.35 – 11.00 Ida politseiprefektuuri parklas (Narva, Tiigi 9) N. Voronini ja tema kaitsja V. Odinokovi juuresolekul. Esimese etapi eesmärk – määrata kindlaks autojuhi N. Voronini silmade kõrgus sõiduautos Hyundai Accent ja autojuhi N. Voronini näo orientatsioon sõiduauto Hyundai Accent enda suhtes selleks, et saada andmeid punktide koordinaatide arvutamiseks ja kindlaks määramiseks sündmuskohal, kuhu on vajalik paigutada fotoaparaat ning millistest määrata kindlaks otsenähtavuse kaugus. Teises etapis 02.12.2016 ajavahemikul kell 15.0016.00 on Narva politseijaoskonna ruumis Narva, Vahtra 3 arvutatud ja kindlaks määratud A ja B punktide koordinaadid sündmuskohal Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee ristumise piirkonnas Peeterristi-Kudruküla teega, kuhu on vajalik paigutada fotoaparaat ning millistest määrata kindlaks otsenähtavuse kaugus. Kolmas etapp on läbi viidud 24.01.2017 ajavahemikul kell 11.45-13.30 sündmuskohal - Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa ja Peeterristi-Kudruküla T-kujulisel ristmikul Vaivara vallas. Katsete tulemused: autojuhi N. Voronini otsenähtavuse kaugus sõiduautost Hyundai Accent Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa ja Peeterristi-Kudruküla T-kujulise ristmiku juurest Narva-Jõesuu suunas keeramise alustamise hetkel moodustas kuni mootorratta BMW R1200GS tuleni 196,2 meetrit, kuni selle mootorratta kõrgeima punktini ülestõstetud standardse tuuleklaasi korral 213,6 meetrit. Telgjoonelt keeramise alustamisel moodustas otsenähtavuse kaugus kuni mootorratta tuleni 207,7 meetrit, kuni mootorratta kõrgeima punktini – 241,8 meetrit. Mootorratta kiirusel 70 km/h (19,44 m/

1. s)– M.E. i ütluste kohaselt – moodustas minimaalne nähtavuse lõigu läbimise aeg mootorrattaga: 196,2 : 19,44 = 10,09 sekundit, mootorratta kiirusel 120 km/h (33,33 m/
2. s)– S.T. ütlused – moodustas minimaalne otsenähtavuse lõigu läbimise aeg mootorrattaga 196,2 : 33,33 = 5,89 sekundit. 3.5. N. Voronini poolt liiklusnõuete rikkumist kinnitab 13.07.2017 ekspertiisiakt nr 17ELL0014, millest nähtub, et mootorratta BMW 1200GS arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel oli ca 80 km/h. Vaadeldavas liiklussituatsioonis, kus sõiduauto Hyundai Accent liikus vasakpöördel ja mootorrattas BMW 1200GS liikus talle otse vastu, on sõiduauto Hyundai juht tekitanud ohu mootorratta BMW juhi liikumisele. Oht tekkis hetkel, kui sõiduauto Hyundai ületas suunavööndite eraldusjoone. Mootorrattas BMW asus ohu tekkimise hetkel kokkupõrke kohast arvutuslikult ca 29 m kaugusel. Liiklusõnnetuse vältimise võimalust saab vaadelda üksnes juhi poolt, kelle liikumisele tekitati oht, on antud juhul liiklusõnnetuse vältimise võimalus vaadeldav üksnes mootorratta BMW 1200GS juhi poolt. Vastavalt akti uurimuslikule 4 osale puudus mootorratta BMW juhil võimalus kokkupõrke vältimiseks sõiduautoga Hyundai Accent. 3.6. 30.04.2019 ekspertiisiakt nr 18E-LL0075 tõendab süüdistuses kirjeldatud liiklusõnnetusest osalenud sõidukite kiirust, ohu põhjustanud isikut ning selle isiku poolt tekitatud ohu vältimise võimalikkust. Ekspertiisiaktist nähtub, et fotodelt nähtuva põhjal on Narva-Jõesuu poole vaadatuna teel küll mõningane tõus, kuid kokkupõrke kohas võib liikumiskiiruste arvutamisel lugeda teed horisontaalseks. Arvutustulemusi see ei mõjuta. Sündmuskohal tehtud fotodelt ei nähtu ühtki mootorratta BMW 1200GS reg.märk XXX pidurdusjälge. N. Voronini poolt fotol 4 osundatud jälgedest vahetult tee äärejoone kõrval olev tumedam joon ei ole üldse sõiduki jälg, vaid parandatud asfaltkatte tõrvatud serv. Vaadeldavas liiklussituatsioonis, kus mootorratta juhil oli alates ohu tekkimise hetkest pidurdamise alustamiseks aega üksnes 1,3 s, ei jõua juht veel oma sõiduki kiirust praktiliselt vähendada, mistõttu ei saanudki sündmuskohal teekattele mootorratta pidurdusjälgi tekkida ning mootorratta liikumiskiirus ei saanud ka enne kokkupõrget olla suurem kui ca 80 km/h (p 2 ja p 3). Punkti 4 alusel on mootorratast liigutatud tema tegelikust kokkupõrkejärgsest asendist edasi. Välistatud on mootorratta kokkupõrkejärgne liigutamine peateele lähemale ja seejuures tema kokkupõrkejärgse liikumise ulatuse vähendamine. Punkti 5 alusel mootorratta BMW 1200GS reg.märk XXX peatumine sõiduteele lähemal ei muuda antud juhul mootorratta ja auto arvutuslikke liikumiskiirusi ega ka sõidukite paiknemist kokkupõrke hetkel, kuivõrd määravateks näitajateks on avariilike vigastuste tekitamiseks vajalik liikumisenergia kiirusekvivalent (EES väärtused on toodud ekspertiisiaktis nr 17ELL0014) ja asjaolu, kui palju paiskas mootorratas autot kokkupõrke kohast eemale ning millises ulatuses muutus mootorratta enda liikumissuund. Need andmed on piisavad sõidukite liikumiskiiruste arvutamiseks arvutiprogrammiga PC-Crash 11.1. Ilmselgelt on mootorratta liikumiskiirus 80 km/h enam kui piisav vaadeldava liiklusõnnetuse käigus sõidukitel olevate avariilike vigastuste tekitamiseks ja sõiduauto kõrvalepaiskamiseks tema algsest liikumissuunast. Siinkohal tuleb märkida, et avariilikud vigastused ei ole tekitatud ainult mootorratta liikumisenergia arvelt, vaid sõidukite vastastikusest asendist tulenevalt osaliselt ka sõiduauto Hyundai enda liikumisenergia arvelt. Punkti 6 alusel ei ole tehniliselt võimalik olukord, kus sõiduauto Hyundai Accent reg.märk XXX juhi poolt manöövri alustamisel (tee telgjoone ületamisel) ei olnud mootorratas BMW 1200GS reg.märk XXX sõiduauto Hyundai juhile nähtav. Pöörde alustamisel oli mootorratas sõiduauto Hyundai juhile nähtav, kuivõrd vastavalt ekspertiisiaktis nr 17E-LL0014 tehtud arvutustele asus mootorratas kokkupõrke kohast ca 29 m kaugusel. Uurimiseksperimendi kohaselt oli pöörde alustamisel (tee telgjoone ületamisel) minimaalne nähtavus aga 207,7 m. Tehniliselt on täiesti ebareaalne olukord, kus mootorratas liikus ohu tekkimise hetkel taolise kiirusega, mille juures on võimalik, et mootorratas BMW asus sõiduauto Hyundai juhi poolt pöörde alustamisel kokkupõrke kohast sellisel kaugusel, milliselt ta ei olnud sõiduauto juhile nähtav. Võimalik jälgedeta pidurdamine ei ole praktiliselt võimalik, kuivõrd mootorratta juhil oli pidurdamiseks aega üksnes 1,3 s, mille jooksul ei jõua juht pidurdamist praktiliselt alustada. Oletuslikke ja tehniliselt ebareaalseid olukordi ei pea ekspert võimalikuks analüüsida. Ekspertiis ei seisne ütluste sisustamises arvutustega, vaid lähteandmeteks saavad olla üksnes objektiivsed ja tehniliselt reaalsed asjaolud. Sündmus on rekonstrueeritud nii, nagu see reaalselt toimuda sai juba ekspertiisiaktis nr 17E-LL0014. Ohu on vaadeldavas liiklussituatsioonis tekitanud vasakpööret alustanud sõiduauto Hyundai juht, kes pidi andma teed otsesuunas liikunud mootorratta BMW juhile. Mootorratta BMW juhil 5 puudus igasugune võimalus kokkupõrget vältida ka juhul, kui tema liikumiskiirus oleks olnud 70 km/h. 3.7. Tuginedes eeltoodule leidis maakohus, et on tõendatud, et N. Voronini poolt LS § 16 lg 1, § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8, § 56 lg 1, § 57 lg 2 rikkumise tagajärjel on toimunud liiklusõnnetus - mootorsõiduki Hyundai Accent reg.märgiga XXX ja mootorratta BMW 120GS reg.märgiga XXX kokkupõrge, millega on mootorratta BMW juhile M.E. ile tekitatud tervisekahjustused. 3.8. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustuse. Kannatanu M.E. ile tervisekahjustuse tekitamist tõendavad peale kannatanu ja tunnistaja S.M. i ütluste ka teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest. Kohtueelses menetluses 26.08.2016 ekspertiisimääruse alusel läbiviidud isiku kohtuarstliku ekspertiisi tulemina 26.09.2016 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 16E-IDI0077 esitatud eksperdi arvamusest nähtub, et M.E. il esinesid kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel vasaku sääreluu distaalse (e kaugmise) otsa lahtine murd ning mediaalse (e keskse) pekse nihkega murd, parema labakäe I metakarpaalluu murd, marrastused, nahaalused verevalumid ja põrutushaavad vasakul ülajäsemel ja mõlemal alajäsemel; peaaju vapustus. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist vastu liikuva auto väljaulatuvaid osi keha järgneva hooga paiskumise ja kukkumisega ebatasasele pinnale määruses näidatud ajal ja asjaoludel – 09.07.2016 kella 15.03 paiku liiklusõnnetuse käigus. Vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud (sääreluu murd keskmiselt 160-180 päeva). Kannatanult 09.07.2016 võetud verest etanooli ega sõltuvusaineid ei leitud. Kannatanule M.E. ile raske tervisekahjustuse tekitamine on seega tõendatud. Samuti on leidnud kinnitust, et kannatanu rasked tervisekahjustused on saabunud liiklusõnnetuse tagajärjel, mille põhjuseks on N. Voronini poolt liiklusseaduse nõuete rikkumine. 4. Subjektiivse koosseisu osas leidis maakohus, et N. Voronin pani kuriteo toime kergemeelsusega – N. Voronin lähenes ristmikule ning kavatses manöövrit teha. Enne seda, kui tegi vasakpööret, vaatas ta Narva-Jõesuu suunas. Ta ei märganud Narva-Jõesuust Narva poole liikunud mootorrattast, hakkas manöövrit sooritama ning toimus kokkupõrke sõiduauto Hyundai Accent, mida juhtis N. Voronin ning mootorratta BMW R1200GS, mida juhtis M.E. vahel. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai M.E. raske tervisekahjustuse. Seega esinevad süüdistatava N. Voronini käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Rikkudes sõidukijuhina liiklusnõudeid, põhjustas N. Voronin liiklusõnnetuse toimimist, mille tõttu sai M.E. raske tervisekahjustuse. Samuti on tõendatud põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel. 5. Maakohtu hinnangul süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 6. Maakohus leidis N. Voroninile mõistetava karistuse osas järgmist. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 ning karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes N. Voronini tegevuses ei esine. N. Voronin on varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata. Maakohus leidis, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus, kohaldamisele ei kuulu, kuna see võib isikule üle jõu käia, arvestades süüdistatava sissetulekut, tasumisele kuuluvaid menetluskulusid ning kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi ulatust. N. Voronin pani toime kuriteo ettevaatamatusest, mille tagajärjel sai raske tervisekahjustuse M.E. . Liiklusalaste rikkumiste puhul, millega kaasnevad rasked tagajärjed, ei saa riigi karistuspoliitika avalikku huvi ja ka üldist olukorda Eesti liikluses silmas pidades olla 6 põhjendamatult leebe. Arvestades seda, et N. Voronin on varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata, puuduvad karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, siis pidas maakohus põhjendatuks karistada N. Voroninit alla keskmäära jääva karistusega, s.o 1 aasta vangistust, mida vähendatakse lühimenetluse korras. Maakohus leidis, et käesoleval juhul on võimalik N. Voronini karistusest tingimisi vabastada, arvestades süüdlase isikut ning kuriteo toimepanemise asjaolusid. N. Voroninit saab mõjutada õiguskuulekale käitumisele ka tingimisi karistust kohaldades. 7. Tsiviilhagi. 7.1. Eeluurimisel esitas kannatanu M.E. tsiviilhagi süüdistatava vastu 09.07.2016 liiklusõnnetusega temale tekitatud kahju hüvitamiseks summas 23 225 eurot, millest 5000 eurot - mittevaralise kahju hüvitamiseks ning 18 225 eurot – varalise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt 09.07.2016 kella 15.03 paiku liiklusõnnetuses sai M.E. tervisekahjustuse. Seoses liiklusõnnetusega tekitati M.E. ile varaline (summas 18 255 eurot) ja mittevaraline (summas 5000 eurot) kahju. Kannatanu M.E. palub välja mõista süüdistatavalt temale tekitatud kahju summas 23 225 eurot. Hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. Tekitatud kahju suurust tõendavad hagiavaldusele lisatud dokumendid: SKA otsused 9-l lehel, palgatõend, 19.08.2015 tõend 5-l lehel, arved 9-l lehel, 36 kviitungit. 7.2. Kannatanu M.E. i kaitsja esindaja vandeadvokaat I. Sirk esitas hagiavalduse (täpsustus) liiklusõnnetusega tekkinud kahju hüvitamiseks. Hageja esindaja kirjeldab hagiavalduse punktis 1 hagi esitamise asjaolusid, punktis 2 – nõude õiguslikke aluseid, punktis 3 – varalist kahju, punktis 4 – kannatanu terviseseisundit ning mittevaralise kahju suurust, punktis 4 – esitatavaid tõendeid, punktis 5 – viivise nõuet. Juhindudes TsMS § 366, § 367, § 438 lg 1 ja 2 ning VÕS § 113 lg 1, § 134 lg 2, 3 ja 5, § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1056 palub hageja esindaja rahuldada hagi, mõista kostjatelt N. Voroninilt ja Inges Kindlustuse AS-lt solidaarselt kannatanu kasuks välja varalise kahju hüvitis 6357,99 eurot, mõista kostjatelt N. Voroninilt ja Inges Kindlustus AS-lt solidaarselt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, arvestades hüvitatud osa 2600 eurot, mõista kostjatelt N. Voroninilt ja Inges Kindlustuse AS-lt solidaarselt kannatanu kasuks välja viivised alates 20.12.2017 kuni nõude täitmiseni; kannatanu menetluskulud jätta N. Voronini, Inges Kindlustus AS või Eesti Vabariigi kanda. 7.3. 19.08.2019 esitas AS Inges Kindlustus (tsiviilkostja) vastuväited hagile. AS Inges Kindlustus vaidles hagile vastu. Põhjendatud liikluskindlustuse seaduse kohane kahju on tsiviilkostja AS-i Inges Kindlustus poolt hagejale hüvitatud. Ekspertiisi kohaselt oli mootorratta kokkupõrkekiirus 80 km/h. Lubatud sõidukiirus oli õnnetuse hetkel 70 km/h. Järelikult oli mootorrattur liiklusnõudeid rikkunud ning sellega soodustanud liikluskahju teket ning kahju suurenemist. Nimetatud asjaoludel otsustas AS Inges Kindlustus hüvitada hagejale 50% tekitatud kahjust: 4000 eurot – mootorratta õnnetuse eelne väärtus, 199,50 eurot - kiivri maksumus, 698,44 eurot - käekell, 262,31 eurot – prillid, 189,29 eurot - telefoni remont, 120 eurot - mootorratta transpordikulu Narvast Tallinnasse, 5000 eurot - mootorratta liiklusõnnetuse järgne väärtus. Hüvitatud varakahju kokku 10 469,54 eurot. Kindlustusandja/tsiviilkostja leidis, et puudub alus hüvitada mittevaralist kahju suuremas ulatuses kui 2600 eurot. AS Inges Kindlustus on hüvitanud hagejale mittevaralise kahjuna 2600 eurot. 7.4. Kohtuistungil süüdistatav N. Voronin tsiviilhagi ei tunnistanud. 7.5. Kohtuistungil toetas kannatanu oma hagiavaldust ja palus hüvitada varaline ja mittevaraline kahju. Kannatanu soovis, et kohus määraks õiglase summa mittevaralise kahju hüvitiseks. 7 Kindlustus on osaliselt kahju hüvitanud. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai ta vigastusi, mida kirjeldas. Kannatanu viibis haiglas umbes kuu aega ja talle tehti 7 operatsiooni. Ka pärast haiglast lahkumist tegi operatsioone. Viimane operatsioon on tehtud kaks aastat tagasi, sügisel 2017. Praegu kannatanu ei ole täiesti terve. Tal on olulised liikumispiirangud. Kannatanu ei saa aktiivselt midagi teha ega kiiresti käia. Kannatanul on passiivsed valud, mis on seotud ilmastikuga ja pikaajalise jalutuskäiguga, samuti ta ei saa pikemat aega transpordis viibida, kuna on ühes ja samas asendis. Samuti ta on sunnitud kandma kompressioonpõlvikuid seoses jala probleemiga. Valud on praegu ka olemas. Kannatanule on hüvitatud 9000 eurot seoses mootorrattaga. Kannatanu ei saanud hüvitist mootorratta lisavarustuse eest, nimelt mootori kaitsmete eest, lisatulede eest ja kiivri eest. Avarii tagajärjel oli kahjustatud kannatanu käekell Frederique Constant. See kell oli edastatud ametlikult selle firma esindajale, kus oli tehtud kalkulatsioon, mis oli seotud taastava remondiga. Kahjustatud olid ka prillid. Olid ostetud uued prillid retsepti järgi. Avarii tagajärjel oli kahjustatud nutitelefon Apple iPhone, ekraan oli lõhutud ja samuti oli kahjustatud keskmine paneel. 7.6. Varalise kahju hüvitamise osas võttis maakohus aluseks 18.06.2019 hagiavalduse, mis on esitatud kannatanu esindaja vandeadvokaat I. Sirgi poolt. Kannatanu palub N. Voroninilt ja Inges Kindlustus AS-lt solidaarselt välja mõista mootorratta hävimise kahju summas 4000 eurot (kogusumma 13 000 eurot vastavalt Inges Kindlustus AS ekspertarvamusele, hüvitatud 9000 eurot, jäänuk koos omandiõigusega on kindlustusseltsile üle antud); motokiivri maksumus summas 199,50 eurot (kogusumma 399 eurot, hüvitatud 199,50); mootorratta kahjustunud originaal-lisavarustuse maksumus 461,50 eurot; mootorratta kahjustunud mitteoriginaallisavarustuse maksumus summas 426,68 eurot; liiklusõnnetuse käigus kahjustada saanud käekella maksumus summas 698,44 eurot (kogusumma 1396,88 eurot, hüvitatud 698,44); liiklusõnnetuse käigus kahjustada saanud prillide maksumus summas 262,31 eurot (kogusumma 524,62 eurot, hüvitatud 262,31); liiklusõnnetuses kahjustada saanud telefoni remondi maksumus summas 189,56 eurot (kogusumma 378,85 eurot, hüvitatud 189,29); mootorratta transpordikulud Narvast Tallinna summas 120 eurot (kogusumma 240 eurot, hüvitatud 120 eurot). Varalise kahju kogusuurus on 16 827,53 eurot, millest hüvitamata 6357,99 eurot. Kindlustusselts on hüvitanud 10 469,54 eurot (50% kindlustuse poolt põhjendatuks loetud kahjust + mootorratta jäänuki maksumus). Kannatanu on seisukohal, et kahjuhüvitise vähendamiseks puudub alus, kuna liiklusõnnetuse põhjustamise eest on täielikult vastutav N. Voronin. Ekspert Rene Rästas 02.06.2017 teostas sõiduki (BMW R1200GS) turuväärtuse eksperthinnangu ning ekspertiisiakti nr 5189 kohaselt oli mootorratta BMW avarii-eelne turuväärtus seisuga 09.07.2016 13 000 eurot. Inges Kindlustus AS hüvitas kannatanule 9000 eurot. Seega kahju summa 4000 eurot on põhjendatud. United Motors AS poolt läbi viidud BMW System 6 EVO kiivri maksumuse hindamise alusel on motokiivri maksumus 399 eurot. 50% summast, s.o 199,50 eurot, on hüvitatud AS Inges Kindlustuse poolt. Seega kuulub hüvitamise kannatanule summa 199,50 eurot. Mootorrattale on paigaldatud BMW originaallisad: mootori kaitseraua komplekt ja lisa LED lamp, mis olid kahjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel. BMW volitatud vahendaja AS Avtodom hindas mootori kaitseraudade komplekti summas 23917,42 RUB, lisa LED lambi summas 7815,94 RUB, kokku summas 31733,36 RUB ehk 461,50 eurot (seisuga 27.10.2016 üks euro maksis 68,76 rubla). See summa on põhjendatud ning kuulub hüvitamisele kannatanule. Mootorrattale on paigaldatud mitteoriginaalsed lisad: SW-Motech ülemise kaitseraua komplekt, Touratech kaitseraua võimendi ja radiaatori kaitse Touratech, mis olid kahjustatud liiklusõnnetuse tõttu. Interneti kaupluse andmete kohaselt SW-Motech ülemise kaitseraua 8 komplekti maksumus on 229,95 eurot, kaitseraua võimendi maksumus on 105,78 eurot, radiaatori kaitse maksumus on 90,95 eurot. Summa kokku on 426,68 eurot. Summa on põhjendatud ning kuulub hüvitamisele kannatanule. Liiklusõnnetuse käigus on kahjustatud kannatanule kuuluv käekell Frederigue Constant Geneve nr 1421610. Leiu vastuvõtmise akti kohaselt 10.07.2016 kell 11.00 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa 9,0 km on V.O. leidnud käekella Frederigue Constant Geneve nr 1421610 ilma klaasita. Vastavalt OÜ Master Taim poolt läbi viidud hindamisele kella remondi maksumus on 96050 RUB ehk 1396,88 eurot (seisuga 27.10.2016 üks euro maksis 68,76 rubla). Kuna 50% summast, s.o 698,44 eurot, on hüvitatud kannatanule Inges Kindlustus AS poolt, väljamõistmisele kuulub summa 698,44 eurot. Liiklusõnnetuse käigus on kahjustatud kannatanu prille. Optikasalongi „Šou Rum“ kaubatšekki nr 11336 alusel on uute prillide maksumus koos meistri tööga 36073 rubla ehk 524,62 eurot (seisuga 27.10.2016 üks euro maksis 68,76 rubla). Kannatanu maksis ära 36073 RUB 26.08.2016. Summa 524,62 eurot on põhjendatud. Kuna 50% summast, s.o 262,31 eurot, on hüvitatud kannatanule Inges Kindlustus AS poolt, siis kuulub hüvitamisele summa 262,31 eurot. Liiklusõnnetuses on kahjustatud kannatanu telefoni Apple iPhone 6S. Telefoni remondi eest maksis kannatanu vastavalt 21.08.2016 väljaminekute saatelehele, täidetud tööde aktile ning kviitungitele 26050 rubla ehk 378,85 eurot (seisuga 27.10.2016 üks euro maksis 68,76 rubla). Summa 5378,85 eurot on põhjendatud. Kuna 50% summast, s.o 189,56 eurot, on hüvitatud kannatanule Inges Kindlustus AS poolt, siis kuulub hüvitamisele summa 189,56 eurot. Pärast liiklusõnnetust vedas Kuldne Moto OÜ mootorratta United Motors teeninduskeskusesse. 19.10.2016 maksis kannatanu ära transpordikulud sularahaga 240 eurot. Kuna 50% summast, s.o 120 eurot, on hüvitatud kannatanule Inges Kindlustus AS poolt, siis hüvitamisele kuulub summa 120 eurot. Seega kannatanu hagi varalise kahju hüvitamise osas, summas 16 827,53 senti on täiesti põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna Inges Kindlustus AS hüvitas kannatanule varalise kahju katteks 10469,54 eurot, hüvitamisele kuulub 6357,99 eurot. 7.7. Mittevaralise kahju osas leiab maakohus järgmist. Riigikohtu analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades I ja II astme kohtutes 2016. aastal“ on jõutud järeldusele, et kokkuleppe- ja lühimenetluses välja mõistetud kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritud kuritegude toimepanemisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis oli keskmiselt 1400 eurot ja mediaaniks oli 500 eurot. Hüvitised jäid vahemikku 100–3000 eurot. Üldmenetluses mõisteti selline hüvitis välja kahes menetluses, hüvitiste suurused olid 1300 ja 1000 eurot ehk nii keskmine hüvitis kui ka mediaan oli 1150 eurot. Kriminaalasjas on tõendamist leitud, et 09.07.2016 liiklusõnnetuse tagajärjena sai M.E. raskeid tervisekahjustusi. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 16E-IDI0077 on välja toodud vigastused. Ekspertiis on tehtud SA Ida-Viru Keskhaigla haigusloo nr 16-08908/765 andmete kohaselt. Kohtuistungil põhjendas kannatanu mittevaralist kahju sellega, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai ta vigastusi. Kannatanul oli vasaku jala sääreluu lahtine murd ja samuti paremas käes oli murtud kämblaluu. Oli haiglas umbes kuu aega. Kannatanule tehti 7 operatsiooni. Ka pärast haiglast lahkumist tehti operatsioone. Viimane operatsioon on tehtud 2017 sügisel. Praegu kannatanu ei ole täiesti terve. Tal on olulised liikumispiirangud. Kannatanu ei saa aktiivselt midagi teha, ei saa kiiresti käia, tegelda jooksmise ning mäesuusatamisega. Samuti kannatanu ei saa pikemat aega transpordis viibida, kuna on ühes ja samas asendis. Kannatanul 9 on passiivsed valud, mis on seotud ilmastikuga ja pikaajalise jalutuskäiguga. Samuti ta on sunnitud kandma kompressioon põlvikuid seoses jala probleemiga. Maakohus leidis, et M.E. il langes liiklusõnnetuse tagajärjel elukvaliteet. Arvestades M.E. ile tekitatud vigastuste raskust ja sellega tekitatud valu ja kannatuste suurust, vigastusega kaasnenud elukvaliteedi langust, kuriteo toimepanemise asjaolusid, N. Voronini süü suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda aga samuti väljakujunenud kohtupraktikat, on õiglane süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista 5000 eurot. Maakohus asus seisukohale, et antud summa on põhjendatud, mõistlik ning kooskõlas ka ühiskonna heaolutasemega. Arvestades seda, et Inges Kindlustus AS hüvitas kannatanule mittevaralise kahju katteks 2600 eurot, jääb väljamõistmisele 2400 eurot. Tsiviilhagi kuulub väljamõistmisele solidaarselt süüdistatavalt N. Voroninilt ja tsiviilkostjalt Inges Kindlustus AS-lt. 8. Menetluskulud. 8.1. Kriminaalmenetluses osales kannatanu lepingulise esindaja vandeadvokaat I. Sirk, kes esitas kohtule õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestuse, mille alusel õigusabile on kulutatud 53,60 tundi, mille eest küsitakse tasu 6432 eurot, sh käibemaks 1072 eurot. Sõidu- ja ajakulud koosnevad 2580 km. See on kokku 1548 eurot, sh käibemaks 258 eurot. Kokku koosnevad kannatanu esindaja kulud 7980 eurost, millest käibemaks on 1330 eurot. Maakohus asus seisukohale, et nimetatud summa on mõistlik ning põhjendatud, vastab kaitsja poolt tehtud tööde raskusele ning mahule. Lähtudes ülaltoodust määras maakohus vandeadvokaat I. Sirgi poolt kohtumenetluses kannatanule M.E. ile õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 7980 eurot (sealhulgas käibemaks 1330 eurot). See summa kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. 8.2. 06.02.2020 esitas kannatanu M.E. i lepinguline esindaja vandeadvokaat I. Sirk taotluse, milles

§ 431lg 1 alusel palus lahendada ebaselguse M.E.

i õigusabikulude hüvitamisel ning koostada kohtumäärus, mille alusel kuuluvad kannatanu õigusabikulud hüvitamisele Eesti Vabariigi poolt ning tasutakse Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ arveldusarvele. Maakohus oli seisukohal, et antud juhul otsustus kannatanu õigusabikulude hüvitamiseks Eesti Vabariigi poolt mõjutab vaieldamatult kohtuotsuse sisu ning käesoleval ajal puudub kohtul alus kohtuotsust täiendada. Apellatsioonid

1. Viru Maakohtu 21.01.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu M.E. i esindaja vandeadvokaat I. Sirk, kes palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning teha uus otsus, millega mõisteti välja mittevaralise kahju hüvitis õiglases ulatuses, s.o suuremas ulatuses kui maakohus; lahendada kannatanu senises menetluses kindlaksmääratud ulatuses menetluskulude hüvitamine kannatanule vastavalt esindaja 06.02.2020 taotlusele; mõista solidaarselt N. Voroninilt ja Inges Kindlustuse AS-lt kannatanu kasuks välja viivised alates hagiavalduse kohtu menetlusse esmakordsest võtmisest, s.o 20.12.2017, kuni nõude täitmiseni; hüvitada kannatanule apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud. 9.
2. Kannatanu taotles mittevaralise kahju hüvitise määramist kohtu õiglasel äranägemisel. Apellant on seisukohal, et maakohtu poolt väljamõistetud hüvitise arvutamise käik ei ole läbipaistev, puudub võrdlev kohtupraktika analüüs, viidatud on mittekohalduvale kohtupraktika analüüsile, väljamõistetud hüvitis on väiksem isegi tsiviilkostja poolt omaksvõetud ulatusest ning arvestades kohtupraktikat ka sümboolse suurusega. Seetõttu on kannatanul alus 10 vaidlustada maakohtu poolt väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus ning ringkonnakohtul on alus hinnata selle vastavust kohtupraktikale. Maakohus on mõistnud hüvitisena välja väiksema summa kui tsiviilkostja poolt põhjendatuks peetud ja omaksvõetud mittevaralise kahju hüvitis. 9.
3. Maakohtu otsuses puudub võrdlus senise kohtupraktikaga. Küll aga on viidanud kannatanu esindaja hagiavalduses sarnastele juhtumitele, kus väljamõistetud hüvitised on olnud mitu korda suuremad. Riigikohus on leidnud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (nr 3-21-18-13, p 26, 3-2-1-80-13 p 20 jt). Maakohus on viidanud oma lahendis samadele põhimõtetele, kuid kohtuotsuses puudub võrdlus teiste kohtulahenditega. Maakohtu ainus põhistus mittevaralise kahju suuruse võrreldavuse osas paikneb kohtuotsuse lk 24 teises lõigus, kus maakohus viitab Riigikohtu 2017 avaldatud analüüsile. Paraku on maakohus tuginenud analüüsi sellele osale, mis ei ole võrreldav käesoleva kriminaalasja tehioludega. Nimelt on maakohus tuginenud analüüsi sellele osale, kus käsitletakse mittevaralise kahju hüvitisi kehalise väärkohtlemise eest. Kehalise väärkohtlemise koosseisu oluliseks erisuseks on raske tervisekahjustuse puudumine. Seega on juba tagajärje raskuselt sellised kuriteokoosseisud mittevõrreldavad. Kuna liiklusõnnetusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitiste taotlemine on kohtupraktikas tavaline, siis sisaldub selles analüüsis ka liiklusõnnetusega tekitatud mittevaralise kahju analüüs. Analüüsi kohaselt liiklussüütegudega tekitatud VÕS § 132 lg 2 järgi väljamõistetava hüvitise suurus oli keskmiselt 17 300 eurot ja mediaan 17 200 eurot. Hüvitised jäid vahemikku 5000–30 000 eurot. Üldmenetluses oli hüvitiste vahemik 5000–50 000 eurot. Keskmise hüvitise suurus oli 14 700 eurot ja mediaan 9750 eurot. Kannatanu esindaja on hagiavalduses toonud võrreldavad juhtumid kohtupraktikast ning põhjendused, miks kannatanule tekitatud mittevaralise kahju hüvitis peaks olema keskmisest mõnevõrra suurem, kuid siiski seni väljamõistetud hüvitiste raamides. Maakohus ei ole põhistanud, miks on õiglane just väljamõistetud 5000 eurot. Maakohtu põhistused on deklaratiivsed, mõttekäik ei ole jälgitav. 9.
4. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kannatanule väljamõistetud hüvitise suurus on sõltuvuses sellest, et kuritegu pandi toime ettevaatamatusest. Kannatanu üleelamised ja muutused elukorralduses ei ole sõltuvuses sellest, kuidas kvalifitseeritakse kuritegu, vaid temale tekitatud tegelikust tervisekahjustusest. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb juhinduda VÕS § 134 lõikest 5, mille kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kannatanusse ilmestab käesolev kriminaalmenetlus, kus süüdistatav ei ole enda käitumises näinud mitte mingit viga, on kõigi nende aastate kestel süüdistanud liiklusõnnetuse põhjustamises kannatanut, sh süüdistanud kannatanut väga raskes liiklusnõuete rikkumises. Need süüdistatava positsioonid on ümber lükatud eksperdi arvamuse ja sündmuskoha vaatlusega. Seega VÕS § 134 lõikest 5 tulenevat hüvitise vähendamise alust ei ole. Apellandi jaoks jääb kohtuotsusest arusaamatuks ka see, kuidas süüdistatava N. Voronini majanduslik olukord mõjutas väljamõistetud hüvitist. Puudub igasugune majandusliku olukorra analüüs. Kuna väljamõistetud hüvitis on tavapärasest märkimisväärselt väiksem, siis võis maakohus just sellel põhjusel vähendada hüvitist. Isegi kui selline alus esineb, siis puudus alust vähendada hüvitist solidaarvõlgnikul ehk tsiviilkostja Inges Kindlustuse AS-l, kelle suhtes ei saa selline alus üldse kohalduda. Süüdistatavalt mittevaralise kahju hüvitise vähendamise soovi korral oleks tulnud 11 kohtul määrata õiglane mittevaralise kahju hüvitis üldsummana ning vähendada seda üksnes ühe solidaarvõlgniku suhtes, mitte korraga mõlema suhtes. 9.
5. Esindaja hinnangul on mittevaralise kahju hüvitise õiglane suurus oluliselt suurem. Arvestades senist kohtupraktikat ning kannatanu elukvaliteedi langust kogu tema eluajaks hindab kannatanu talle liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustusest tuleneva valu ja kannatuste mittevaralise kahju suuruseks 25 000 eurot. Riigikohtu 2008 ülevaate kohaselt olid 6 aastat tagasi hüvitised raske tervisekahjustuse korral vahemikus 6400 kuni 19 200 eurot. Riigikohtu 2017 kordusanalüüsi kohaselt on hüvitised liiklusõnnetusega tekitatud tervisekahjustuste eest 5000 kuni 50 000 eurot. Vahepealsete aastatega on elukallidus oluliselt muutunud. Tõusvas joones on muutunud ühiskonna üldine heaolu tase. Seega ainuüksi keskmine palk on vahepeal kasvanud ligi 80%. Esitati ülevaade hagejaga sarnaste vigastuste korral kohtute poolt välja mõistetud hüvitistest. 20.09.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-45320 mõisteti lülisamba murru ning liikumispuude saanud kannatanule hüvitis 20 000 eurot, 02.10.2012 otsusega nr 1-1112390 mõisteti tõsiste jalavigastustega mootorratturile mittevaralise kahju hüvitiseks 20 000 eurot. 05.07.2013 otsusega nr 2-12-24958 mõisteti bussis kukkunud ja seljavigastuse saanud naisele mittevaralise kahju hüvitisena välja 15 000 eurot. 24.10.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4570 mõisteti hulgalisi luumurde saanud naisele mittevaralise kahju hüvitisena 18 000 eurot. 01.03.2017 otsusega nr 1-17-33 mõisteti raskeid tervisekahjustusi saanud mehele ja naisele välja täiendav hüvitis 10 000 ja 12 000 (kindlustus oli eelnevalt hüvitanud osaliselt mittevaralist kahju), mis kohtu hinnangul oli liiga väike, kuid maakohus oli seotud kannatanute enda esitatud nõude suurusega. 15.01.2017 otsusega nr 1-17-3618 mõisteti raske jalavigastuse saanud mootorratturile hüvitis 30 000 eurot. 9.
6. Mittevaralist kahju on hüvitatud 2600 eurot, mida tuleb arvestada mittevaralise kahju hüvitise määramisel. 9.
7. Maakohus on kohtuotsuse motiveerivas osas ja resolutsioonis kindlaks määranud kannatanu menetluskulude suuruse summas 7980 eurot. Järgmise sammuna on kõik menetluskulud N. Voroninilt kohtuotsusega välja mõisted Eesti Vabariigi kasuks, kuigi Eesti Vabariik ei ole seni kandnud kannatanu menetluskulusid. Seejärel on maakohus vabastanud N. Voronini osaliselt menetluskulude tasumisest ning mõistnud N. Voroninilt riigi tuludesse muuhulgas kannatanu esindajale makstud tasu suuruses 3000 eurot. Kannatanu sõidu- ja majutuskulude osas on maakohus koostanud määrused, mille alusel on kannatanule need kulud hüvitatud. Kannatanu õigusabikulude osas ei ole maakohus koostanud määrust ka vaatamata sellele, et kannatanu esindaja esitas sellekohase taotluse maakohtule 06.02.
8. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas ja millal hüvitatakse kannatanule kantud menetluskulud. Kui N. Voronin peab maksma menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, siis kuidas saab kannatanu oma hüvitise kätte. Maakohtu otsuse resolutsioon vajab täpsustamist või on vajalik koostada kohtumäärus, millega määratakse kindlaks kannatanule menetluskulude hüvitamise viis. Kannatanu esindaja on esitanud sellekohase taotluse koos vajalike rekvisiitidega 06.02.
9. 9.
10. Kannatanu on läbivalt kogu kriminaalmenetluses taotlenud viiviste väljamõistmist. Maakohus on 22.08.2019 kohtu alla andmise määrusega võtnud menetlusse ka kannatanu tsiviilhagi viiviste nõudes. Kohtuotsuse lk 21 kolmandas lõigus on maakohus refereerinud kannatanu esindaja esitatud hagiavaldust, sealhulgas ka selles esitatud viivise nõuet. Paraku rohkem maakohtu otsusest kannatanu selle nõude osas viiteid ei leia ning ka resolutsioonis puudub otsustus viivise osas. Jääb mulje, et maakohus on lihtsalt unustanud kannatanu viivisenõude. 12 Apellant palub ringkonnakohtul lahendada kannatanu viivisenõue. Kannatanu soovib talle tekitatud kahju hüvitamisega viivitamise eest seadusjärgse viivise väljamõistmist alates 20.12.2017, s.o hetkest, kui tema esitatud hagiavaldus võeti esmakordselt kohtumenetlusse.
11. Viru Maakohtu 21.01.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav N. Voronini kaitsja vandeadvokaadi abi A. Matvejev, kes palub: - tühistada maakohtu otsus, millega apellant mõisteti süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja rahuldati kannatanu tsiviilhagi ning teha uus otsus, millega mõista apellant õigeks KarS § 423 lg 1 järgi ja jätta tsiviilhagi rahuldamata; - tühistada maakohtu otsus, millega apellant mõisteti süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja rahuldati kannatanu tsiviilhagi ning teha uus otsus, millega lõpetada menetluse

§ 274

² lg 1 alusel seoses menetluse läbiviimise mõistliku tähtaja ületamisega; - tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus otsustas rahuldada kannatanu tsiviilhagi ja teha tühistud otsuse osas uus otsus, millega jätta tsiviilhagi rahuldamata; - tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus otsustas rahuldada kannatanu tsiviilhagi ja teha tühistud otsuse osas uus otsus, millega jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. 10.

1. Kaitsja arvates vaidlusalune kohtuotsus ei ole põhjendatud. Selleks, et otsus oleks põhjendatud, peab kohus analüüsima kõiki kohtumenetluses süüdistatava poolt esitatud argumente. Kohtukõnes apellant esitas väite sellest, et temale ei olnud täies ulatuses tagatud kaitseõigust. Kohus vaidlusaluses otsuses üldse ei analüüsinud antud argumente ja ei andnud sellele hinnangut. Apellant on jätkuavalt sellel arvamusel, et tema kaitseõigus oli rikkunud. Kuna maakohus ei analüüsinud antud asjaolu, ei saa olla maakohtu otsus põhjendatud ja seaduslik. Apellandi arvates maakohtu otsuse puudused toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Arvestades seda asjaolu, et kaitseõigus ei ole tagatud piisaval määral (antud arvamuse põhjendused on esitatud kohtukõnedes) toob see endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamise koos vajadusega mõista apellant õigeks. 10.
2. Maakohus asus seisukohale, et apellant on rikkunud liikluskorralduse nõudeid. Apellant sellega ei ole nõus. Apellandile jäävad ebaselgeks maakohtu järeldused. Kohtuotsuses on väga detailselt tsiteeritud tunnistajate ütlused ja toimikus olevate ekspertiiside tekstid, kuid kohtuotsuses ei ole jälgitav, kuidas kujuneb maakohtu arvamus liikluskorralduse rikkumisest apellandi poolt. Apellant on sellel arvamusel, et kohtuotsus peab olema selline, et kohtuotsuses oleks võimalik selgelt ja arusaadavalt tuvastada kohtu järelduste aluseks olev loogika. Teistsõnu ei ole piisav, kui kohus lihtsalt tsiteerib tunnistajate ütlusi ja ekspertiisiakte, jättes määramata, millised järeldused teeb kohus lähtudes igast tõendist. 10.
3. Lisaks sellele on apellant arvamusel, et otsuse tegemisel on kohus kohustatud analüüsima kõiki süüdistatava arvamusi tõendite ja tõenditega tõendavate asjaolude kohta. Kaitsja esitas kohtukõnedes toimikusse kogutud detailse tõendite analüüsi. Maakohus ei analüüsinud ühtegi kaitsja argumenti kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu puudumise kohta. Vaidlusalune otsus ei ole põhjendatud. Kaitsja on jätkuvalt sellel arvamusel, et süüteo koosseis ei ole täidetud nii objektiivsel kui ka subjektiivsel kujul. Põhjendused on esitatud kohtukõnedes. 10.
4. Kaitsja esitas kohtukõnedes ka vastuväited tsiviilhagi peale. Maakohus ei analüüsinud ühtegi kaitsja poolt esitatud argumenti otsustades tsiviilhagi rahuldamist. Maakohtu otsus on põhjendamata ka tsiviilhagi rahuldamise osas. 13 Isegi kui kohus otsustab jätta muutmata vaidlusaluse otsuse apellandi süüdimõistmise osas on kaitsja jätkuvalt sellel arvamusel, et tsiviilhagi peab jätma rahuldamata. Seejuures kaitsja jääb kohtukõnedes esitatud argumentide juurde. Vastused apellatsioonidele
5. Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2020 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 25.06.
7. Nimetatud ajaks esitas oma kirjaliku seisukoha süüdistatava kaitsja apellatsiooni osas prokurör, kes leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud, palub selle jätta muutmata. Prokuratuur toetab kannatanu apellatsioonkaebust ning palub selle ringkonnakohtul rahuldada. Kaitsja kaebuses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu otsuse muutmise. Maakohus on oma põhjendustes analüüsinud kõiki toimikus olevaid tõendeid ning jõudnud õigustatult järeldusele, et süüdistatav on talle inkrimineeritud teo toime pannud. 12.
8. Süüdistuse puudulikkuse kohta märgib prokurör, et kui vaadata süüdistusakti lõpposas toodud süüdistust, siis nähtub sealt üheselt, et N. Voronini poolt rikutud LS normid on põimitud kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega. Süüdistuse teises lõikes on veelkord eraldi välja toodud need LS normid, mida rikuti, kuid kaitsja on sellegi poolest oma kaebuses süüdistuse esimese poole täiesti tähelepanuta jätnud. Etteheide nagu maakohus ei oleks sellele argumendile mingit tähelepanu pööranud ei ole prokuratuuri hinnangul samuti õige. Nimelt peab kohus juba süüdistusakti saamisel kontrollima selle vastavust

§ 154toodud nõuetele.

Kohus võttis prokuratuuri poolt esitatud süüdistusakti alusel asja menetlusse ning kordagi ei andnud mõista, et süüdistusakt sisaldaks puuduseid. Seetõttu polnud kohtul otsesõnu vajalik oma otsuses eraldi veelkord põhjendada süüdistusakti vastavust seadusele, kuna ta oli selle juba varasemalt nõuetekohaselt teinud. 12.

1. Objektiivse ning subjektiivse koosseisu osas leiab prokurör, et maakohus on analüüsinud kõiki kriminaaltoimikus kogutud tõendeid ning jõudnud õigustatult järeldusele, et käesoleval juhul on N. Voronini süü leidnud kinnitust. Süüdistatava versiooni toimunust lükkab üheselt ümber uurimiseksperiment, millega tuvastati süüdistatava nähtavuse ulatus ning kaks liiklustehnilist ekspertiisi. Viimati mainitu koostoimel on võimalik jõuda järeldusele, et enne kokkupõrget pidi N. Voronin nägema talle lähenevat mootorratast, kuid tähelepanematuse tõttu jäi see tal märkamata. Ekspert on välja toonud sõidukite arvutuslikud kiirused vahetult enne kokkupõrget ning analüüsinud ka N. Voronini versiooni toimunust. Viimase osas on ekspert üsna üheselt jõudnud järeldusele, et eluliselt võimatuid versioone ei ole võimalik tal analüüsida. 12.
2. Prokuratuur juhib tähelepanu kaitsja segasele apellatsioonile. Esiteks pole üheselt arusaadav, millist otsustust kaitsja ringkonnakohtult taotleb. Kaebuse alguses p-des 1-4 toodud taotlused on kohati kattuvad ning sisaldavad ebatäpsusi (ühel juhul on vaidlustatava otsuse kuupäevaks märgitud 21.02.2020, teisel juhul 21.01.2020). Kaitsja on kaebuse sisulises osas viidanud üldiselt oma kaitsekõnele, kuid pole konkretiseerinud, millisele osale ta täpselt oma apellatsioonis tugineb. Sellisele kaebusele on prokuratuuri hinnangul keeruline vastuväiteid esitada ning arvestades asjaolu, et kaitsja näol on tegemist advokatuuri liikmega, võiks temalt eeldada kõrgema kvaliteediga kaebust.
3. Tähtaegselt esitas kirjalikud seisukohad süüdistatav N. Voronini kaitsja vandeadvokaadi abi A. Matvejev, kes palub apellatsiooni rahuldada, Viru Maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus. Alternatiivselt palutakse tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus otsustas rahuldada M.E. i tsiviilhagi ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta tsiviilhagi rahuldamata. Alternatiivselt palutakse menetlus lõpetada

§ 274² lg 1 alusel.

Kannatanu M.E. i esindaja apellatsioon jätta rahuldamata. 14 13.

1. Süüdistatavast apellandi kaitsja esitatud dokumendis on käsitletud pikalt, miks ei olda nõus maakohtu otsusega ning milles seisneb süüdistatava kaitsepositsioon, Seejuures soovib kaitsja esitada tõendina rus.postimees.ee portaalis avaldatud artikli „Suvel liiklus teel Narva - Narva-Jõesuu muutub ühesuunaliseks“. Artikkel oli avaldatud pärast apellatsiooni esitamist. Antud asjaoluga soovitakse tõendatakse seda, et tegemist on ohtliku ristmikuga. 13.
2. Kannatanu esindaja apellatsiooni osas märgitakse järgmist. Kannatanu terviserikked on kajastatud isiku ekspertiisaktis nr 16E-ID
3. Aktist tulenevalt sääreluu murru ravimine võtab aega (160 – 180 päeva), kuid kannatanu tervisekahjumid ei ole eluohtlikud. Aktist ei tulene, et kannatanu vigastused on sellised, et nende täielik ravimine pole võimalik. Samuti on esitatud väljavõte haigusloost, mis kajastab seda asjaolu, et 25.09.201728.09.2017 kannatanule oli tehtud kirurgiline operatsioon, mis oli suunatud fiksaatorite eemaldamisele. Mõlemast dokumendist tulenevalt võib kannatanu liikuda vabalt, temal ei esine teisi stabiilseid tervise puudusi, mis võiksid olla saadud avarii tõttu. Avariis saadud vigastuste tõttu kannatanu elulaad ja seisundi muutused põhinevad üksnes kannatanu sõnadel. Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk on siiski kompenseerida kannatanu kaotused, mis võiksid tekkida avarii tagajärjel. Ei ole võimalik lugeda põhjendatuks kannatanu viiteid parandamatule tervise muutumisele, mis ei ole tõendatud objektiivsete tõenditega. Seejuures toonitatakse, et kannatanu esitas omapoolse tõendina arstitõendi ja juhiloa, millest tulenevalt sai kannatanu aastal 2018 täiendavalt kaks juhtimiskategooriat ja õiguse juhtida sõidukit ning mootorratast. Selles olukorras ei ole veenev kannatanu väide selle kohta, et avarii tagajärjel ta paratamatult kaotas tervise ja võimaluse tegeleda hobiga. 13.
4. Puudub vaidlus sellele üle, et N. Voronini sõidukil oli kehtiv liikluskindlustus. Liikluskindlustuse seaduse § 32 kehtestab liiklusõnnetusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise alused ja rahalised piirid. Liiklusseaduse lisas I on esitatud kehavigastuste liigitus raskeastmete kaupa. Kannatanul ei esinenud (objektiivsete tõendite pinnalt) raskeid kehavigastusi. 13.
5. Kannatanu esindaja, esitades apellatsiooni, viitab kohtupraktikale. Nii kohus kui ka esindaja kasutavad Riigikohtu poolt tehtud kohtupraktika kordusanalüüsi. Kannatanu arvates kohtupraktikast tulenevalt on õiglaseks mittevaralise kahju suuruseks 25 000 eurot. Kaitsja soovib toonitada, et Riigikohtu kordusanalüüsi lehel 12 on märgitud, et kohus leidis õiglaseks mittevaralise kahju suuruseks 25 000 eurot liiklusõnnetuste tagajärjel, mis olid põhjustatud kiiruse ületamise või alkoholi tarvitamisega. Kannatanu viitab Tallinna Ringkonnakohtu otsusele asjas 1-16-4570 viidates selle, et antud otsusega oli mõistetud välja mittevaraline kahju summas 18 000 eurot. Antud otsuse puhul oli tegemist liiklusõnnetusega, mis oli tingitud sõiduki juhtimisest joobes. Riigi Teataja süsteemis otsuse asjas 1-17-3618 kohta on kättesaadav ainult otsuse resolutsioon, millisest on raske teha järeldust antud konkreetse asjas asjaolude kohta. Asjas 2-12-45320 vaadati läbi bussiga jälgkäiale tekitatud kehavigastuse juhtum. Lisaks sellele antud otsuses on selgelt kirjeldatud, et mittevaralise kahju väljamõistmisel lähtus kohus objektiivsetest näitudest: kannatanul olid ametlikult diagnoositud liiklusõnnetusega põhjustatud psüühikahäired. Asjas 1-11-12390 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu lahendist tulenevalt mittevaralise kahju suurus määrati lähtudes sellest, et kannatanu kaotas töövõime. Süüdistatava arvates kõikidest esiletoodud lahenditest tulenevalt ei ole tegemist sarnastel asjaoludel tekitatud mittevaralise kahjuga. Seega viide antud otsustele ei ole asjakohane. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /…/. 15 Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, eelkõige TsÜS § 172 lg-s 4 märgitud kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Kannatanu poolt esitatud tõenditest tulenevalt kannatanu terviseseisund aastal 2018 oli vähemalt selline, et ta sai arsti loa sõiduki juhtimiseks. 13.
6. Süüdistatav ei ole nõus ka varalise kahju tsiviilhagi nõude ja maakohtu otsusega selle rahuldamise osas. Antud osas jääb süüdistatava kaitsja kohtukõnedes esitatud seisukohtade juurde. Lisaks varem esitatud seisukohtadele soovib süüdistatav toonitada, et 09.12.2019 istungil ei saanud kannatanu selgitada kahjustatud mootorratta saatust. Esitatud tõenditest on võimalik teha järelduse sellest, et kannatu vedas mootorratta Venemaale. Ekspertiisiakti nr 5189 kohaselt oli mootorratta BMW avarii-eelne turuväärtus seisuga 09.07.2016 13000 eurot. Inges Kindlustus AS hüvitas kannatanule 9000 eurot. See asjaolu, et kannatanu vedas mootorratta Venemaale näitab, et kannatanu jätkab mootorratta kasutamist. Kiivri ja käekella remondi kohta esitatud tõendid ei ole kontrollitavad. Kaitsja soovib toonitada veel kord, et süüdistatava vastutus oli kindlustatud. Kindlustusandja tegi otsuse ja määras kindlaks hüvitise summa. Kannatanu ei vaidlustanud kindlustusandja otsust. Sellest tuleneb, et kannatanu on nõustunud kindlaksmääratud hüvitise summaga. 13.
7. Süüdistatava arvates ei ole kannatanu viivise nõue põhjendatud. Kaitsja arvates kriminaalmenetluses esitatud tsiviilõiguslik nõue muutub sissenõutavaks süüdimõistetava otsuse jõustumisega. Seega ei ole põhjendatud viivise nõude esitamine arvates tsiviilhagi esitamise päevast.
8. Tähtaegselt esitas seisukohad ka tsiviilkostja AS Inges Kindlustus (esindaja Leo Kaaret), kes nõustus N. Voronini apellatsiooniga ning vaidleb vastu kannatanu apellatsioonile. Tsiviilkostja leiab, et tema on põhjendatud kahju hüvitanud ning hagi rahuldamiseks puudub alus. Süüdistatava apellatsioon on põhjendatud ning palutakse see rahuldada, hageja apellatsioon palutakse jätta rahuldamata. 14.
9. Maakohus on sõiduki väärtuse hindamisel õigesti aluseks võtnud ekspert R. Rästase arvamuse, mille kohaselt sõiduki väärtus enne õnnetust oli 13 000 eurot. Samas on maakohus hageja kasuks täiendavalt välja mõistnud mootorratta originaal-lisavarustuse (461,50 eurot) ning mitte-originaal lisavarustuse maksumuse (426,68 eurot), jättes tähelepanuta, et ekspert on sõiduki väärtuse hindamisel arvestanud ka mootorratta lisavarustusega. Tsiviilkostja on kriminaalasjas läbivalt tuginenud ekspertarvamusele, mille kohaselt sõiduki väärtuse hindamisel on arvestatud juba sõiduki lisavarustusega. Kui kohus tugines sõiduki väärtuse kindlaksmääramisel ekspertarvamusele, siis oleks ta pidanud jätma rahuldamata nõuded lisavarustuse osas (461,50+426,68=888,18 eurot), kuivõrd vastav kulu sisaldus juba sõiduki väärtuses (13 000 eurot). Kui maakohus aga ei tuginenud ekspertarvamusele, siis oleks ta pidanud oma otsuses selgitama, kuidas ta mootorratta väärtust hindas ning miks mootorratta lisavarustust sõiduki väärtuse hindamisel arvesse ei võtnud. Eelnevast johtuvalt on maakohus oluliselt eksinud kahju suuruse määramisel. 14.
10. Tsiviilhageja on apellatsioonkaebuse p-s 7 esitanud kohtule valeväite justkui tsiviilkostja olevat mittevaralise kahju hüvitist vähendanud. Tsiviilkostja ei ole mittevaralise kahju hüvitist vähendanud. Tsiviilkostja on mittevaralise kahju hüvitamisel lähtunud LKindlS § 32 lg-st 3, milles on 16 sätestatud mittevaralise kahju eeldatavad suurused. M.E. i vigastused vastavad LKindlS § 32 lg 3 punktis 4 märgitule ning sama seaduse lisa „Tervisekahjustuste ja kehavigastuste liigitus raskusastmete kaupa “ liigitusele nr IV „Rasked kehavigastused ja tervisekahjustused, millisel juhul on seadusandja näinud ette eeldatava mittevaralise kahju suuruseks 2600 eurot. Seadusandja on LKindlS § 32 lg-s 3 nimetatud eelduslikke kahjuhüvitisi määrates arvestanud tavapäraste mõistlike hüvitistega lähtudes kehavigastuste raskusest. Mittevaralise kahju hüvitiste määramisel tuleb kahjustatud isikuid kohelda võrdselt. Kui eriti raskete kehavigastuste korral, kus kahjustatud isik kaotab jäseme, jääb pimedaks või halvatuks, on seadusandja näinud ette eeldusliku mittevaralise kahju hüvitisena liikluskindlustusjuhtumite puhul 3200 eurot, siis ei saa kuidagi õigustada olukorda, kus oluliselt kergemate vigastustega kahjustatud isikul oleks õigus toodust oluliselt suuremale mittevaralise kahju hüvitisele. Kuivõrd M.E. i tervisekahju (vigastused) ei vasta liikluskindlustuse seaduse lisas („Tervisekahjustuste ja kehavigastuste liigitus raskusastmete kaupa“) „Eriti rasked tervisekahjustused ja kehavigastused“ all toodule, siis ei saa antud liikluskahju puhul esineda selliseid erilisi asjaolusid, mille alusel oleks põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine mitte ainult tegelikust raskusastmest, vaid sellest kaks astet kõrgema raskusastme eelduslikust hüvitisest oluliselt kõrgemal määral (suuremas ulatuses kui LKindlS § 32 lg-s 3 määratud eelduslik hüvitis). 14.
11. Hageja on 27.10.2016 hagiavalduses omakäeliselt allkirjastatud dokumendiga taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Nõude esitamise ajaks oli isiku suhtes koostatud ekspertiisiakt nr 16E-IDI0077, isikule oli tema meditsiiniline seisund ning edasine ravi teada. Isik tegeles sel hetkel taastusraviga ning ühtegi üllatavat asjaolu, mistõttu mittevaralise kahju nõue hiljem suureneda võiks, ei esinenud. Seega ei saa sellist hüvitist pidada ebamõistlikult väikeseks. 14.
12. Hageja apellatsioonis viide kompromissi pakkumisele ei ole kohane. On tavapärane, et õigusrahu saavutamiseks tehakse kompromisspakkumisi, et mõni vaidlusalune küsimus kiiresti ära lahendada. Kompromissi pakkumise tegemine ja isegi kompromissi sõlmimine ei tähenda mingisuguses vaieldavas asjaolus õigeksvõttu. 14.
13. Maakohus on kannatanu tegevuse hindamisel lähtunud ekspertiisiaktist nr 17E-LL0014, mis on koostatud eeldusel, et mootorratta jälgedeta pidurdamine ei ole võimalik. Samas esitas tsiviilkostja 19.08.2019 tõendina BMW Eesti esindaja Inchcape Motors Estonia OÜ vastuse tsiviilkostja päringule, millest nähtub, et vaidlusalusele mootorrattale on paigaldatud ABS Integral ehk esimest piduriheeblit vajutades pidurdavad mõlemad rattad ja asfaltkattega teele ei saa pidurdamisel jälgi jääda. Maakohus on jätnud nimetatud tõendi hindamata. On võimalik, et just mootorratta pidurdamise tagajärjel võis mootorratta kiirus kokkupõrke hetkeks langeda kiiruseni 80 km/h, st vahetult enne kokkupõrget võis mootorratturi sõidukiirus olla oluliselt suurem. 14.
14. Maakohus ei ole hinnanud mootorratturist lähtuva riski mõju mootorratturile tekkinud kahjude osas ehk tsiviilhagejale tekkinud kahjude osas. Vaidlus puudub mootorratturi kiiruse ületamise faktis (lubatud sõidukiirus 70 km/h, kokkupõrkekiirus 80 km/h). Ainuüksi klassikalise kvantmehaanikast lähtuvalt oleks lubatud sõidukiirusel toimunud kokkupõrkel avaldunud löökjõud olnud 77% võrra madalam. Üldjuhul kuulub kannatanu kiiruse ületamise korral kannatanu kahju hüvitis vähendamisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 21.01.2020 otsus tuleb tühistada osaliselt tsiviilhagi kui ka menetluskulude väljamõistmise osas. Muus osas jääb maakohtu otsus 17 muutmata, kuid seda tuleb täiendada osaliselt ringkonnakohtu põhistustega. Kannatanu esindaja apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele, süüdistatava kaitsja apellatsioon jääb edutuks.
16. Ringkonnakohus peab märkima, et kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei ole esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt ka

§ 15

lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2, mille kohaselt sõltub see, missuguseid küsimusi ringkonnakohtu otsuses käsitleda tuleb ning missuguseid tõendeid on vajalik vahetult uurida, menetletava kohtuasja eripärast (RKKKo nr 3-1-1-76-16). Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonides toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11). Vaatamata sellele, et apellatsioonides korratakse sisuliselt üle maakohtu menetluses käsitletu, on siiski mõned asjaolud, millele maakohus ei ole tähelepanu pööranud või mis erineb maakohtu menetluses tuvastatust, mille osas tuleb ringkonnakohtul seisukoht võtta. Ringkonnakohtu 28.05.2020 määrusega anti lisaks apellatsioonide menetlusesse võtmisele menetlusosalistele tähtaeg esitada kirjalikke seisukohti apellatsioonide kohta. Tähtaegselt esitas koos kirjalikke seisukohtadega süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi A. Matvejev täiendavad selgitused enda apellatsiooni kohta, mille ringkonnakohus jätab tähelepanuta. Seisukohtade esitamise tähtaeg ei ole selleks, et esitada oma apellatsiooni kohta täiendavad seisukohad, kõrvaldada selle puudusi või seda parandada, apellatsiooni esitamise ja selle täiendamise tähtaeg on möödunud. Eesmärgiks on esitada vastuväiteid või nõustumusi teiste poolte apellatsioonide osas, mida muuhulgas ka kaitsja tegi. Ka peab ringkonnakohus juhtima kaitsja tähelepanu sellele, et käesolev kriminaalasi on lahendatud lühimenetluses.

§ 233

lg 1 kohaselt süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal.

§ 234

lg-st 4 kohaselt esitatakse kriminaalasja toimik kohtule ning

§ 237

lg-st 4 tulenevalt võivad kohtulikul arutamisel kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalile. Koos apellatsiooniga esitas kaitsja tõendina väljavõtte venekeelsest artiklist. Täiendavate tõendite esitamine lühimenetluses võimalik ei ole, mistõttu jätab ringkonnakohus ka selle tähelepanuta ning tagastab selle kaitsjale. Lisaks märgib kohus, et

§ 10

kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel ning sama sätte lõike 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist toimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde.

1. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha maakohtu otsuse põhistamata jätmises ja süüdistusakti nõuetele mittevastavust puudutavates väidetes (I), seejärel mõistliku menetlusaja osas (II), edasi vastab kaitsja tõstatatud kahtlustele seoses N. Voronini poolt kuriteo toimepanemisega (III), analüüsib tsiviilhagi puudutavat (IV), võtab seisukoha kannatanu argumentide osas menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas, kujundab seisukoha ringkonnakohtumenetluses tekkinud menetluskulude osas (V) ning võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (VI). I Maakohtu otsuse põhistamata jätmine. Süüdistusakti puudulikkus
2. Süüdistatava kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud süüdistatava kaitseõigust, kuna süüdistusakt ei vasta nõuetele, maakohus seda vajalikul määral käsitlenud ei ole ja sellest tulenevalt on maakohus rikkunud kohtulahendi põhistamise kohustust. 18 18.
3. Ringkonnakohus tutvus maakohtu istungi protokollidega ning on tõesti tuvastatav, et kaitsja on kohtukõnes ja ka toimikus olemasolevas kohtukõne kirjalikes seisukohtades tõstatanud küsimuse süüdistusakti puudulikkusest. Tõstatud probleemile on repliigi korras maakohtu istungil vastanud ka prokurör. Vaatamata sellele ei ole maakohtu otsusest tuvastatav, et maakohus oleks kaitsja tõstatatut kohtuotsuses käsitlenud. 18.
4. Kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral on kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumine käsitatav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena

§ 339

lg 2 mõttes.

§ 339

lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad

§ 339lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses „põhjenduse puudumisena“.

Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib „põhjenduse“ kui terviku, mitte üksikute „põhjenduste“ puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega

§ 339

lg 1 p 7 mõttes on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (

§ 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata.

(RKKKo-d asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 699 ja 700; asjas nr 3-1-1-63-14, asjas nr 3-1-1-11-15). Seega, kuigi kaitsja apellatsioonist tuleneb kaudselt, et üritatakse argumenteerida maakohtu otsuses tervikuna põhistamiskohustuse täitmata jätmist, lükkab selle ümber eelnevalt viidatud Riigikohtu praktika. Tegemist on üksikute põhistuste puudumisega, mis on käsitletav

§ 339

lg 2 rikkumisena ning mis tulenevalt

§ 341lg-st 3 on võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada.

Siinkohal on paslik ka ära märkida, et olukord, kus apellant ei nõustu tõendite hindamisel tehtud järeldustega, ei ole käsitatav kohtuotsuse põhistamata jätmisena

§ 339lg 1 p 7 mõttes (RKKKo-d asjas nr 3-1-1-100-12; asjas nr 3-1-1-28-14).

18.3. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et süüdistatavale ei olnud tagatud täielikult kaitseõigust. Seejuures leitakse, et nimetatud asjaolu toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja vajaduse mõista apellant õigeks. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Lisaks on apellatsioonis taotletud maakohtu otsuse tühistamist ja õigeks mõistmist, kuid kaitsja viidatud lahendus tooks endaga kaasa küll maakohtu otsuse tühistamise, kuid üksnes asja uueks arutamiseks või otsuse kirjutamiseks saatmise maakohtule. Lisaks nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, siis on võimalik apellatsioonikohtul maakohtu otsuse puudused kõrvaldada, mis toob endaga kaasa

§ 337lg 1 p 2 mõttes maakohtu otsuse täiendamise.

Küll peab kohus osaliselt vajalikuks nõustuda prokuröri apellatsioonivastuses tooduga, et kaitsja apellatsioon on raskesti jälgitav ja seda ka esitatud taotluste osas. 18.

1. Selleks, et maakohtu rikkumine kõrvaldada, tutvus ringkonnakohus kaitsja kohtukõnes väljatoodud argumentidega, miks ei ole kaitsja hinnangul süüdistatavale täies ulatuses tagatud kaitseõigust, mis seisneb kokkuvõtlikult järgnevas. Kuna Riigikohtu praktikast tuleneb, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, siis on kaitsja märkinud, et kui esitatakse süüdistus KarS § 423 lg 1 järgi, mis eeldab liiklusseaduse normide rikkumist, peab süüdistaja detailsemalt kirjeldama, millise süüdistatava tegevusega oli rikutud liiklusseaduse konkreetset normi. Süüdistatavale jääb arusaamatuks, milliste konkreetsete tegevustega ta rikkus liiklusseaduse norme ja milline on põhjuslik seoses normide rikkumiste ja liiklusõnnetuse vahel. Kuna süüdistusakt on koostatud puudustega, siis on rikutud süüdistatava kaitseõigust ja sellel põhjusel süüdistatav peab olema õigeks mõistetud. Prokurör esitas süüdistusaktis loetelu LS normidest, mille rikkumine viis süüdistatava sõiduki ja kannatanu mootorratta kokkupõrkamiseni. Olid rikutud LS § 16 lg 1, 19 § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8, § 56 lg 1 ja § 57 lg 2 nõuded ja tsiteeritud antud norme. Kaitsja arvates ei või normide loetlemine ja tsiteerimine anda süüdistatavale konkreetset arusaama sellest, millised konkreetsed süüdistatava tegevused manöövri teostamisel põhjustasid kokku põrkamise. 18.
2. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kummastav on olukord, kus terve maakohtu menetluse juures ei ole kaitsja varasemalt süüdistuse puudulikkusele tähelepanu juhtinud, kuigi kaitsjal oleks olnud võimalik nimetatud väide süüdistusakti puudulikkusest esitada juba kaitseaktis. See oleks võinud tuua kaasa asjaolu, et maakohus oleks juba enne kohtumenetluse sisulist pealehakkamist tuvastanud süüdistusakti puudulikkuse, mis oleks säästnud süüdistatavat edasises menetlusest. Selle võimaluse möödalaskmine ning sellega hilisem väljatulek on mõneti kummastav kaitsetaktikaline väide, kuid vaatamata sellele leiab ringkonnakohus sarnaselt prokuröri poolt maakohtus repliigi korras väljatooduga, et ei saa käesolevalt asuda seisukohale, et süüdistusakt ei vastaks nõuetele ning tegemist oleks kaitseõiguse rikkumisega nagu on viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 3-1-1-59-16, punktides 21-
3. Nimelt kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Nii ka käesoleva kriminaalasja süüdistuses tehtud on. Kaitsja väide, et süüdistusaktis on loetletud üksnes LS sätted, kuid millised asjaolud viisid liiklusõnnetuseni sätetega seostatud ei ole, on üksnes kaitsetaktikaline ning paljasõnaline. Tutvudes süüdistusega on näha, et see koosneb suuresti kahest lõigust – esimene toob välja esitatud süüdistuse ning selle aluseks olevad asjaolud ning teine lõik toob veelkordselt välja LS rikutud paragrahvid ning nende sisu. Täpselt nii on repliigi korras selgitanud kaitsjale ka prokurör, tuues välja, et kaitsja on keskendunud üksnes süüdistuse sisu teisele lõigule ning on jätnud täielikult tähelepanuta esimese lõigu, kus nähtub, et seostatud on nii see rikutud norm kui ka tuvastatud faktiline asjaolu. Kaudselt on võimalik süüdistusakti nõuetelevastamine tuvastada ka maakohtu otsusest, kes ei ole näinud seejuures probleemi, on tuvastanud süüdistatava poolt rikkumised ja mõistnud esitatud süüdistuse alusel N. Voronini ka KarS § 423 lg 1 järgi süüdi. Nõustuda tuleb prokuröriga ka selles, et maakohtu poolt süüdistusakti nõuetele vastavaks lugemine on võimalik kaudselt tuvastada ka kohtu alla andmisega, sest andes süüdistatava kohtu alla, tuleb kohtul kontrollida ka süüdistusakti nõuetele vastavust. 18.
4. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et esitatud süüdistusakt vastab

§ 154

toodud nõuetele ning kohus ei tuvastanud kaitseõiguse rikkumist, mistõttu ei ole sellel alusel maakohtu otsuse tühistamine ja süüdistatav N. Voronini õigeksmõistmine põhjendatud. II Mõistlik menetlusaeg 19. Kaitsja apellatsioonis esitatud taotluse kohaselt taotletakse ka maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega lõpetada menetlus

§ 274² lg 1 alusel seoses menetluse läbiviimise mõistliku tähtaja ületamisega.

Seejuures apellatsioonis seda teemat ei käsitleta ning ka selles osas nähtub, et kuigi kohtukõnes on kaitsja tõstatanud mõistliku uurimise tähtaja ületamise temaatika, ei ole maakohus sellele kohtuotsuses taaskord vastanud. 20 19.

1. Kuna ka kaitsja ei ole nimetatud asjaolule apellatsioonis sisuliselt tähelepanu pööranud ning kogu apellatsioon koosnes enamuses osas lihtsalt alternatiivsetest taotlustest, siis peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda ka sellel taotlusel üksnes põgusalt. 19.
2. Ringkonnakohus ei leia, et käesoleval ajal oleks võimalik kohaldada

§ 2742lg 1.

Mõistliku menetlusaja algust ei arvestata teo toimepanemise seisuga nagu väidab kaitsja kohtukõnes, vaid esimesest menetlustoimingust, mis on süüdistatavale mõju avaldanud. 19.3.

§ 2742

lg 1 alusel menetluse lõpetamise puhul tuleb esmalt selgitada, kui kaua käesolev menetlus on ühe või teise süüdistatava suhtes kestnud. Seejärel on võimalik hinnata, kas see ajavahemik on ebamõistlikult pikk. Kui ilmneb, et kõigi või süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, vajab järgnevalt otsustamist, millist õiguskaitsevahendit selle rikkumise heastamiseks kohaldada. (RKKKo nr 3-1-1-14-14, p 578) Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt algab EIÕK art 6 lõikes 1 viidatud „mõistliku aja“ kulg kriminaalasjades isiku „süüdistamisega“. See võib olla asja kohtusse jõudmisele eelnev kuupäev, näiteks vahi alla võtmise aeg, isikule tema süüdistamisest ametlikult teatamise aeg või kohtueelse uurimise alustamise aeg. „Kriminaalsüüdistust“ EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas „[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt“. Lisaks isikule esitatud pädeva asutuse ametlikule teatele selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatavat. Inimõiguste kohtu praktika kohaselt on isiku „süüdistamisega“ tegemist muu hulgas juhul, kui kohtueelne menetlus tema asjas on alanud ja, ehkki isik ei ole vahistatud, on ta ametlikult uurimisest teada saanud või on see uurimine teda mõjutama hakanud. Menetlusaja kulgemise alguseks sõltuvalt juhtumi asjaoludest võib olla näiteks isiku ülekuulamine kahtlustatavana, isikuga seotud valduste läbiotsimine, dokumentide võetus, isikule süüdistuse esitamine, kui varasemas menetluses teda mõjutavaid toiminguid pole tehtud, isiku vahistamine, teatud asjaoludel aga isegi esimese kohtukutse saamine. Pelgalt kriminaalmenetluse alustamine – kui see (st esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta - üldjuhul menetlusaega ei käivita. (RKKKo asjas nr 3-1-1-14-14, punktid 586-589) Käesolevat kriminaalmenetlust alustati 12.07.2016, kui PPA Ida prefektuur lõpetas väärteomenetluse seoses kuriteotunnuste ilmnemisega (köide 1, lk 1). Esimese mõjutuse süüdistatavale võib lugeda alates tema kahtlustatavana ülekuulamisest, mis oli 02.08.2017. Varasemalt oli isik üle kuulatud tunnistajana. 19.4. Seejärel tulenevalt

§-st 2052 tuleb hinnata kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega asi lõpetada. Kuigi menetlus ei ole kohtu hinnangul veninud, tuleb märkida, et tegemist on keskmisest keerukama kriminaalasjaga, kus tõe tuvastamiseks on olnud vajalikud mitmed tehnilised ekspertiisid ning vaatamata sellele, et kõik osapooled olid nõus asja lahendama lühimenetluses, see esimesel korral ebaõnnestus ning vajalik oli täiendavate tõendite kogumine. Tulenevalt sellest ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et kriminaalmenetlus tuleks lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega või menetlusosalistele saaks ette heita menetluse venitamist. 19.

1. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et käesolevalt ei ole võimalik asuda seisukohale arvestades kriminaalasja keerukust, mahukust ning arvestades senist kriminaalmenetluse käiku, et menetlus ei oleks toimunud mõistliku aja jooksul või asja ei oleks võimalik lahendada mõistliku aja jooksul. Seejuures mõistetava karistuse suurus ei ole asjaolu menetluse mõistliku aja hindamisel. Lisaks tuleb arvestada, et menetluse lõpetamine mõistliku menetlusajaga on üks 21 viimaseid meetmeid, mida rakendada, kui oleks asja mõistliku menetlemise kriteeriumit ületatud. III Nikolay Voronini poolt süüteokoosseisu täitmine
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna süüdistatava kaitsja apellatsioon alust asuda seisukohale, et N. Voronini süü pole tõendamist leidnud, mistõttu jääb apellatsioon ka selles osas edutuks. 20.
3. Sisuliselt on koosseisu välistava argumendina välja toodud, et kohtuotsuses on väga detailselt tsiteeritud tunnistajate ütlused ja toimikus olevate ekspertiiside tekstid, kuid kohtuotsusest ei ole jälgitav, kuidas kujuneb maakohtu arvamus apellandi poolt liikluskorralduse rikkumise kohta. Ei ole piisav, et kohus lihtsalt tsiteerib tunnistajate ütlusi ja ekspertiisiakte, jättes määramata, millised järeldused teeb kohus lähtudes igast tõendist. Nimetatud alapunktis leiab kaitsja, et maakohus ei ole arvestanud kaitsja kaitsekõnes toodud seisukohti tõendite ja tõendite lubatavuse osas ning ei ole võtnud seisukohta kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu puudumise kohta. 20.
4. Ringkonnakohus taaskord tutvus maakohtule esitatud kaitsja kohtukõnega, kuna apellatsioonis ei ole välja toodud täpseid argumente, mida kaitsja rõhutada soovib osas, mida maakohus ei arvestanud, kuid millele kaitsja argumendina viitab. Arvestatud ei ole, et süüdistatav sõitis miinimumkiirusega ning veendus enne pööret, et vastassuunas keegi ei sõida. Süüdistatav ei ole kunagi osalenud liiklusõnnetuses ega ole karistatud väärteo- ega kriminaalkorras. Seega on süüdistatav väga ettevaatlik ja korralik autojuht. Ringkonnakohtu hinnangul on see küll positiivne, et süüdistatav pole süstemaatiline liikluseeskirjade rikkuja, kuid ainuüksi see asjaolu ei välista süüdistuse aluseks oleva teo toimepanemist. 20.
5. Kogu menetlust läbivalt on rõhutatud, et kannatanu mootorratta kiirus oli väga suur. Sellest tulenevalt on ka selles osas läbi viidud 2 ekspertiisi – ekspertiisiakt nr 17E-LL0014 (tõendite toimik
6. kd, tl 219-226) ja ekspertiisiakt nr 18E-LL0075 (tõendite toimik
7. kd, tl 117-125). Mõlema ekspertiisi tulemusena on leitud, et mootorratta arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel oli ca 80 km/h ning vastavalt akti uurimuslikule osale puudus mootorratta juhil võimalus kokkupõrke vältimiseks sõiduautoga. Samuti tuleneb teisest ekspertiisiaktist, et tehniliselt ei ole võimalik olukord, kus sõiduauto juhi poolt manöövri alustamisel ei olnud mootorratas juhile nähtav. Lisaks on ekspertiisis välja toodud, et mootorratta liikumiskiirus 100-120 km/h kokkupõrkele eelneval hetkel ei ole tehniliselt võimalik. Kohus leiab ja ka maakohtu menetluses on seda märgitud, et on üldteada asjaolu, et seisvale isikule tundub liikuva sõiduki kiirus midagi muud kui liikuvale sõidukile teise liikuva sõiduki kiirus. Süüdistatav on üritanud maakohtu istungil väita, et äkkpidurduse tulemusena võiski olla kokkupõrke hetkel kiirus 80 km/h, kuid varasemalt oli see 130 km/h. Ka selles osas on süüdistatava väide ümber lükatud ekspertiisiaktiga. Nimelt ekspertiisist nr 18E-LL0075 on käsitletud sisuliselt ka seda väidet, sest välja on toodud järgmist. Sõiduauto liikumisaeg ca 1,3 sekundit alates pöörde alustamisest on niivõrd lühike, et selle aja jooksul ei jõua mootorratta liikumiskiirus praktiliselt väheneda, lisaks puuduvad sündmuskohal mootorratta pidurdusjäljed. 1,3 sekundi jooksul ei oleks jõudnud mootorratta juht pidurdamist praktiliselt alustadagi (tõendite toimik
8. kd, lk 123). Seejuures ei ole välja toodud asjakohaseid argumente, mis annaksid aluse seada kahtluse alla ekspertiisitulemusi. Lisaks väide, et kannatanu kiirus oli tegelikult 130 km, ei ole tuvastatav, sest silmaga sõiduki kiirust mõõta ei ole võimalik. 22 20.
9. Kaitsja arvates ei ole tuvastatav, milles seisneb LS § 16 lg 1, § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8, § 56 lg 1, § 57 lg 2 nõuete rikkumine. Ringkonnakohus on käsitlenud juba osa, mis käsitleb süüdistuse puudulikkust ning on leidnud, et sellisele seisukohale asuda ei saa. Ringkonnakohus nõustub siinkohal kannatanu esindaja käsitlusega maakohtus, mille kohaselt koosnevad süüdistatavale ette heidetavad sätted 2-st osast. LS § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 8 ja § 56 lg 1 - nõuded, mida peab juht täitma, kui ta teatud liiklussituatsiooni satub, et veenduda ohutuses. Need nõuded on täidetud siis, kui liiklusõnnetust ei juhtu, seega kuna juhtus liiklusõnnetus, siis neid ohutusnõudeid ei täidetud. Liiklusõnnetuse põhjus oli LS § 17 lg 5 p 3 ja § 57 lg 2 rikkumine, mille sisuks on kohustus anda teed vasakule pöörates otse vastu liikuvale juhile. Just see oli liiklusõnnetuse põhjuseks ja LS kohaselt nõue anda teed tähendab mitte takistada. Ka on nende sätete rikkumisi tuvastatud tõendite analüüsimisel. Seega jääb edutuks kaitsja väide, et süüdistatav ei rikkunud ühtegi liiklusseaduse nõuet. Vastupidi, mistõttu on ka süüdistatava poolt süüteo objektiivne koosseis täidetud. 20.
10. Apellatsioonist koostoimes maakohtus peetud kaitsja kohtukõnega ei ole võimalik järeldada, et süüdistatava poolt oleks süüteokoosseisu subjektiivne koosseis täitmata. Väidetavalt jääb arusaamatuks, milles seisneb süüdistatava tegevus ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Maakohus tuvastas N. Voronini puhul ettevaatamatusest teo toimepanemise kergemeelsusega, s.o isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Nii on maakohus kirjeldanud kuidas vaatamata sellele, et N. Voronin väidetavalt vaatas ristmikule lähenemise järel enne vasakpöörde tegemist, et kedagi ei tule, ei näinud ta NarvaJõesuust Narva poole liikuvat mootorratast ning sooritas manöövri mitte piisava tähelepanu ja hoolekusega, mis tõi kaasa kokkupõrke mootorrattaga. IV Tsiviilhagi
11. Kannatanu ja tema esindaja ei ole rahul väljamõistetud tsiviilhagiga mittevaralise kahju osas ning asjaoluga, et maakohus ei ole pööranud tähelepanu tsiviilhagis esitatud viivise nõudele. Süüdistatava kaitsja on esitanud tsiviilhagi osas mitmeid taotlusi ning leidnud, et maakohus ei ole käsitlenud ühtegi kaitsja kaitsekõnes esitatud argumenti, otsustades tsiviilhagi rahuldamise. Kaitsja taotleb nii tsiviilhagi rahuldamata jätmist kui ka läbi vaatamata jätmist. Kuna maakohtu otsusest ei nähtu selgeid vastuväited kaitsja argumentidele, tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse puudused taaskord kõrvaldada. Tutvudes kaitsja maakohtus esitatud kaitsekõnega, nähtub, et põhiline argument, miks tsiviilhagi oleks tulnud jätta rahuldamata, on asjaolu, et väidetavalt ei ole kannatanu esitanud dokumenti selle kohta, et tema materiaalne kahju oli hüvitatud kohustusliku liikluskindlustuse arvel. Kaitsja eeldab, et kõik kahju peaks olema hüvitatud kindlustusandja poolt. Kannatanu ei ole ka väidetavalt mittevaralise kahju tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et ravimist jätkati peale seda, kui kannatanu sai ravi Eestis vahetult peale liiklusõnnetust. 26.06.2019 on Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega tunnistatud Inges Kindlustus AS tsiviilkostjaks

§ 39lg 1 järgi.

1. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja esitatud taotlused tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks ja läbi vaatamata jätmiseks jäävad edutuks.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsja taotlus tühistada maakohtu otsus ja jätta tsiviilhagi läbi vaatamata jääb edutuks. Miks tsiviilhagi tuleks jätta läbi vaatamata ei selgu ei 23 kaitsekõnest ega ka apellatsioonist. Ainus põhjus, mille kohus suudab kaitsekõnest tuvastada, on asjaolu, et tsiviilhagis esitatud nõue ei ole tõendatud ega põhjendatud. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alused on oluliselt piiratud. Tsiviilhagi jäetakse üldjuhul läbi vaatamata siis, kui kohus teeb õigeksmõistva otsuse

§ 310lg 2 mõttes.

Lisaks tuleb Riigikohtu praktikast asjas nr 3-1-1-22-17, et selleks, et tsiviilhagi oleks võimalik kriminaalmenetluses läbi vaadata, ei piisa esitatud nõude vastavusest

§ 381lg-st 1 tulenevatele tingimustele.

Muu hulgas tuleb tsiviilhagi jätta

§ 2962

lg 1 p 5 kohaselt läbi vaatamata juhul, kui selleks esineb sama lõike punktides 1–4 nimetamata „muu seaduses sätestatud alus“. Osutatud sättes peetakse eeskätt silmas tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud hagi menetlusse võtmisest keeldumise (TsMS § 371 lg 1) ja läbi vaatamata jätmise (TsMS § 423 lg 1) aluseid, mis on kriminaalmenetluse eripärast tulenevate eranditega kohaldatavad ka kriminaalmenetluses. Seejuures tuleb

§ 2631lg 1 korras tsiviilhagi läbi vaatamata jättes juhinduda Ts

MS §-st 371, juba menetlusse võetud tsiviilhagi läbi vaatamata jättes aga TsMS §-st

1. Kui kannatanu tsiviilhagi ei sisalda kõiki süüdistusest hõlmamata faktilisi asjaolusid, mis on kannatanu nõude lahendamise seisukohalt olulised, või kui kannatanu nõue on ebaselge, ei tähenda, et kohus saaks jätta tsiviilhagi automaatselt läbi vaatamata või rahuldamata. Tsiviilhagi menetlemisel tuleb kohtul ka kriminaalmenetluses järgida selgitamiskohustust, sh kohustust selgitada kohtumenetluse pooltele, missuguseid asjaolusid peavad pooled nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks tõendama ja milline on nende asjaolude tõendamise koormus. (RKKKo 3-1-1-106-12, p 60 ja RKKKo 31-1-64-15, p 61) Kuna maakohus võttis tsiviilhagi menetlusse, selles puudusi ei tuvastatud ning edukat vaidlust vastupidises ei ole tuvastatud, siis tuleks lähtuda TsMS §-st
2. Ühtegi viimati nimetatud paragrahvist tulenevat alust ringkonnakohus ei tuvastanud ja kuna kohus ka N. Voroninit esitatud süüdistuses õigeks ei mõista, siis ei leia kohus, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine oleks põhjendatud ja seda ka mitte

§ 310lg 2 alusel.

1. Kohtukolleegium ei leia samuti, et tsiviilhagi saaks jätta rahuldamata ja seda nii varalise kui ka mittevaralise kahju osas. 24.
2. Kaitsja väidab maakohtus, et kannatanu ei ole esitanud dokumenti selle kinnituseks, et ta sai kindlustushüvitise. Puudub kindlustusandja otsus kahju hüvitamise kohta ning puuduvad tõendid põhjendatud kahju kohta. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Juba ainuüksi tsiviilkostja vastuväidetes, mis koos süüdistusaktiga kohtusse saabus, on kajastatud kannatanule hüvitatud summad, samuti tuleneb see ka kannatanu esitatud hagiavaldusest. Lisaks on koos hagiavaldusega esitanud kannatanu rida dokumente tekkinud kulutuste kohta. Asjas on läbi viidud ka BMW mootorratta turuväärtuse eksperthinnang (tõendite toimik
3. kd, tl 57-67), mis tõendab kahju. Nimetatud tõendid on viidatud ka maakohus otsuses lehekülgedel 22-
4. 24.
5. Kaitsja leiab, et kannatanu ei ole tõendanud, et mootorratta maksumus oli suurem kui kindlustusandja poolt hüvitatud summa. Ringkonnakohtule jääb see argument arusaamatuks. Eksperthinnangu kohaselt oli avariieelne turuväärtus mootorrattal 09.07.2016 seisuga orienteeruvalt 13 000 eurot. Lisaks on kannatanule hüvitatud osaliselt, s.o 50% ulatuses kahju ka kiivri, käekella, prillide ja telefoniremondi osas. Kannatanu tõstatud probleem oli seotud sellega, et lisavarustusega seotud kahju oli hüvitamata, kuid sellel peatub kohus hiljem. Samuti tuleneb nii kahju hüvitamise otsusest kui ka tsiviilkostja vastusest, et kuna kindlustusandja leidis, et kannatanu ise oli ka õnnetuses süüdi, siis hüvitati üksnes 50% - see ei tähenda, et mootorratta avariieelne väärtus ei oleks olnud 13 000 eurot. Seega on kahju kõigepealt osaliselt hüvitatud kindlustusandja poolt ning ei ole välistatud, et hagiavalduses katmata osa nõutakse käesolevas menetluses välja süüdistatavalt ja kindlustuselt solidaarselt. 24 24.
6. Kohtukolleegium juhib tähelepanu täiesti ekslikule väitele, mis on välja toodud süüdistatava kaitsja apellatsioonivastuses. Nimelt tuleneb esitatust, et kannatanu sai Inges Kindlustus AS-lt hüvitist mootorratta eest 9000 eurot. Seejuures väidetakse vastuses, et kannatanu vedas mootorratta Venemaale, millest on võimalik järeldada, et kannatanu sai hüvitist mootorratta eest, kuid mootorratas jäi kannatanu omandisse. See, et kannatanu viis mootorratta Venemaale näitab, et kannatanu jätkab mootorratta kasutamist. Nimetatud väide näitab ringkonnakohtu hinnangul, et kaitsja ei ole end kurssi viinud läbivalt kindlustuse ehk tsiviilkostja avaldatuga ning kahju hüvitamise otsuse ning vastuväidetega. Nii nähtub ka apellatsioonimenetluses esitatud tsiviilkostja vastuväidetest, mis on kohtute infosüsteemi kohaselt tehtud nähtavaks ka kaitsjale, et kahju hüvitisena on välja makstud mootorratta õnnetuse eelne väärtus, millest on maha võetud õnnetuse järgne väärtus 4000 eurot, arvestades kannatanu poolt kiiruse ületamist. Tutvudes edasi hüvitatud varalise kahjuga nähtub, et mootorratta liiklusõnnetuse järgne väärtus 5000 eurot on ka hüvitatud. Millest juhinduvalt peaks olema kindlustusel tahe maksta mootorratta õnnetusjärgne väärtus kannatanule, kui talle jääks alles seejuures ka avariiline mootorrattas, jääb kohtule arusaamatuks. Samuti on maakohtu menetluses kannatanu oma esindajale vastates, kas ta viis mootorratta Venemaale, selgitanud, et ta ei viinud seda Venemaale, see jäi Eesti territooriumile ja osteti välja kindlustusfirma poolt. Kannatanule teadaolevalt ei ole mootorratas Eesti territooriumilt lahkunud. Ka on kannatanu süüdistatava kaitsjale vastanud, et uurija väide, et ratas oli Venemaal, ei vasta tõele.
7. Küll leiab ringkonnakohus, et maakohus on valesti välja mõistnud tsiviilhagi varalise kahju osas, kannatanu tsiviilhagi on eksitav ning maakohtu poolt väljamõistetu ei ole kooskõlas kindlustusotsuses tooduga ning ekspertiisiga mootorratta väärtuse osas, millele maakohus on aga otsust tehes tuginenud.
8. Maakohus on ekslikult rahuldanud tsiviilhagi summas, mida kannatanu taotles. Väär on see, et maakohus rahuldas varalise kahju osas tsiviilhagi ka kannatanu mootorratta originaallisavarutuse ja mitteoriginaal-lisavarustuse osas, s.o vastavalt summades 461,50 eurot ja 426,68 eurot. 26.
9. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on arvestanud ekspertiisiakti nr 5189 (köide 3, lk 5767), mille kohaselt on mootorratta avariieelne turuväärtus 13 000 eurot, millest kannatanule on hüvitatud kindlustuse poolt 9000 eurot, seega tsiviilhagis taotletud 4000 euro hüvitamine on põhjendatud. Maakohus toob veelkord välja, et mootorrattal olid ka originaalsed (461,50 eurot) kui ka mitteoriginaalsed (426,68 eurot) lisad, mille hüvitamine tsiviilhagi kohaselt on põhjendatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning nõustub Inges Kindlustus AS-i poolt väljatooduga, et sõiduki avariieelne väärtus ning liiklusõnnetuse järgne väärtus sisaldas ka lisavarustusele tehtud kulutusi. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleneb viimati nimetatu üheselt nii ekspertiisiaktist kui ka tsiviilkostja vastuväidetest, mis on üle korratud ka apellatsioonide vastuses. Sõiduki turuväärtuse eksperthinnangust tuleneb, et hindamisel tuleb arvestada ka lisavarustust. Sõiduki hindamisel on võrreldud erinevaid mootorrattaid koos nende lisavarustusega. Seega, sõiduki avariieelne turuväärtus 09.07.2020 oli orienteeruvalt 13 000 eurot. Seejuures arvestades sõiduki avariijärgseid kahjustusi, remondi mõistlikkust ning taastatud sõiduki orienteeruvat turuväärtust, on hinnatava mootorratta avariijärgne turuväärtus orienteeruvalt 5000 eurot. Seega on 18.06.2019 hagiavaldus siiski eksitav, sest selles toodud varalise kahju väidetav täpne arvestus ei vasta ekspertarvamusele. Kannatanu palub N. Voroninilt ja Inges Kindlustus AS-lt solidaarselt välja mõista: mootorratta hävimise kahju summas 4000 eurot (kogusumma 13 000 25 eurot vastavalt Inges Kindlustus AS ekspertarvamusele, hüvitatud 9000 eurot, jäänuk koos omandiõigusega on kindlustusseltsile üle antud); motokiivri maksumus summas 199,50 eurot (kogusumma 399 eurot, hüvitatud 199,50 eurot); mootorratta kahjustunud originaallisavarustuse maksumus 461,50 eurot; mootorratta kahjustunud mitteoriginaal-lisavarustuse maksumus summas 426,68 eurot; liiklusõnnetuse käigus kahjustada saanud käekella maksumus summas 698,44 eurot (kogusumma 1396,88 eurot, hüvitatud 698,44 eurot); liiklusõnnetuse käigus kahjustada saanud prillide maksumus summas 262,31 eurot (kogusumma 524,62 eurot, hüvitatud 262,31 eurot); liiklusõnnetuses kahjustada saanud telefoni remondi maksumus summas 189,56 eurot (kogusumma 378,85 eurot, hüvitatud 189,29 eurot); mootorratta transpordikulud Narvast Tallinna summas 120 eurot (kogusumma 240 eurot, hüvitatud 120 eurot). Ringkonnakohtule ei nähtu, et kannatanu esindaja vaidleks vastu ekspertiisiga tuvastatud sõiduki turuväärtusele enne avariid ning selle turuväärtusele avariijärgselt. Seega jätab kaitsja lihtsalt arvestamata, et turuhind sisaldab ka lisavarustust, seda nii mitteoriginaalsete kui ka originaalsete lisavarustuste osas kokku summas 888,18 eurot. Seega saaks 18.06.2019 tsiviilhagi osas hüvitamata summast rääkida sellega võrdeliselt väiksemas osas, s.o summas 5469,81 eurot. Kokku on varaline kahju põhjendatud summas 15 939,36 eurot, millest kindlustus on hüvitanud 10 469,54 eurot. 26.
10. Kohtukolleegiumil tuleb kujundada seisukoht, kas selle ülejäänud osa väljamõistmine kannatanule on põhjendatud, kuigi kindlustusandja on juba hüvitanud kahju. LKindlS § 3 lg 1 mõttes on N. Voronini ja Inges Kindlustus AS vahel sõlmitud liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks. Kindlustusandja vastutus tuleneb LKindlS § 12, mille kohaselt kohustub kindlustusandja hüvitama sõiduki valdaja ehk kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule LKindlS sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kuna Inges Kindlustus AS on asunud osaliselt kahju hüvitama, siis käesoleval ajal ei saa olla enam vaidlust küsimuses, kas kindlustuse ja N. Voronini vahel on sõlmitud kindlustusleping või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul on ka oluline, et tulenevalt LKindlS §-st 24 hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes LKindlS sätestatud alustel ja ulatuses. Kindlustussumma tuleneb §-st 25 ning tsiviilhagis esitatud summad jäävad oluliselt alla selle.
11. peatükis sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel (§ 24 lause 2). Ka tuleneb Riigikohtu otsusest asjas nr 1-17-6824/43 punktidest 13 ja 17 järgmine. Asjaolu, et kindlustusselts on hüvitanud kannatanule mittevaralise kahju liikluskindlustusseaduses fikseeritud ulatuses, ei välista kannatanu poolt täiendava nõude esitamist mittevaralise kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse alusel ega anna seega ka alust tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. LKindlS § 24 sätestab seejuures selgesõnaliselt, et sama seaduse
12. ptk-s sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. Ka senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et kannatanul on õigus nõuda kahju tekitajalt kahju hüvitamist ka kindlustushüvitist ületavas ulatuses (RKTKo 3-2-1-7-13, p 26). Kindlustusandja poolt väljamakstud summat tuleb siiski hüvitise suuruse kindlaksmääramise järel arvestada. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sellest tulenevalt saab hagi rahuldada vaid osas, milles hüvitatav mittevaraline kahju ületab kindlustusandja poolt hüvitatud kahju. 26 LKindlS § 39 lg 4 kohaselt, kui kindlustusjuhtumi kohta on algatatud tsiviilkohtu-, kriminaal-, väärteo- või lepitusmenetlus ja menetluses tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus kahju hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt, pikeneb § 39 lõikes 1 nimetatud toimingute tegemise tähtaeg nende asjaolude selgitamise aja võrra. Eeldatakse, et menetluses tuvastatavatel asjaoludel ei ole kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ega ulatuse seisukohalt olulist tähtsust. Seega käesolevas asja ei ole leidnud tõendamist kannatanu süü liiklusõnnetuse põhjustamisel, mida on tsiviilkostja järjekindlalt väitnud ning seetõttu kindlustushüvitist vähendanud. 26.
13. Lisaks LKindlS § 1 lg 2 kohaselt kohustuslikule liikluskindlustusele kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid, arvestades LKindlS erisusi. Kaudselt seega kinnitab ka VÕS § 521 lg 1, et kahjustatud isik võib nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui ka kindlustusandjalt ning sama sätte lõike 2 kohaselt on tegemist solidaarnõudega. Vaidlusaluse kahju puhul on tegemist lepinguvälise kahjuga, mida on taotletud nii VÕS § 1045 lg 1 p 2 kui ka VÕS § 1056 alusel. Riigikohus on selgitanud, et tegemist on aluste osas küll materiaalõiguslikult erinevate nõuetega, kuid sisuliselt samade nõuetega (RKTKo asjas nr 3-21-7-13). Deliktilise vastutuse eelduseks on VÕS § 1045 lg 1 p 2 mõttes õigusvastane tegu ning N. Voronini õigusvastane tegu on eelnevalt kinnitust leidnud. Tegu on ka õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes, kuna N. Voronin rikkus liiklusnõudeid. Süü on täidetud ka VÕS § 1050 mõttes. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul täidetud riskivastutus VÕS § 1057 mõttes. Lahendi asjas nr 3-2-1-7-13 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja põhimõtteliselt alati mootorsõiduki käitlemisel tekitatud kahju eest. Käesolevalt ei ole vaidlust selles, et sõiduauto Hyundai otseseks valdajaks oli N. Voronin. Seejuures viidatud lahendist tuleneb, et kahju hüvitamist võib nõuda nii kahju tekitaja kui ka tema kindlustusandja vastu (VÕS § 521). 26.
14. Kuna kahju on tekitatud, nimetatud kahju on põhjendatud, kahjustatud vara väärtus on tuvastatud, siis ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et kannatanul on süü õnnetuse põhjustamisel, mistõttu ei ole hüvitise vähendamine põhjendatud ning tsiviilhagi tuleb välja mõista solidaarselt nii süüdistatavalt kui ka tsiviilkostjalt.
15. Vastuseks nii kannatanu esindaja kui ka süüdistatava kaitsja väidetele seoses mittevaralise kahju hüvitamisega märgib kohus järgmist. 27.
16. Vaidlust ei ole selles, et kindlustusandja on tasunud mittevaralise kahju hüvitisena kannatanule 2600 eurot. Hagiavalduses taotleti mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramist kohtu õiglasel äranägemisel. Lisaks on olemas kriminaalasja toimikus mitmed mittevaralist kahju kinnitavad tõendid (tõendite toimik
17. kd, tl 9-11, tl 31-35, tl 37-38). 27.
18. Ebaõige on süüdistatava kaitsja väide, et peale ravi Eestis, M.E. ravi saanud ei ole. Nii nähtub Venemaa Teaduste Akadeemia Kliinilise Keskhaigla haigusloo nr 10196 väljavõttest patsient M.E. ile toestatud uuringud, operatsioonid, ravitulemused, soovitused. Lisaks peale operatsiooni Venemaal peab kannatanu tagasi pöörduma haiglasse, võtma ravimeid, piirama koormust, pidama õiget dieeti ning tegelema füsioteraapiaga. Süüdistatava kaitsja leiab, et kuna kannatanule on väljastatud juhiluba, millega ta on saanud 2 täiendavat juhtimiskategooriat, siis justkui oleks kannatanu täiesti terve ning igasugused takistused normaalseks eluks puuduvad. Ringkonnakohus sellega nõustuda ei saa. Lisaks väljavõttele Venemaa Teaduste Akadeemia Kliinilisest Keskhaiglast on toimikus ka tasulise meditsiiniteenuse osutamise osakonna ravi ja uuringute soovitused kuupäevaga 06.02.2018, 27 mille kohaselt on M.E. A, B, C, D kategooria autotranspordi juhtimiseks kõlblik (köide 2, lk 37-39). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selles aga midagi kummastavat, et isik on ka pärast liiklusõnnetust loetud kõlbulikuks autot juhtima. Ka Eestis kehtiva korra järgi on võimalik, et pärast liiklusõnnetuses kannatada saamist on võimalik omada juhtimisõigust. Nimelt määrus nr 80 reguleerib mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja korra ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud. Kuna M.E. i riigis on välja antud tõend, et isik on kõlblik autotranspordi juhtimiseks, siis ei tähenda see veel seda, et isikul puuduksid igasugused kaebused oma tervise ja elukorralduse osas.
19. Kannatanu esindaja leiab, et maakohtu poolt väljamõistetud hüvitise arvutamise käik ei ole läbipaistev, puudub võrdlev kohtupraktika analüüs, viidatud on mittekohalduvale kohtupraktika analüüsile, väljamõistetud hüvitis on väiksem isegi tsiviilkostja poolt omaksvõetud ulatusest ning arvestades kohtupraktikat ka sümboolse suurusega. 28.
20. Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et on olemas 2 erinevat dokumenti – üks neist on mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes
21. aastal ning teine on Eesti esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitised aastatel 2014-
22. Maakohtu poolt väljatoodu on liiga üldine seisukoht käsitledes üleüldiselt isikule kehavigastuste tekitamise ja tervise kahjustamise korral mittevaralise kahju hüvitamist, kuid tutvudes edasi esimese analüüsiga, siis käivad maakohtu viidatu alla ka liiklussüüteod. 28.
23. Lisaks tuleb arvestada seda, et kuigi liiklussüütegudega tekitatud vigastuste osas nõudsid kannatanud mittevaralist kahju keskmiselt 17 300 eurot, siis hüvitised jäid vahemikku 500030 000 eurot. Seega kohtupraktika analüüsist nähtuvalt on hüvitised olnud väiksemad kui taotletud. 28.
24. Suuruse osas leiab esindaja, et maakohtu järeldused on deklaratiivsed ning mõttekäik ei ole jälgitav. See, et esindaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei ole võrdsustav sellega, et maakohtu järeldused oleksid deklaratiivsed ja mittejälgitavad, kuid kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt välja mõistetud mittevaralise kahju summa ei vasta tekitatud kahjule. 28.
25. Küll nõustub ringkonnakohus esindajaga selles, et süüdistatava varaline seisund ning teo toimepanemise tahtlus ei ole alused mittevaralise kahju suuruse määramisel. Nagu ka apellatsioonis välja toodud, siis VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Süüdistatava tahtlus on hinnatud küll ettevaatamatuseks, kuid rikkumise raskus on midagi muud, mis on toonud endaga kaasa rasked tagajärjed. Nagu ka esindaja on apellatsioonis välja toonud, siis süüdistatav on läbivalt eitanud oma süüd ning süüdistanud pigem kannatanut. Seega ei saa siit tulenevalt olla ka alust mittevaralise kahju hüvitise vähendamiseks. 28.
26. Ringkonnakohus ei saa siinkohal nõustuda, et kannatanu elukvaliteedi langus on kogu tema eluajaks. Vaidlus ei ole selles, et see mõjutas ja võib ka käesoleval ajal mõjutada kannatanu tervist, kuid vaatamata sellele puuduvad tõendid selles osas, et see mõjutab kannatanut terve eluaja. Samas ei saa jätta ka tähelepanuta, et pärast Eestist lahkumist on kannatanu vajanud veel operatsiooni ning taastusravi. Ta ei ole võimeline vabalt liikuma ja tegevused on piiratud. Ka on võimalik kannatanu ütlustest maakohtus tuvastada, et kannatanu ei saa tegeleda aktiivselt tegevustega nagu jooksmine ja mäesuusatamine. Ka tavalisest kiirem käimine on raskendatud. Samuti vaevavad M.E. i passiivsed valud, mis on seotud ilmastiku ja pikaajalise jalutuskäiguga. Raskendatud on transpordivahenditest viibimine, kuna tuleb olla ühes ja samas asendis. 28 Esindaja toob ka apellatsioonis välja rea kohtulahendeid, võrreldes kannatanul esinevaid teatud liikumisraskusi seoses jalaprobleemiga isikuga, kellel oli lülisambamurd ja liikumispuue, kellel oli seljavigastus jne. Ringkonnakohtu hinnangul nimetatud vigastused ei ole võrreldavad käesolevas asjas kannatanule tekitatud vigastustega. Seega ei ole põhjendatud ka mittevaralise kahju hüvitamine 20 000 või 15 000 euro suuruses summas. Veel võrdleb esindaja tekkinud kahju kriminaalasjas nr 1-11-12390 mootorratturile tõsiste jalavigastuste tekitamise olukorras hüvitatud mittevaralise kahjuga 20 000 eurot. Ringkonnakohus tutvus viidatud kriminaalasja kohtuotsusega ning sellest selgub, et kannatanu elukvaliteet oli langenud, ta on/oli 60 % töövõimetu, tal ei ole võimalik jätkuvalt tegeleda vigastatud jalga koormavate toimingutega, püsivalt on kahjustatud keha füüsiline väljanägemine. Tutvudes kannatanu M.E. i suhtes koostatud ekspertiisiaktiga nr 16E-IDI0077 (köide 1, lk 138-141) nähtub, et kannatanu vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse rohkem kui 4 kuud, sääreluu murd keskmiselt 160-180 päeva. Rohkem täiendavat ekspertiisi seejuures esitatud ei ole, mis annaks aluse seisukohaks, et kannatanu olukord oleks kardinaalselt muutunud. Täpsemalt on esinenud vigastusi käsitletud maakohtu otsuses. 28.
27. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kannatanu vigastusi, selle kohta väljatoodud asjaolusid istungil ning apellatsioonis ja ka teatud sarnasust asjas nr 1-17-33 kannatanule tekitatud vigastustele ning hilisemate läbielamistega seoses, on põhjendatud mittevaralise kahju väljamõistmine summas 10 000 eurot. Ka tuleb arvestada, et Inges Kindlustus AS on käesolevaks ajaks kannatanule tasunud 2600 eurot. Seega kuulub solidaarselt hüvitamisele veel 7400 eurot. 28.
28. Seega kohtukolleegiumi hinnangul on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine summas 10 000 eurot, mis on kohtu hinnangul ja äranägemisel õiglane summa. Seejuures on tegemist solidaarnõudega, millest AS Inges Kindlustus on käesolevaks ajaks tasunud 2600 eurot. Apellatsioonis toodud argumendid andsid aluse seisukohaks, et maakohtu poolt rahuldatud mittevaralise kahju hüvitamise summa ei olnud õiglane ega vastanud sarnastes asjades väljamõistetule.
29. Tulenevalt kannatanu esindaja apellatsioonist, tuleb ringkonnakohtul peatuda ka tsiviilhagis taotletud viivisel. Taaskord, kuigi maakohus on 22.08.2019 kohtu alla andmise määrusega võtnud tsiviilhagi koos viivise nõudega menetlusse, ei ole otsuses sellele tähelepanu pööratud ning maakohus on jätnud selles osas seisukoha võtmata. 18.06.2019 esitatud hagiavalduses on välja toodud, et kannatanu ehk hageja taotleb viivise arvestamist alates algsest hagiavalduse kohtu menetlusse võtmisest, s.o alates 20.12.
30. Kannatanu palub arvestada viivist üksnes 18.06.2019 hagiavalduses käsitletud nõuetelt. Ringkonnakohus leiab, et viivise nõue kuulub rahuldamisele, kuid seda tuleb arvestada alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Nimelt sisuliselt taotleb kannatanu alates hagi esimesest kohtu poolt menetlusse võtmisest 20.12.2017 kuni väljamõistetud summa täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lause 2 sätestatud määras viiviste väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
31. jaanuari ja
32. juulit, kui seaduses või 29 lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lõike 2 kohaselt VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ringkonnakohus leiab, et kuna VÕS § 113 lg 1 järgi arvestatakse viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest, siis on see kohtuotsuse jõustumine ning viivise maksmise kohustus tekib alles kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kuna käesolevas asjas ei ole süüdistatav ega tema kaitsja taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 alusel, siis puudub kohtul vajadus hinnata süüdistatava majanduslikku olukorda. Kohus saab sekkuda viivise suuruse muutmisesse üksnes võlgniku taotlusel. Seadusjärgset viivise määra ei ole üldjuhul alust lugeda ülemäära suureks. (RKKKo asjas nr 1-16-5540, p 32) Seega on põhjendatud rahuldatud tsiviilhagi varalise kui ka mittevaralise kahju puhul viiviste väljamõistmine alates kohtuotsuse jõustumisest kuni väljamõistetud summade täieliku tasumiseni.
33. Lisaks leidis ringkonnakohus, et maakohtu resolutsioonist tulenevalt on kannatanu tsiviilhagi rahuldatud osaliselt. Tutvudes maakohtu otsusega, on varaline kahju täiesti põhjendatud ja rahuldatud. Ka mittevaralise kahju osas ei saa asuda teistsugusele seisukohale. Olgugi, et kannatanu esindaja ei olnud rahul mittevaralise kahju suurusega, on hagiavalduses taotletud mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel. Seega ei saa ka mittevaralise kahju suurus olla osalise rahuldamise puhul määravaks. Seega on ebaõige maakohtu otsuses märgitu, et tsiviilhagi rahuldati osaliselt. Osalise rahuldamise põhjuseks ei saa olla ka viivise arvestamata jätmine, sest maakohus lihtsalt ei ole seda käsitlenud, mitte ei ole vastavat taotlust jätnud rahuldamata. Küll kuna ringkonnakohus leiab, et varaline kahju oli maakohtu poolt valesti välja mõistetud, olekski pidanud maakohus hagi rahuldama üksnes osaliselt. Ringkonnakohus parandab vea ning loeb sellest tulenevalt õigeks ka maakohtu resolutsiooni, millega rahuldati tsiviilhagi osaliselt. V Menetluskulud
34. Kannatanu esindaja avaldab rahulolematust selles osas, et maakohus on ekslikult mõistnud kannatanul tekkinud kulutused välja süüdistatavalt Eesti Vabariigi kasuks, jättes muuhulgas osa kuludest riigi kanda. 31.
35. Nii on peale kohtuotsuse resolutiivosa 21.01.2020 kuulutamist esitanud kannatanu esindaja vandeadvokaat I. Sirk 06.02.2020 taotluse lahendada ebaselgus kannatanu õigusabikulude hüvitamisel ning koostada kohtumäärus, mille alusel kuuluvad kannatanu õigusabikulud hüvitamisele Eesti Vabariigi poolt ning tasutakse Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ-le. Miks Eesti Vabariigi kanda, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, sest

§ 182

lg 2 nagu esindaja ka istungil taotles, ei räägi midagi Eesti Vabariigist, vaid täieliku rahuldamise korral kannab menetlemisega tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Muude kulude väljamõistmise on põhjustanud süüdimõistetu. 31.2. Maakohus ei ole pidanud vajalikuks lahendada esindaja taotlust varasemalt ning on alles kohtuotsuse terviktekstis välja toonud, et

§ 306

lg 5 alusel võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia. Maakohus oli seisukohal, et antud juhul otsustus kannatanu õigusabikulude hüvitamiseks Eesti Vabariigi poolt mõjutab vaieldamatult kohtuotsuse sisu ning käesoleval ajal puudus kohtul alus kohtuotsust täiendada. 30 31.3. Maakohus määras Sirk ja Saareväli Advokaadibüroole I. Sirk poolt kohtumenetluses kannatanule M.E. ile õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 7980 eurot (sealhulgas käibemaks 1330 eurot). Seejärel on maakohus mõistnud N. Voroninilt Eesti Vabariigi kasuks välja kannatanu esindajale makstud tasu summas 7980 eurot. Lisaks on maakohus

§ 180lg 3 alusel vabastanud N.

Voronini osaliselt menetluskulude tasumisest ning on mõistnud N. Voroninilt riigituludesse kannatanu esindajale makstud tasu summas 3000 eurot. Ülejäänud osa jäi riigi kanda. 31.

1. Seejuures põhjendavas osas on maakohus välja toonud järgmist. Kriminaalmenetluses osales kannatanu lepingulise kaitsjana vandeadvokaat I. Sirk. I. Sirk esitas maakohtule õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestuse, mille alusel kannatanu esindaja kulud koosnevad kokku 7980 eurot, millest käibemaks on 1330 eurot. Maakohus leidis, et nimetatud summa on mõistlik ning põhjendatud ning mõistis selle summa süüdistatavalt N. Voroninilt välja. 31.
2. Käesolevaks ajaks on leidnud kinnitust, et maakohtu järeldused resolutsioonis ei vasta põhiosa põhjendustele, kuid ringkonnakohtu hinnangul on tegemist ilmselge ebatäpsusega. Tulenevalt esitatud esindaja taotluse kuupäevast kui ka maakohtu tervikotsuse valmimise ajast nähtub, et maakohtu järeldused on vastuolulised ning kaudselt nähtub ka see, et maakohus on arvestanud põhistuste kirjutamisel kaitsja 06.02.2020 esitatud taotlust. Siinkohal peab ringkonnakohus veel vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu praktikast asjades nr 3-1-1-81-15 ja nr 3-1-1-79-15 tuleneb, et menetluskulu tuleb mõista süüdimõistetult välja ühe summana. Erandina peab kohtuotsuse resolutiivosas olema eraldi välja toodud otsustus sundraha väljamõistmise kohta. Käesolevalt koosneb maakohtu otsuse resolutsioon eraldiseisvalt kõigi summade väljatoomisest, mis raskendab resolutsioonist arusaamist, kuid seejuures maakohtu põhistuse osa, mis peaks koosnema selgitustest ning põhistustest, millistest summadest koosnevad menetluskulud, on maakohtu otsuses puudulik. Arvestades otsuse resolutsiooni koostoimes põhistustega, on siiski võimalik aru saada üldjoontes, millised menetluskulud on N. Voroninilt välja mõistetud Eesti Vabariigi kasuks. 31.
3. Ringkonnakohtul tuleb siinkohal aga tühistada maakohtu otsuse resolutsioon osas, millega maakohus mõistis välja N. Voroninilt Eesti Vabariigi kasuks 7980 eurot kannatanu esindajale makstud tasu katteks ning osas, millest maakohus jättis süüdistatava kanda sellest 3000 eurot ning ülejäänud osas jättis riigi kanda.

§ 182

lg 2 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Vastavalt ka otsuse põhistustes toodule, tuleb nimetatud kulud välja mõista süüdistatav N. Voroninilt ning riigi kanda jätmine või riigi tuludesse kandmine ei ole põhjendatud. Tulenevalt sellest muutub ka N. Voroninilt väljamõistetavate menetluskulude terviksumma ning riigi kanda jääv osa. N. Voroninilt tuleb välja mõista Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud summas 1460,54 eurot ja sundraha 876 eurot. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta muus osas maakohtu menetluskulude väljamõistmise jaotust ja

§ 180lg 3 alusel jääb osa menetluskulusid riigi kanda ning N.

Voroninil tuleb lõplikult riigile tasuda 700 eurot menetluskulude ja sundraha eest. Ringkonnakohus arvestab ka asjaolu, et 06.02.2020 esitatud taotluses on kannatanu esindaja palunud kanda summa Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli arveldusarvele ning mõistab N. Voroninilt välja M.E. i kasuks 7980 eurot, sh käibemaks 1330 eurot, mis tuleb kanda Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli arveldusarvele. 31

1. Ringkonnakohus võtab seisukoha ka apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude osas. 32.
2. Koos apellatsiooniga esitas kannatanu esindaja ka kuluarvestuse seoses apellatsioonimenetlusega ning palub hüvitada kannatanule apellatsioonimenetluses tekkinud kulud. Kuluarvestusest nähtub, et see koosneb kohtuotsuse resolutiivosa selgitamisest kliendile 0,25 tundi, taotlusest menetluskulude hüvitamise täpsustamiseks 0,4 tundi, taotlusest maakohtule 0,1 tundi, päringust Narva kohtumajale e-kirjaga 0,25 tundi, M.E. ile korduv selgitamine, miks ei ole saabunud kohtulahendit ning mida tähendavad määrused kohtulahendi tegemise aja edasilükkamise kohta (ajaline täpsustus puudub), kohtuotsuse analüüsist 0,75 tundi ja apellatsiooni koostamisest 2,8 tundi. Kokku on osutatud õigusteenust 4,55 tundi, mille eest taotletakse tasu 546 eurot, sh käibemaks 91 eurot. Advokaadi tunnitasu 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. 32.
3. Ringkonnakohus leiab, et esindaja tunnitasu 120 eurot on mõistlik ning osutatud tööd on olnud asjakohased ning vajalikud ning tehtud töö vastab kuluarvestuses märgitud ajale. Seega leiab ringkonnakohus, et vandeadvokaat I. Sirgi esitatud esindaja kulud on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb

§ 337

lg 1 p-des 2 ja 4 sätestatud lahendi, siis

§ 185lg-st 1 tulenevalt jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud kulud riigi kanda.

Seega tuleb M.E. i kasuks Eesti Vabariigilt välja mõista 546 eurot, sh käibemaks 91 eurot. VI Lõppkokkuvõte 33. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-dest 2, 4; § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2, § 341 lg-st 3 Tartu Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 21.01.2020 otsuse osaliselt menetluskulude väljamõistmises, tsiviilhagi rahuldamise osas ning viiviste osas seisukohta võtmata jätmise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab kannatanul maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud välja süüdistatavalt, määrab, et viivist tsiviilhagi kohaselt arvestatakse alates kohtuotsuse jõustumisest ning põhjendatud on N. Voroninilt ja Inges Kindlustus AS-lt välja mõista M.E. i kasuks mittevaraline kahju summas 10 000 eurot, arvestades sellest maha juba tasutu, ning varaline kahju summas 5469,81 eurot. Lisaks täpsustab ringkonnakohus maakohtu otsust osas, millega tsiviilhagi kuulub maakohtu otsuse kohaselt rahuldamisele täielikult ning täiendab maakohtu otsust ringkonnakohtu põhistustega alapunktides I, II, III. Kannatanu esindaja apellatsioon rahuldada osaliselt ning süüdistatava kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Tagastada kaitsja A. Matvejevile esitatud lisa. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 32 Aarne Sarjas