← Eesti

2-19-14393/50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 05.10.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-14393 Kohtuasi QQ hagi CC vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.05.2020 otsus Kaebuse esitaja ja liik CC apellatsioonkaebus Kaebuse hind 866,71 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja YY ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe Kostja CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2020 otsus menetluskulude jaotuse ja kostjalt kulude väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus, jättes menetluskulud poolte endi kanda.
  2. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  4. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse 2-19-14393 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  5. QQ (hageja/laps) esitas 18.09.2019 hagi CC (kostja/ema) vastu elatise saamise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista elatist ajavahemiku 01.01.2019-17.09.2019 eest 1 933 eurot (tagasiulatuv elatis) ning alates 18.09.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusjärgses määras. Hageja sündis XX.XX.XXXX. Alates detsembrist 2018 elas laps koos YY-ga (isa). Lapse ema tasus elatist vaid alates 13.03.2019 ja seda ebaregulaarselt ning ebapiisaval määral. Ajavahemikus 01.01.2019-17.09.2019 maksis ema lapsele elatist kokku 380 eurot. Lapse isa nõudis lapse emalt elatise tasumist suuremas ulatuses, kuid lapse ema ei ole reageerinud. Vanemate vahel oli kokkulepe, et elatist tuleb tasuda seadusjärgses miinimummääras. Hageja põhjendatud kulutused ühe kuu kohta olid keskmiselt 617 eurot kuus. Hageja sai 2019 sotsiaaltoetusi 129,04 eurot kuus. Kostja vastuväited
  6. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta hagi rahuldamata või kui hagi rahuldamata jätmine ei olnud võimalik, siis jätta tagasiulatuv elatis rahuldamata ja mõista edasiulatuv elatis välja 71,98 eurot kuus.
  7. Kostja keskmine sissetulek tagasiulatuva elatise perioodil oli 334,93 eurot kuus. Kostja maksis sellest hagejale elatist nii palju, kui oli võimalik, s.o kokku 430 eurot. Kostja tasus hagejale otse täiendavalt 225 eurot. Lapse põhjendatud igakuised vajadused olid 345 eurot. Hageja vajadused olid osaliselt kaetud saadava riigipoolse toetusega 129,04 eurot kuus. Need summad tuli elatisest maha arvata, seda nii tagasiulatuvat perioodi kui ka edasiulatuva elatise väljamõistmisel. Samuti tuli arvestada, et ema ja lapse vahel on kohtumäärusega määratud suhtluskord. Kohtumised toimuvad kohtumääruse järgi igal paaris nädala nädalavahetusel kahel päeval (laps viibib emaga laupäeval kella 12.00-st pühapäeval kella 17.00-ni). Kostja kandis lapse ülalpidamiskulud vahetult sel ajal, kui laps tema juures viibis (nelja päeva jooksul kuus). Nelja päeva elatiseks arvestas kostja 36 eurot. Arvestades kostja poolt tagasiulatuval perioodil tasutud summasid hageja esindajale ja otse hagejale, oli kostja elatise tasumise kohustus tagasiulatuval perioodil täidetud. Kui veel katmata ülalpidamiskulude summa jagada kahega ning lahutada sellest maha kostja poolt vahetult kantav 36 eurot, sai maksimaalne väljamõistetav elatise summa olla 71,98 eurot ((345-129,04)/2-36).
  8. Kostja elas tagasiulatuva elatise perioodil suhtelises vaesuses. Kostja taotles elatise vähendamist nullini, kuna kostja varaline seisund ei võimaldanud kostjal täita ülalpidamiskohustust hageja ees suuremas ulatuses juba täidetust. Sellisel juhul satuks ta ise absoluutsesse vaesusesse ja rahuldamata jääksid kostja esmatähtsad vajadused. Kostja leppis hageja seadusliku esindajaga varasemalt kokku, et kuna kostja oli töötu, ei tasu ta jaanuaris ja veebruaris 2019 hagejale elatist ning tasub alates märtsist 2019 vastavalt oma võimalustele. Kostja varaks oli pensioni II sammas ja kostjale kuuluv korter. Kostja omandas materjalitehnika kutserakendusliku kõrghariduse ning varem töötas tootmisjuhi ja keevituskoordinaatorina. Kuni 23.09.2019 elas kostja Valga maakonnas XXX, kus puudusid lähipiirkonnas sobilikud tööandjad, samuti takistas töö leidmist isikliku transpordivahendi puudumine. Alates septembrist 2019 elas kostja YYY alevikus. Ta asus tööle 23.09.2019 W OÜ-s, kuid oli 2 2-19-14393 sunnitud töö sobimatuse tõttu tööst loobuma. Kostja viibis isiklikes elukorralduslikes küsimustes 07.11.2019-09.01.2020 Iirimaal Dublinis. Ajavahemikul november 2019-märts 2020 puudus kostjal sissetulek töötasu näol. Kostja asus 03.02.2020 tööle keevituskoordinaatorina brutotöötasuga 1 800 eurot. COVID-19 Pandeemia tõttu vähendati aprillis töökoormust ja töötasu poole võrra. Kostja koondati alates 30.04.2020 ning tööandja maksis koondamishüvitist ühe kuu palga ulatuses.
  9. Kostja tasus pärast varasema elukoha müüki ja uue elukoha soetamiskulude kandmist ülejäänud vahenditest esinduskulud elatise hagi vastuse koostamiseks ja enda esindamiseks kohtus, ostis hagejale jõulukingituse ehtepoest (hageja saab kingi kätte oma sünnipäeval), sõlmis auto kasutamise kokkuleppe ja tasus kokkulepitud summa auto kasutamise eest. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja kandma kulud seonduvalt rehvivahetuse ja rehvide soetamisega, tehnoülevaatuse kulud, salongi keemilise puhastuse kulud. Isikliku transpordivahendi kasutamise võimalus oli tööleasumise eelduseks, kuna tööstusettevõtted asusid linnaäärsetes või linna lähimaakondades, kuhu ei pruugi olla tagatud ligipääs ühistranspordiga. Samuti kulus kostja ülejäänud raha hagejaga suhtlemisele. Kostja ostis lapsele rõivaid ja jalanõusid. Kulud tekkisid ka lapsele tema koju järele sõitmise, kohtumise kestel ringi sõitmise ning lapse koju tagasi viimisega seonduvalt.
  10. Kostja enda põhjendatud igakuised kulutused olid 875 eurot, sh 430 eurot kuus olid krediidikohustused panga ees. Kostja soovis tasuda elatist lapse arvelduskontole ning palus arvestada, et ta tasus 02.04.2020 hagejale elatist täiendavalt 200 eurot veebruari ja märtsi 2020 eest. Maakohtu otsus ja põhjendused
  11. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja 190 eurot kuus alates 18.09.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 12.06.
  12. Kohus määras, et elatist tuli maksta iga kalendrikuu eest ette kuu
  13. kuupäevaks ja kanda lapse isa poolt viidatud arvelduskontole selgitusega „QQ, elatis“. Maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et kohtulahendi täitmisel kohus arvestas, et kostja tasus hagejale elatist pärast hagi esitamist 200 eurot. Tagasiulatuva elatise nõudes jäi hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus mõistis hageja kasuks välja menetluskulud 1 092 eurot.
  14. Maakohus tuvastas, et kostja oli hageja ema ja kostja ei ela hagejaga koos. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamiseks, täidab ta ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. Laps sai nõuda elatist eelkõige perioodilise rahalise maksena. Elatist tuli maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Lapse igakuised vajadused olid 507 eurot (transpordikulu 50 eurot, sidekulu 10 eurot, tervishoiukulud 25 eurot, eluasemekulud 70 eurot, toidukulud 120 eurot, treeningute kulud 37 eurot, hügieenitarvete kulu 20 eurot, kulud koolikohustuste täitmiseks 25 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 60 eurot, kulud sünnipäevadele 40 eurot, vaba aja veetmise kulud 50 eurot). 2019 oli elatise miinimum 270 eurot ja alates 01.01.2020 292 eurot. Eelduslikult oli mõlema vanema panus lapse ülalpidamisel võrdne ning kohus ei tuvastanud alust kalduda kõrvale vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsusest. Kohus pidas hageja igakuised kulutusi põhjendatuks 507 eurot kuus, mis oli väiksem, kui kahekordne seadusjärgne miinimummäär.
  15. Maakohtu hinnangul puudusid alused elatise väljamõistmata jätmiseks nagu kostja seda taotles. Kostjal ei esinenud töövõimetust. Samuti polnud kostjal teisi alaealisi ülalpeetavaid. Arvestades kostja sissetulekuid ja väljaminekuid, ei tekiks kostjal pideva töötamise korral probleemi maksta elatist seadusjärgses miinimumsummas. Kostja viimase töökoha töötasu oli 3 2-19-14393 1 800 eurot kuus (brutosumma). Kostja deklareeritud tulu 2018 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist oli 15 229,86 eurot (keskmiselt 1 269,16 eurot kuus). Eeltoodust nähtus, millist minimaalset töötasu oli kostja võimeline teenima. Samuti sai kostja eeldatav töötasu suurus nähtuda kostja kinnitusest, et ta asus tööle W OÜ-s ning sai septembri töötasu 314,29 eurot 8 päeva eest (töötamise periood 23.30.09.2019). Seega ühe kuu töötasuks oleks arvestuslikult 1 178,59 eurot. Puudusid asjaolud, millest nähtuks, et kostjal puuduksid võimalused saada sissetulekut.
  16. Kohus arvestas mõjuva põhjusena elatise väljamõistmisel alla seadusjärgse miinimummäära asjaoluga, et kostja oli hagi menetlemise ajal töötu ning lähiaastatel ei pruugi ta töötuse määra suurenemise tõttu olla suuteline tagama endale püsivat sissetulekut igal kalendrikuul arvestades COVID-19 pandeemia mõju majandusele. Kohtu hinnangul andis aluse elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära ka asjaolu, et kostja kandis kulud osaliselt ise vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel. Suhtluskorra kohaselt toimusid ema ja lapse kohtumised üle nädala paaris nädala nädalavahetusel selliselt, et laps pidi olema valmis kohtumiseks Tartus laupäeval kell 12 ja pühapäeval kell 17 hakkas laps Tartust koju sõitma. Kohus eeldas, et kostjal kaasnesid kulud seoses transpordiga marsruudil Tartu-Võnnu-Tartu, toidukulu ja mingis ulatuses sai põhjendatud kuluks lugeda ka eluasemega seonduva kulu. Kohtumised ei kestnud mitte iga kahe nädala järel kahel päeva, vaid pigem kestusega 1 päev ja 5 tundi, seega ühes kuus kokku alla kolme päeva. Samuti ei olnud kohus veendunud, et kohtumised toimusid igal ettenähtud korral. Lapsega suhtlemist korraldav määrus tehti 20.02.
  17. Kostja viibis ajavahemikus 07.11.2019-09.01.2020 Iirimaal. Sel ajal pidi ära jääma vähemalt neli järjestikust kohtumist lapsega. Kohtu hinnangul puudus alus eeldada, et kostja asuks tulevikus enda kohustust lapsega suhelda oluliselt korrektsemalt täitma. Kohus pidas mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära asjaolu, et ema kannab lapse ülalpidamiskulud vahetult lapsega suhtlemise ajal. Samas puudus alus konkreetse summa võrra väljamõistetava elatise vähendamiseks.
  18. Tagasiulatuva elatise nõude osas leidis kohus, et nõude arvutamisel oli põhjendatud lähtuda juba tuvastatud igakuisetest kuludest, kuid arvestada täiendavalt juurde seni kantud pikapäevarühma kulu kuue kuu eest ajavahemikus 01.01.2019-17.09.2019 (ei arvestanud sisse suvekuid), mis tegi perioodi keskmiseks kuluks 16,66 eurot. Kuna kostja pidi kandma sellest summast 50%, siis oli kostja põhjendatud ülalpidamiskohustus selles ajavahemikus (190+8,33) 198,33 eurot kuus. Kogu tagasiulatuva perioodi summa kokku moodustas seega 1 699,03 eurot. Kohus arvestas tagasiulatuva elatise nõude juures, et kostja tasus lapse isa kontole elatist 430 eurot. Ema kandis ajavahemikus 28.02.2019-14.10.2019 otse lapse arvelduskontole kokku 315,96 eurot, kuid samas kandis ema enda arvelduskontole tagasi 297 eurot. Seega kandis kostja lapsele vaid 18,96 eurot. Tagasiulatuva elatise nõue sai olla kokku põhjendatud seega ulatuses 1 250,07 eurot (1699,03-430-18,96).
  19. Kostja väitis, et hageja vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt ei pidanud kostja tasuma hagejale elatist jaanuari ja veebruari 2019 eest ning pidi tasuma alates märtsist 2019 vastavalt oma võimalustele. Kohus sellise kokkuleppe olemasolu ei tuvastanud. Maakohus ei tuvastanud mh ka seda, et tagasiulatuva nõude ajal oli kostja kasutada vaid piiratud rahalised vahendid. Sellel perioodil maksti kostjale töötutoetust kokku 3 014,41 eurot. Kostja sai 04.09.2019 temale kuulunud kinnisvara müügist 22 000 eurot, millest uue kinnisvara soetamiseks 13.09.2019 kulus 15 000 eurot. Seega oli kostjal võimalik kasutada enda ja lapse põhjendatud vajaduste katteks 7 000 eurot. Kostja selle eest elatise võlgnevust hageja ees ei tasunud. 4 2-19-14393
  20. Kostjal kulus 7 000 eurot õigusabikulude kandmiseks, hagejale jõulukingituse ostmiseks, autole ning lapsega suhtlemisele. Maakohus leidis, et olukorras, kus vanemal olid piiratud vahendid, tuli nende kasutamist planeerida mõistlikult. Põhjendatud ei olnud elatise tasumisest vabastamise taotlemisel tugineda kantud kuludele ebamõistlikus ulatuses. Kostjal oli õigus kasutada lepingulist esindajat kostja vastuse koostamiseks, kuid seda mitte hageja esmavajaduste rahuldamise arvelt. Kostja oleks saanud kohtule vastata ka ilma lepingulist esindajat kasutamata. Samuti ei olnud mõistlik lapsele elatise maksmise asemel kinkida lapsele kalleid asju. Autoga seotud kulud said olla põhjendatud vaid mõistlikus ulatuses. Kostja tegi tagasiulatuva elatise perioodil autole kulutusi vähemalt 2 824,17 euro ulatuses, mida ei saanud mõistlikuks pidada. Kostja kasutas kinnisvara müügist saadud summat reisimiseks. Kui kostja oleks kasutanud kinnisvara müügist saadud raha mõistlikult, oleks ta saanud maksta hagejale elatist ka tagasiulatuval perioodil. Seega ei saanud kostja vabaneda elatise tasumisest põhjendusega, et tal ei olnud enam raha, mida ta oleks saanud kasutada lapsele ülalpidamise andmiseks.
  21. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei tohi viia kohustatud isikut raskesse seisu. Kohus ei tuvastanud kostjal vara olemasolu, mille müügi arvelt saaks rahuldada tagasiulatuva elatise nõuet. Kostja oli töötu ning lähitulevikus mõistliku tasuga töö leidmine ei olmud hetke majandussituatsioonis kindel. Alates 18.09.2019 tasumisele kuuluv elatis muutus sissenõutavaks juba märkimisväärses ulatuses ning ka selle summa leidmine seaks kostja raskesse olukorda. Kui kostjal kuluvad kõikvõimalikud vahendid juba sissenõutavaks muutunud nõude täitmisele pika aja vältel, satub reaalsesse ohtu kostja võimekus tagada hagejale suhtlemiskorra järgsete külastuste ajal vahetu ülalpidamine. Hageja huvides ei ole, kui seetõttu katkeb kostja ja hageja suhtlemine. Kohus lähtus kostja kohtulahendi tegemise ajal olemasolevast ülalpidamisvõimest, samuti elatise vähendamise aluseks olevatest asjaoludest ning leidis, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks kostja jaoks ebamõistlikult koormav, kuna selle tasumine seaks kostja raskesse olukorda. Apellatsioonkaebus
  22. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistamist osas, mis puudutas elatise väljamõistmist perioodil 18.09.2019-31.05.
  23. Nimetatud perioodi osas ei olnud kostja võimeline tasuma elatist 190 eurot majanduslikel kaalutlustel. Kostja oli nõus tasuma 100 eurot kuus eelnimetatud perioodi eest, mis septembrikuus oli 39,99 eurot (100/30 = 3.33x12) ning järgnevad kuud kuni 31.05.2020 100 eurot kuus. Kostja oli nõus tasuma elatist 190 eurot kuus alates 01.06.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  24. Kostja taotles maakohtu otsuse tühistamist täielikult menetluskulude väljamõistmise osas. Elatishagi koostamiseks kulus advokaadil seitse tundi, mis oli põhjendamatult suur ajakulu advokaadi jaoks. Tegemist oli lihtsa hagi koostamisega, mille blankett on kohtute kodulehel kõigile arvutikasutajatele kättesaadav. Ankeedi täitmine oli lihtne ja sellega oleks saanud hakkama ka hageja isa iseseisvalt. Kui tegemist oli miinimumsummas elatisnõudega, siis ei olnud vaja hagi (lapse kulusid) põhjendada. Menetlus toimus kirjalikult. Kostja tõi apellatsioonkaebuses esile järgmist:  Kostja oli hageja seadusliku esindajaga varasemalt kokku leppinud, et kuna kostja oli töötu, ei tasu ta jaanuaris ja veebruaris 2019 hagejale elatist ning tasub alates märtsist 2019 vastavalt oma võimalustele. Kostja varaks oli pensioni II sammas ja kostjale kuuluv korter. Ajavahemikul november 2019-märts 2020 puudus kostjal sissetulek töötasu näol. Kostja oli töötu ning sissetulekut ei omanud. 5 2-19-14393  Kuni 14.09.2019 elas kostja Valga maakonnas XXX, kus puudusid lähipiirkonnas sobilikud tööandjad, samuti takistas töö leidmist isikliku transpordivahendi puudumine. Alates septembrist 2019 elas kostja YYY alevikus. Ta asus tööle 23.09.2019 W OÜ-s, kuid oli sunnitud töö sobimatuse tõttu tööst loobuma. Kostja viibis isiklikes elukorralduslikes küsimustes 07.11.2019-09.01.2020 Iirimaal, Dublinis.  Kostja asus 03.02.2020 tööle keevituskoordinaatorina brutotöötasuga 1 800 eurot. Pandeemia tõttu vähendati aprillis töökoormust ja töötasu poole võrra. 24.04.2020 teate kohaselt kostja koondati alates 30.04.2020 ning tööandja maksab koondamishüvitist ühe kuu palga ulatuses. Kostja omandas materjalitehnika kutserakendusliku kõrghariduse ning oli töötanud tootmisjuhi ja keevituskoordinaatorina.  Ema ja lapse vahel kehtib kohtumäärusega määratud suhtluskord. Kohtumised toimuvad kohtumääruse järgi igal paaris nädala nädalavahetusel kahel päeval, s.o laps viibib emaga laupäeval kella 12.00-st pühapäeval kella 17.00-ni. Kostja kannab lapse ülalpidamiskulud vahetult sel ajal, kui laps tema juures viibib. Nelja päeva elatiseks arvestas kostja 36 eurot päev.  Lapse ülalpidamiskulud ei olnud nii suured, kui hagis väidetud. Ülalpidamiskulud olid osaliselt kaetud lapsetoetusega ja sotsiaaltoetusega. Kostja sissetulek 2019 oli väga väike ning tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks kostja raskesse olukorda. Lapse põhjendatud vajadused olid 345 eurot kuus. Vastustaja seisukoht
  25. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  26. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles ta kohustus tasuma hageja ülalpidamiseks elatist alates 01.06.2020 kuni hageja täisealisuseni 190 eurot kuus. Hageja ei ole otsust vaidlustanud. Seega ei ole pooltel maakohtu otsusele vastuväiteid osas, milles maakohus jättis hagi tagasiulatuva elatise (ajavahemiku 01.01.-17.09.2019) nõudes rahuldamata ja mõistis alates 01.06.2020 välja igakuise elatise 190 eurot hageja kasuks. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Ringkonnakohus vaatab maakohtu otsuse läbi kaevatud ulatuses. Kostja vaidlustab ajavahemikul 18.09.2019- 31.05.2020 temalt elatise 190 eurot kuus väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse ja temalt 1092 euro väljamõistmise.
  27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus jaotab uuesti menetluskulud ja rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad poolte endi kanda.
  28. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
  29. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta väljamõistetud elatise suurust vaidlusalusel ajavahemikul ja vähendada elatist 90 euro võrra kuus. 6 2-19-14393
  30. Maakohus on kõiki asjaolusid arvestades ja tõendeid hinnates tuvastanud, et hageja põhjendatud vajadused on 507 eurot kuus ja et eelduslikult on mõlema vanema panus lapse ülalpidamisel võrdne ja kohus ei tuvastanud alust kalduda kõrvale vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsusest. Kohus arvestas seejuures, et lapse kulud on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetusega, samuti lapsele makstava sotsiaaltoetusega. Samuti arvestanud kohus, et kostja kannab mingis ulatuses lapse ülalpidamiskulutusi vahetult lapsega suhtlemise ajal. Kostja kohtub hagejaga vastavalt määratud suhtluskorrale iga paaris nädala nädalavahetusel kahel päeval (laps viibib emaga laupäeval kella 12.00-st kuni pühapäeval kella 17.00-ni). Kostja on hagiavalduse vastuses märkinud, et arvestab 4 päeva kuluks 36 eurot, milline summa tuleks elatise nõudest maha arvata (t.lk 26). Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus kaebuses väidetuga, et 36 eurot ühe päeva kulutus lapsele, mille võrra tuleks väljamõistetud elatist vähendada. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Maakohtu otsus on elatise suuruse arvestamisel hinnanud kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 ja kohtuotsus on kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 nõutuga.
  31. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtupoolse menetluskulude jaotusega ja kulude kostja kanda jätmisega. Maakohus põhjendas kulude kostja kandma jätmist hagi valdavas ulatuses rahuldamisega. Ringkonnakohus hinnangul rahuldas maakohus hagi osaliselt: rahuldamata jäi tagasiulatuva elatise nõue ja hageja seadusjärgses määras elatise nõude rahuldas kohus väiksemas määras. TsMS § 163 lg 1 võimaldab jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on selline lahendus, arvestades praeguse vaidluse asjaolusid, õiglane.
  32. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.